Riik püüab vältida koolide eksamipingeridu ja teeb avalikuks hulga teisi võrreldavaid andmeid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ajalehe andmetel on haridus- ja teadusministeerium välja mõelnud hulga kriteeriume, mida arvesse võttes ähvardab senine nn eliitkoolide võimu all olnud edetabel uppi pöörata. Uusi näitajaid hakatakse avaldama juba sellest kevadest alates.
„Eesti haridussüsteemi häda on see, et meil on tohutu tung eliitkoolidesse,” märkis ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. „Ühest küljest on see tarbetu laste drillimine asjadeks, milleks nad ei pea valmis olema, ja teiselt poolt tekitab see hariduslikku kihistumist.”
Eliitkoolide üks tõmbenumber ongi ju koht eksamiedetabeli esikümnes. Seni on tabeleid koostades piirdutud üksnes gümnaasiumi lõpueksamitega, kuid eliitkoolid teatavasti valivad oma õpilasi kokku eri põhikoolidest. Kui õppima on valitud koorekiht, ei pruugi esile tulla, kui palju tööd viimase kolme klassi jooksul õpilastega tegelikult tehakse, kirjutab Eesti Päevaleht.
Et sellest natukenegi pilti saada, on ministeerium otsustanud edaspidi kõrvuti panna nii kooli riigieksamite tulemuste keskmise kui ka õpilaste tulemused 9. klassi eksamitel, mis võisid olla sooritatud teises koolis. Kuna mõlemad eksamid on riiklikud ja igal pool ühesugused, saab ühekorraga selgeks gümnaasiumisse astunud õpilaste stardi- ja lõpp-punkt.
„On olemas esialgsed pilootuuringud, mis on näidanud, et see lööb [ede]tabeli tõepoolest täiesti sassi,” sõnas Laidmets. „Kui korjad helgemad pead kokku, siis sa ei pruugigi nendega väga palju vaeva näha, sest nad teevad suure töö ise ära. Need õpilased ei pruugi ka areneda. Nii et seda tööd, mis tegelikult tehakse gümnasistidega, ei näita üldse riigieksami lõpptulemus.”
Seega võivad edaspidi edetabeleid juhtida hoopiski koolid, mis ei selekteeri õpilasi, kuid kus õnnestub 12. klassiks nende tulemusi pisutki parandada, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Augusti lõpupoole tahame andmed avalikuks teha, et näha, mis koolides tegelikult toimub. Lõppkokkuvõttes on riigieksami tulemused riigile olulised, aga me ei rahasta selle pärast koole ega taha, et end hulluks õpitakse, selleks et üks kord elus test hästi sooritada. Ühtlustatud testid näitavadki meile seda, mis protsessid hariduses toimuvad, aga nad ei tohiks nii ületähtsustatud olla kui praegu,” rääkis Laidmets.
Ühtlasi hakkavad eksamitega kaasas käima küsimustikud, kus laps saab õppetöö kohta arvamust avaldada, sest seegi võiks aidata mõista, miks eksam läks nihu või vastupidi, tulemus oli ootamatult hea.
„Meil oli eelmisel aastal skandaal, et mõnes koolis kukkusid pooled õpilased läbi. Praegu põhjuseid ei tea, aga kui õpilane saab küsimustikku kirjutada, et tal pole viimasel aastal matemaatikaõpetajat olnud, sest kool ei ole suutnud seda tagada, siis on selge, miks need tulemused sellised on,” tõdes Laidmets. „Me tahamegi teada, mida peaks parandama kogu selles protsessis. Üha rohkem peaksime suutma mõõta, kuidas kool õpilast terviklikult arendab.”
Nii eksamitulemuste võrdlus kui ka õpilaste hinnangud saavad koondtulemusena avalikuks tõenäoliselt juba uue kooliaasta alguseks. Peale selle korjatakse kokku ka muud näitajad: kooli ruutmeetrid õpilase kohta, õpetajate arv jne. Sellest infost on päris palju juba praegu Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid Haridussilma portaalis (haridussilm.ee) võib olla keeruline neid andmeid leida ja võrrelda. Ministeeriumil on kavas luua eraldi veebinurk, kus saaks koole valitud indikaatorite järgi filtreerida ja võrrelda.