Menu

Prokurör nõuab elukaaslase last vigastanud mehele 12 vangla-aastat

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Foto: VTPõhja ringkonnaprokuratuur nõudis esmaspäeval Harju maakohtus jätkunud protsessil oma elukaaslase väikest last vigastanud mehele 12-aastast vangistust.

Prokuröri hinnagul on 33-aastase Egerti süü piinamises ja raskete tervisekahjustuste põhjustamises tõendatud ning kohus peaks talle määrama maksimumkaristuse ehk 12-aastase vangistuse.

Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles kohtus peetud kõnes, et see kuritegu väärib maksimaalset seaduses ette nähtud karistust, kuna on täielikult muutnud väikese tüdruku elukvaliteeti ja seda kogu eluks. „Vaid kaks aastat oma elust sai ta elada terve ja täisväärtuslikuna. Tõenäoliselt ei saa ta kunagi minna tavalisse lasteaeda, kooli, tööle ning vajab elukestvat hooldamist ning kõrvalist tuge eluga toimetulekul," rääkis Kask.  

Tema sõnul ei ole see kuritegu muutnud ainult lapse elukvaliteeti, vaid ka kõigi tema lähedaste oma, kes on pidanud oma elu seetõttu täielikult ümber korraldama ning kes lapsega igapäevaselt tegeledes on sunnitud seda kuritegu üha uuesti ja uuest meenutama. 

Kaitsja seevastu leidis, et süü tuleks ümber kvalifitseerida kergema paragrahvi järgi ehk vigastuste tekitamiseks ettevaatamatusest, piinamise osas aga pole Egerti süü kaitsja hinnangul tõendatud.

Kohus kuulutab lahendi 15. aprillil.

Egerti elukaaslane, vigastada saanud lapse 22-aastane ema Keiti kuulis karistusotsust juba 17. märtsil. Kohus leidis, et süü kehalises väärkohtlemises on tõendatud ning määras talle kolmeaastase vangistuse. Sellest reaalsele kandmisele vanglas kuulus kuus kuud, mille noor naine oli eeluurimise ajal juba trellide taga veetnud. Ülejäänud karistusaja peab ta kandma tingimisi kolmeaastase katseajaga, mille vältel on ta allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Muuhulgas ei tohi Keiti katseajal tarvitada uimasteid ja alkoholi, samuti peab ta osalema sotsiaalprogrammis.

Kohus lahendas süüasja kokkuleppemenetluses.

Keitit süüdistakse selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Keiti elukaaslane  Egert  kasutas süüdistuse kohaselt eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, erinevatel päevadel lüües teda erinevatesse piirkondadesse põhjustades hulgaliselt verevalumeid.

Samuti süüdistatakse Egertit selles, et 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

17. septembril viidi laps haiglasse. Arstidel tekkis kahtlus, et laps on langenud kuriteo ohvriks ja haigla pöördus politsei poole.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid   Egerti  ja Keiti kuriteos kahtlustatavana kinni 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Karistusseadustik näeb kohtus süüdimõistmisel raske tervisekahjustuse tekitamise eest ette nelja- kuni 12-aastase vangistuse ning kehalise väärkohtlemise eest raskendavatel asjaoludel kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles, et raskete tagajärgedega laste füüsilise väärkohtlemise juhtumeid esineb Eestis õnneks tänapäeval väga harva.

„Seevastu kergemaid laste kehalise väärkohtlemise juhtumeid on meil palju, kuigi peaksime ammu olema välja kasvanud ühiskonnast, kus laste füüsiline karistamine oli norm. Kahjuks väga paljud lapsevanemad peavad ka täna õigeks oma lapsi kasvatuslikel eesmärkidel lüüa ja lausa peksta,“ märkis prokurör Kask.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD