Harju maakohus karistas teisipäeval osaliselt reaalse vangistusega oma väikest tütart väärkohelnud noort ema, kes pääses aga kohtusaalis vabadusse, kuna oli vangistusaja juba eeluurimise ajal kandnud.

Kohus leidis, et 22-aastase Keiti süü kehalises väärkohtlemises on tõendatud ning määras talle kolmeaastase vangistuse. Sellest reaalsele kandmisele vanglas kuulus kuus kuud, mille noor naine oli eeluurimise ajal juba trellide taga veetnud. Ülejäänud karistusaja peab ta kandma tingimisi kolmeaastase katseajaga, mille vältel on ta allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Muuhulgas ei tohi Keiti katseajal tarvitada uimasteid ja alkoholi, samuti peab ta osalema sotsiaalprogrammis.

Kohus lahendas süüasja kokkuleppemenetluses.

Samal ajal on üldmenetluses kohtu ees ka Keiti elukaaslane 33-aastane Egert kinnitas, et tunnistas teisipäeval süüd lapsele raske tervisekahjustuse tekitamises osaliselt, lapse piinamissüüd aga ei võtnud sootuks omaks. Tema kaitsja lisas, et piinamine pole tõendatud ning raske tervisekahjustuse süüdistuse peaks kohus ümber kvalifitseerima raske tervisekahjustuse tekitamiseks ettevaatamatusest.

Kohus jätkab üldmenetluses Egerti süüasja arutamist.

Keitit süüdistakse selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Keiti elukaaslane Egert kasutas süüdistuse kohaselt eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, erinevatel päevadel lüües teda erinevatesse piirkondadesse põhjustades hulgaliselt verevalumeid.

Samuti süüdistatakse Egertit selles, et 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

17. septembril viidi laps haiglasse. Arstidel tekkis kahtlus, et laps on langenud kuriteo ohvriks ja haigla pöördus politsei poole.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid Egerti ja Keiti kuriteos kahtlustatavana kinni 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Karistusseadustik näeb kohtus süüdimõistmisel raske tervisekahjustuse tekitamise eest ette nelja- kuni 12-aastase vangistuse ning kehalise väärkohtlemise eest raskendavatel asjaoludel kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles, et raskete tagajärgedega laste füüsilise väärkohtlemise juhtumeid esineb Eestis õnneks tänapäeval väga harva.

„Seevastu kergemaid laste kehalise väärkohtlemise juhtumeid on meil palju, kuigi peaksime ammu olema välja kasvanud ühiskonnast, kus laste füüsiline karistamine oli norm. Kahjuks väga paljud lapsevanemad peavad ka täna õigeks oma lapsi kasvatuslikel eesmärkidel lüüa ja lausa peksta,“ märkis prokurör Kask.

Tallinnas astus teisipäeval kohtu ette oma elukaaslase väikese tütre rängas vigastamises süüdistatav mees, kes võttis süü omaks osaliselt.

33-aastane Egert kinnitas, et tunnistab süüd lapsele raske tervisekahjustuse tekitamises osaliselt, lapse piinamissüüd aga ei võtnud sootuks omaks. Tema kaitsja lisas, et piinamine pole tõendatud ning raske tervisekahjustuse süüdistuse peaks kohus ümber kvalifitseerima raske tervisekahjustuse tekitamiseks ettevaatamatusest.

Kohus jätkab üldmenetluses Egerti süüasja arutamist, samas tema 22-aastane elukaaslane Keitli, keda prokuratuur süüdistab oma tütre kehalises väärkohtlemises, kuuleb karistusotsust nõenäoliselt juba pärastlõunal kella 15.30 ajal. Nimelt tema süüasja arutas kohus kokkuleppemenetluses.

Keitit süüdistakse selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Keiti elukaaslane Egert kasutas süüdistuse kohaselt eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, erinevatel päevadel lüües teda erinevatesse piirkondadesse põhjustades hulgaliselt verevalumeid.

Samuti süüdistatakse Egertit selles, et 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

17. septembril viidi laps haiglasse. Arstidel tekkis kahtlus, et laps on langenud kuriteo ohvriks ja haigla pöördus politsei poole.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid Egerti ja Keiti kuriteos kahtlustatavana kinni 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Karistusseadustik näeb kohtus süüdimõistmisel raske tervisekahjustuse tekitamise eest ette nelja- kuni 12-aastase vangistuse ning kehalise väärkohtlemise eest raskendavatel asjaoludel kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles, et raskete tagajärgedega laste füüsilise väärkohtlemise juhtumeid esineb Eestis õnneks tänapäeval väga harva.

„Seevastu kergemaid laste kehalise väärkohtlemise juhtumeid on meil palju, kuigi peaksime ammu olema välja kasvanud ühiskonnast, kus laste füüsiline karistamine oli norm. Kahjuks väga paljud lapsevanemad peavad ka täna õigeks oma lapsi kasvatuslikel eesmärkidel lüüa ja lausa peksta,“ märkis prokurör Kask.

Teisipäeva hommikuse seisuga oli tuludeklaratsiooni esitanud 563 932 inimest, tagastamisele kuulub seni 84,9 miljonit eurot.

Juurde maksmisele kulub reedese seisuga 10,7 miljonit eurot, teatas maksu- ja tolliamet sotsiaalmeedia vahendusel.

Möödunud aasta tulusid sai elektrooniliselt deklareerima hakata 13. veebruarist.

Eelmisel aastal oli maksuvaba tulu 1728 eurot. Eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi saab maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti ulatuses oma eelmise aasta tulust. Deklaratsiooni esitavad Eesti residendid, kes viibisid Eestis vähemalt 183 päeval.

Põllumajandusministeerium avas maaettevõtluse mitmekesistamise meetme, mille eelarve kuni aastani 2020 on 57 miljonit eurot, millest käesoleval aastal jagatakse 17 miljonit eurot.

"Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele," ütles põllumajandusminister Ivari Padar ministeeriumi pressiteates.

Maksimaalselt 150 000-eurost toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50 protsendi. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.

Tänavusest eelarvest saab toetust PRIA kaudu taotleda kuni 20. aprillini.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.