EESTI UUDISED BNS

Põllumajandusministeerium plaanib seakatku ohu tõttu karmistada bioohutusnõudeid, millega tuleb muuhulgas seafarmidel koostada bioohutuskava ja väiketalunikel teavitada veterinaarametit seatapust.

"Uues määruses on täpsustatud ennetavaid bioohutusmeetmeid, millest suurt osa rakendavad loomapidajaid juba täna - näiteks desobarjäär tootmisüksusesse sisenemisel, riiete vahetamise kohustus, metssigadega kokkupuute välistamine, toidujäätmete söötmise keeld," ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev pressiteate vahendusel. "Peamised uued nõuded on seotud bioohutuskava koostamise ning oma tarbeks sigade tapmisest teavitamisega."

Olulisema uue täiendusena on üle-Eestilise sigade katku ohu korral kõigil seakasvatusettevõtetel, mis peavad sigu ärilisel eesmärgil kohustus koostada farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava, ennetavate abinõude rakendamist igapäevaselt dokumenteerida ning täiendada kava vastavalt muutunud riskidele.

Samuti tekib sigade Aafrika katku riskipiirkondades, kus katku on leiud metssigadel kõigil seakasvatajatel, kes peavad sigu oma tarbeks kohustus teavitada veterinaar- ja toiduametit sea tapmisest 48 tundi ette, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks.

Täiendustega viiakse taudi ohu korral ja riskipiirkondades rakendatavad meetmed kooskõlla põhimõtetega, mis on kokku lepitud Baltimaade ja Poola ühises sigade Aafrika katku tõrjeprogrammis.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Põllumajandusministri määruse "Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirja" muutmise eelnõu allkirjastamisel jõustuvad uued nõuded üleminekuajaga alates 1. aprillist 2015. aastal.

Igal kevadel päästjatele hulga tööd toov maastikupõlengute hooaeg sai tänavu eriti varajase alguse, kui esimene suurem tulekahju puhkes nädalavahetusel Põlvamaal.

Päästeameti korrapidaja teatel süttis pühapäeval Värska vallas Säpina külas kulu ligikaudu kuue hektari ulatuses.

Inimesed tulekahjus vigastada ei saanud.

Eesti Energia hinnangul püsivad madalad elektrihinnad vähemalt käesoleva aasta suveni, samas naftahinnad pisut kerkivad.

"Õues on enam-vähem viis kraadi sooja, kuigi just praegu peaksid olema miinuskraadid ja aasta elektritarbimise tippaeg," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter BNS-ile. "Soe ilm mõjutab vähemalt siin, täna ja praegu elektrihindasid."

"Me oleme kannatanud mõlema poole pealt. Ühtepidi globaalne õlihindade langus ja olematu talv, mis on mõjutanud kõvasti elektrihindasid. Tarbijad on õnnelikud, ma usun, aga meie peame sellega hakkama saama," lisas ta.

Kuivõrd elektrit on tarbitud käesoleval talvel vähem kui tavapäraselt, siis on Skandinaavia hüdroelektrijaamade reservide tase kõrgel ja see mõjutab hindu ka lähematel kuudel. Lätis ja Leedus kütteperioodi lõppedes küll energia ja sooja koostootmisjaamad seiskuvad, kuid sellest hoolimata ei ole Sutteri sõnul oodata, et hinnad pikemas perspektiivis väga palju tõusevad.

"Siin peab arvestama sellega, et selle aasta neljandas kvartalis saab Rootsi-Leedu ühenduskaabel valmis ja lõunapoolne varustatus oluliselt paraneb," rääkis Sutter. "See ei ole Leedu ainukene välisühendus, lihtsalt selle kaudu tuleb kuni 700 megavati ulatuses väga odavat elektrit peale."

Sutteri hinnangul võiksid samas naftahinnad pisut tõusta. "Kui me tõde teaksime, küll meil oleks siis lihtne elada ja küll me siis jõukad oleksime," ütles Sutter. "Me lähtume nendest tulevikuhindadest, mis on Bloombergis üleval. Ega meil teisi hindu ei olegi. Need muutuvad siin päris kiiresti, aga forward-hinnad on kõik ikkagi nokk natukene ülespoole; mida pikema perioodi peale, seda rohkem need tõusus on."

Tartu maakohus mõistis lõppeval nädalal kriminaalkorras süüdi keskealise mehe, kes süüdistuse järgi peksis kassipoega ahjuroobiga, samuti süütas elumaja trepi. 

Lõuna ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi lõi 49-aastane mees eelmise aasta suvel oma elukohas kassipoega ahjuroobiga, tekitades loomale füüsilisi kannatusi. Lisaks sellele süütas ta 9. augustil Võrus Petseri tänaval asuva puidust elumaja trepi, mille tagajärjel said kahjustada hoone trepikoda ja välisfassaad. Tulekahju ajal viibis majas neli inimest. 

Tartu  maakohus tunnistas mehe kokkuleppemenetluses süüdi looma julmas kohtlemises ja süütamises ning mõistis talle ühe aasta ja viie kuu pikkuse tingimisi vangistuse 18 kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Menetluskulude katteks peab ta tasuma 300 eurot.  

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Võru politsei. Süüdistatav oli varem kriminaalkorras karistamata.