Ilmateenistuse andmeil on lähipäevade ilm kuiv ja kevadiselt soe.

Teisipäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm ja puhub kagutuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni -5, saarte rannikul kuni +2 kraadi. Päeval tuleb päikesepaisteline ilm ja puhub kagutuul 2-8 m/s. Sooja on 7-12 kraadi.

Kolmapäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm ja puhub lõunakaare tuul 1-5 m/s. Õhutemperatuur on +2 kuni -4 kraadi. Päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 2-7 m/s ja sooja on 7-12 kraadi.

Neljapäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm ja puhub edelatuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -5 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edelatuul 5-10 m/s ja sooja on 6-11 kraadi.

Sotsiaalministeerium on koostanud määruse eelnõu, mille kohaselt peaksid ettevõtted hakkama koguma töötajate kohta soopõhiseid andmeid; määruse rakendumine omab ministeeriumi hinnangul olulist sotsiaalset mõju, mõjutades töösuhteid ja -kultuuri ning aidates kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Uuringud näitavad, et töökollektiivid koosnevad enamasti kas peamiselt või ainult naistest või peamiselt või ainult meestest. Selliselt polariseerunud tööturg ei ole kasulik kellelegi, sest panustab ühelt poolt sügavasse soolisesse palgalõhesse ning teisalt piirab eeskujuna noorte karjäärivalikuid ning ka elukestva õppe kontekstis vabu valikuid ümberõppes, märgivad eelnõu autorid.

Tööandjad peaksid määruse kohaselt hakkama koostama statistikat naiste- ja meestöötjate osakaalu kohta organisatsiooni ametigruppide lõikes, organisatsioonisiseste liikumiste kohta, koolitusel osalemiste kohta, kasutatud puhkusepäevade kohta puhkuseliikide lõikes, tööaja kohta, keskmise palga ja selle osade kohta ning muude tasude kohta. Samas ei sätesta määrus kohustust andmeid regulaarselt esitada.

Soopõhine personalikoosseisu analüüs ning andmed naiste ja meeste esindatuse kohta organisatsiooni eri tasanditel annavad eelnõu koostajate sõnul ülevaate organisatsioonis valitsevast olukorrast.

Andmed töötajate koolitustel osalemise kohta aitab eelnõu koostajate hinnangul näha erinevusi naiste ja meeste karjääris ja peegeldavad organisatsioonisisest hierarhiat. Töötajate keskmise palga võrdlus võimaldab aga välja selgitada palgalõhe olemasolu või selle puudumist. Info töötajate individuaalsete muude tasude, toetuste ja soodustuste kohta võimaldab hinnata, kas neutraalsena näivad maksmise põhimõtted seda ka tegelikult on.

Lisaks tuleks eelnõu koostajate arvates koguda infot ka tööle kandideerinute ja tööle võetute sotsiaalse jaotuse kohta, et hinnata kas mehed ja naised on sama aktiivsed kandideerima ja kas nad on kandideerimisel sama edukad.

Soopõhiseid andmeid vajavateks institutsioonideks võivad olla selleks seadusega sätestatud institutsioonid, kellel on õigus jälgida olukorda töösuhetes ja töötingimustes – järelevalveorganid, ametiühingud, usaldusisikud, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Eelnõu aitab tõhusamalt rakendada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal, et anda tööandjatele piisavalt aega vajaduse korral personaliarvestussüsteemide vastavaks kohandamiseks.

Päikesepaisteline ilm meelitas eile pataljoni uudistama ligi 750 külastajat. Tähtpäeval said pataljoni külastada nii ajateenijate lähedase, endised ja praegused tegevteenistujad, kui ka linnarahvas.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul külastab pataljoni aastas üle 2000 inimese, mis annab kõigile võimaluse saada vahetu ülevaate ajateenistuse olemusest ja läbi selle tõuseb üldine teadlikkus riigikaitse olemusest ja kodaniku rollist selles. „Lahtiste uste päeva üks eesmärk on hoida häid suhteid kohaliku kogukonnaga ja näidata, et kaitsevägi on ühiskonnale avatud organisatsioon,“ ütles kolonelleitnant Tõevere.

Külalistel oli võimalik tutvuda pataljoni relvastuse, varustusega, tehnikaga ja sõdurite olmetingimustega ning jälgida näidislahingut. Lisaks said huvilised lasta sport- ja õhkrelvadest, kuulata ajateenijate bändi Estonian Dream Army band ning maitsta sõdurisuppi. Lisaks Kuperjanovi jalaväepataljonis kasutatavale tehnikale ja relvastusele sai tutvuda ka Scoutspataljoni soomuki ja erioperatsioonide üksuse varustusega.

Kuperjanovi jalaväepataljon on praegu suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 800 ajateenijat. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. märtsil Vabariigi Valitsuse otsusega nr 18. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli kindralleitnant Johannes Kert (tol ajal kapteni auastmes), kes oli ka samas läbi viidud allohvitseride kursuse ülemaks. Sama aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümbol Vabadussõjast.

Koalitsioonikonsultatsioonid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Vabaerakonna vahel keskendusid laupäeval eelkõige lastega perede toimetulekule, mille osas partnerite vahel erilisi erimeelsusi ei olnud.

"Üks teemade ring puudutas toetusi, sealhulgas lastetoetusi, teiseks tegelesime erinevate erinevate sihtrühmadega veel ka eraldi, sealhulgas näiteks üksikvanemate toimetulek oli üks eraldi teema, vanemliku hoolitsuseta laste toetamine ehk nende, kes elavad asenduskodudes või hooldusperedes," ütles Reformierakonna esimees Taavi Rõivas BNS-ile.

Rõivase sõnul oli enamikus küsimustes sarnaste vaadete leidmine suhteliselt lihtne. "Loomulikult me peame nüüd realistlikult hindama, et kust läheb riigi võimaluste piir. Ma usun, et see on kindlasti üks teema, mida peab ka nende teemade juures väga tihedalt jälgima," ütles Rõivas. Väga selge üksmeel oli Reformierakonna juhi sõnul selles osas, kuidas parandada lastekaitse korraldust ja millised peaksid olema asendushooldusteenused ning nende üldprintsiibid.

SDE esimees Sven Mikser kinnitas samuti, et ühisosa oli parteide vahel olemas. "Ühisosa oli see, et lastega pered vajavad toetust, adresseerida tuleb nii vaesusriski kui ka demograafilisi kaalutlusi, ehk seda, et peredesse sünniks rohkem lapsi, nii et on platvorm, kust edasi minna kindlasti," ütles Mikser BNS-ile.

Esmaspäeval jätkuvad konsultatsioonid majanduskeskkonda puudutavate teemadega, muu hulgas tulevad kõne alla Eesti riigi konkurentsivõime ja ettevõtluskeskkond, samuti tootlikkuse tõstmine, lisaks ka ülevaade riigi rahalistest võimalustest ja erinevatest katteallikatest.