EESTI UUDISED BNS

Kaks kolmandikku maaomanikest on maamaksu juba tasunud

Foto: VTMaamaksu on kolmapäevase seisuga tasunud 62 protsenti maaomanikest, viimane maksmiskuupäev on 31. märts, mis jätab ülejäänud omanikele veel aega viis päeva.

Kui maamaksu summa ületab 64 eurot, siis tuleb märtsi lõpuks tasuda maksuhaldurile sellest vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks, teatas maksu- ja tolliamet.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi palub kõigil maaomanikel, kes peavad maamaksu tasuma, kuid pole maamaksuteadet kätte saanud, sellest hiljemalt reedeks, 27. märtsiks anda ametile teada. "Kui kontaktandmed on muutunud, siis soovitame maksumaksjatel ka e-maksuametis oma kontakte uuendada, et vajalik teave mugavalt ja õigeaegselt kohale jõuaks," rääkis Liivamägi.

Valitsus muutis kalapüügivahendite tähistamise korda

Foto: INNO TÄHISMAA

Valitsuses kiitis neljapäeval heaks keskkonnaministeeriumi algatatud kalapüügieeskirja muutmise, mille olulisemad muudatused puudutavad kalapüüghivahendite tähistamist.

Kahe määruse muudatused puudutavad kalapüügivahendite tähistamist, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja. Edaspidi peavad veekogus seisvad püügivahendid olema märgistatud oranžide või punaste lippude ning omaniku kalapüügiloa märgistuse numbri või harrastuskaluri puhul isikukoodiga. Kehtetuks tunnistatakse ka silmupüügile tehtud erand Narva jões, mille kohaselt tuleb edaspidi püügikeelu ajaks silmude püüdmise vahendid jõest eemaldada.

Püügivahendite märgistamiseks nõutav lipu suurus väheneb mõõtudeni 20 korda 30 sentimeetrini seniselt 30 korda 30 sentimeetrilt. Lisaks kehtestatakse täiendav nõue tähistada lipuvarras helkurribadega. Uute reeglite kohaselt peab lipu alumise serva kõrgus veepinnast olema üldreeglina ühe meetri kõrgusel, mistõttu tervikuna lipuvarda pikkus pisut kasvab. Ka seni nõutud silmupüügivahendite poitähised peavad olema edaspidi punased või oranžid ning minimaalselt 15 sentimeetrise läbimõõduga. Uued nõuded aitavad tagada veekogudel liikujate üldist ohutust ja tõhustada järelevalvet.

Püügivahendite kasutamisel ei ole edaspidi lubatud püüda erinevat liiki püügivahenditega või erinevale isikule kuuluvaid püügivahenditega, mis on paigaldatud ühte jadasse. See nõue võimaldab teostada tõhusamat järelevalvet, kuna iga püügivahendi omanik on võimalik tuvastada ja ühtlasi kontrollida kalapüügiõiguste olemasolu.

Silmupüügil tunnistatakse kehtetuks seni Narva jões kehtinud erand, mille kohaselt võis ka püügikeelu ajal hoida vees ilma põhjakorgita silmutorbikuid. Erand on suurendanud püüniste ebaseaduslikku kasutamist. 2014. aasta jooksul eemaldas keskkonnainspektsioon Narva jõest 17 483 ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikut. Viimastel aastatel on Narva jões silmusaagid olnud languses.

Lisaks tehakse kalapüügieeskirjas väiksemaid muudatusi. Osad neist on tingitud Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kalavarude säilitamise kokkuleppe alusel tegutseva valitsustevahelise kalapüügikomisjoni istungitel kokkulepitust. Nii näiteks pikendatakse teatud püügivahenditega püügi keeluaega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kuue päeva võrra ja nihutatakse keeluaja algus üheksa päeva võrra ettepoole. Muudatuse põhjuseks on muudatused veekogude temperatuurirežiimides, mis on mõjutanud kalade kudemisaega. Ka muudetakse mitmed varasemalt iga-aastaselt ajutiste püügikitsenduste kaudu kehtestatud püügikitsendused alaliseks.

Püügivahendite tähistamist ja Narva jõel silmutorbikute veest väljavõtmise kohustust käsitlevad sätted on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2016. a. Muus osas jõustub määrus üldkorras, kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Naastrehve tohib tänavu kasutada aprilli lõpuni

Võrumaa Teataja

Talviste tee- ja ilmastikuolude jätkudes tohib naastrehve tänavu kasutada kuni 30. aprillini.

Naastrehvide kasutusaeg on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ja nõuded varustusele“, teatas maanteeamet. Määruse kohaselt on naastrehve lubatud kasutada kuni 31. märtsini, kuid erandina talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini.

Rehvivahetuse täpne aeg sõltub eelkõige sellest, kui palju ja millistel teedel sõidetakse. Siin ei ole ühest vastust ning Maanteeamet täpset kuupäeva ette ei kirjuta. Öösel, õhtuti ja hommikuti võib aeg-ajalt libedust olla ilmselt veel päris pikka aega.

 

Kütusemüüjad langetasid diisli ja tõstsid bensiini hinda

FOTO: VTNeste langetas kolmapäeval seoses sisseostuhinna muutusega diislikütuse hinda 3 senti liitrilt ja tõstis bensiini hinda 1,5 senti liitrilt, kell 13:50 liitus hinnamuudatustega ka Statoil.

"Diislikütuse sisseostuhind on langenud seoses talvise kütuse asendumisega ülemineku diislikütusega, mis on hinnalt soodsam ja see võimaldas diislikütuse hinda märgatavalt langetada," ütles Neste Eesti jaemüügijuht Kristi Pari pressiteates.

"Bensiini sisseostuhind on viimase pooleteise nädalaga oluliselt tõusnud ning sellest on põhjustatud ka bensiini jaehinna tõus," lisas ta.

Pärast hinnamuutusi maksab Neste automaattanklates bensiin 95 1,154 eurot, bensiin 98 maksab 1,194 ja diisel 1,129 eurot.

Kell 13:50 liitus hinnalangetusega ka Statoil Fuel & Retail Eesti AS, kus diislikütuse hind langes 5 senti liitri kohta ja mootoribensiini hind tõusis 1,5senti.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS mootorikütuste tootejuht Indrek Sassi ütles pressiteates, et diislikütuse hinnalanguse põhjuseks on hooajast tingitud üleminek talviselt diislikütuselt hooajale sobivamale. "Diiselmootoriga autoomanikel pole siiski vaja muret tunda võimalike kevadiste külmakraadide pärast, kõikides Statoili teenindusjaamades on vähemasti märtsi lõpuni müüdava diislikütuse külmataluvus minimaalselt 22 kraadi," sõnas Sassi.

"Mootoribensiini sisseostuhinnad on vahepealsest langusest taas kasvama hakanud, mis on koos tugevnenud dollari kursile ka üheks peamiseks  bensiini jaehinna 1,5 sendise tõusu põhjuseks," märkis Sassi.

Pärast hinnamuudatust maksab bensiin 95 Statoil 1-2-3 automaatjaamades 1,154 eurot, bensiin 98 maksab 1,194 ja diisel 1,129 eurot.

Haigekassa ravikindlustusmakse langetamist tõenäoliseks ei pea

FOTO: VTHaigekassa lähtub praegu eeldusest, et järgmisel aastal jääb rahastamismudel, sealhulgas ravikindlustusmakse samaks; riigikogu valimised võitnud erakonnad on soovinud sotsiaalmaksu langetamist.

Sotsiaalmaks koosneb ju kahest komponendist – üks neist on pensioniosa 20 protsenti ja teine ravikindlustus, 13 protsenti. Selle kohta, kas potentsiaalne langetamine puudutaks ka ravikindlustuse osa, ei ole ma kuulnud, et oleks otsuseid tehtud," märkis haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross BNS-ile.

Ross märkis, et tema isiklikul hinnangul on sotsiaalmaksuosa langetamine ebatõenäoline, ent lõpliku otsuse võtavad vastu poliitikud.

"Hetkel me kindlasti lähtume enda töös sellest, et järgmisel aastal jääb rahastamismudel täpselt samasuguseks nagu eelnevatel aastatel," ütles Ross.

Märtsis toimunud riigikogu valimised võitnud Reformierakond soovis valimisprogrammis langetada sotsiaalmaksu kahe protsendipunkti võrra. Kolmapäeval kirjutas Eesti Ekspress, et koalitsiooniläbirääkimisi pidavad Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit on kokku leppinud sotsiaalmaksu langetamises ühe protsendipunkti võrra.

TV3 video: Politsei tabas kulla pähe metallehteid müünud seltskonna

Lõuna prefektuur

Politsei pidas esmaspäeval Võrumaal kontrollimiseks kinni tõmmud kauplejaid, kes müüsid kulla pähe väärtusetuid metallehteid.

Pärastlõunal seisis Võru vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres BMW, millega sõitnud inimesed peatasid mööduvaid sõidukeid. Kolm meest ja üks naine pakkusid möödujatele ehteid, mis nende sõnade kohaselt olid valmistatud kullast. 

Kella poole nelja ajal õnnestus seltskonnal heausksele võrumaalasele 150 euro eest müüa kaks sõrmust. Ostjal tekkis kahtlus väidetavate kuldsõrmuste ehtsuses ning ta lasi neid kontrollida. Selgus, et tegemist ei ole kullaga, vaid tavalise kollase metalliga. Mees teatas petutehingust politseile. 

Politsei tabas kaubitsejate seltskonna sama maantee äärest. Neile määrati väärteokorras kauplemise nõuete rikkumise eest rahatrahv, küsiti tagasi pettuse läbi saadud 150 eurot ning tagastati raha kannatanule. Ühtlasi võttis politsei petukauba hoiule välistamaks, et neid järgmisele ohvrile kulla pähe müügiks pakutakse.

Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk ütles, et ehkki soodne kaup võib esialgu tunduda ahvatlevana, tähendab liiga odav hind suuremat võimalust sattuda pettuse ohvriks. „Hinnalisi esemeid on alati kindlam osta ametlikest müügikohtadest, kuna „hõlma alt“ ostes ei saa kunagi kindel olla selle tegelikus päritolus,“ ütles Soekarusk ning lisas, et lihtsaim viis oma rahakotti säästa ja seeläbi pettureid mitte toetada on kahtlustäratavaid tänavamüüjaid lihtsalt ignoreerida ning nende tegevusest politseid teavitada.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD