Alanud nädal toob valdavalt plusskraadidega ilma, vaid öösiti on paiguti väheseid miinuskraade, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeva ööks tugevneb kõrgrõhkkonna mõju ja ilm on sajuta. Õhutemperatuur on vahemikus -4 kuni +1 kraadi. Päeval jõuab Norra rannikule aktiivne madalrõhkkond. Pealelõunal pilvisus tiheneb ja Lääne-Eestisse jõudev nõrk vihmasadu levib ida poole. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 6-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-18 m/s. Sooja on 3-9 kraadi.

Kolmapäeval jääb Eesti loodest kagusse liikuva madalrõhulohu mõjutada. Öösel sajab kohati, päeval mitmel pool vähest vihma, õhtul Kirde-Eestis ka lörtsi. Öösel puhub edela- ja läänetuul 5-11, öö hakul saartel ja rannikul puhanguti 15-18 m/s, päeval jooksul pöördub tuul loodesse ja veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +3 kraadi, päeval on 3-8 kraadi sooja.

Neljapäeval hakkab Eestis vähehaaval ilma määrama Lõuna-Rootsi kohal tugevnev kõrgrõhkkond, mis laieneb Soome suunas. Öösel võib Ida-Eestis veel veidi vihma ja lörtsi sadada, kuid päev on olulise sajuta. Puhub mõõdukas põhja- ja kirdetuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -3 kraadi, päeval on sooja 1-6 kraadi.

Reedest esmaspäevani on peamine ilmategija üle Soome itta liikuva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Püsib peamiselt sajuta ilm, vaid laupäeval ja pühapäeval, kui lõunapoolse madalrõhuala serv Eestini ulatub võib Lõuna-Eestis veidi lund ja lörtsis sadada.

Reedel püsib kõrgrõhkkonna serv Eesti kohal ja ilm on sajuta. Puhub mõõdukas, rannikul tugev ida- ja kirdetuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -5 kraadi, päeval on sooja 2-6 kraadi.

Laupäeval ja pühapäeval on veidi pilvisem ja kohati võib Lõuna-Eestis veidi lörtsi, lund või vihma sadada. Puhub mõõdukas ida- ja kirdetuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +1 kraadi, päeval on sooja 2-6 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval on Eesti kõrgrõhkkonna lääneservas ja ilm on sajuta. Puhub mõõdukas või nõrk idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -4 kuni +2 kraadi, päeval on sooja 4-9 kraadi.

Põllumajandusministeerium plaanib seakatku ohu tõttu karmistada bioohutusnõudeid, millega tuleb muuhulgas seafarmidel koostada bioohutuskava ja väiketalunikel teavitada veterinaarametit seatapust.

"Uues määruses on täpsustatud ennetavaid bioohutusmeetmeid, millest suurt osa rakendavad loomapidajaid juba täna - näiteks desobarjäär tootmisüksusesse sisenemisel, riiete vahetamise kohustus, metssigadega kokkupuute välistamine, toidujäätmete söötmise keeld," ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev pressiteate vahendusel. "Peamised uued nõuded on seotud bioohutuskava koostamise ning oma tarbeks sigade tapmisest teavitamisega."

Olulisema uue täiendusena on üle-Eestilise sigade katku ohu korral kõigil seakasvatusettevõtetel, mis peavad sigu ärilisel eesmärgil kohustus koostada farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava, ennetavate abinõude rakendamist igapäevaselt dokumenteerida ning täiendada kava vastavalt muutunud riskidele.

Samuti tekib sigade Aafrika katku riskipiirkondades, kus katku on leiud metssigadel kõigil seakasvatajatel, kes peavad sigu oma tarbeks kohustus teavitada veterinaar- ja toiduametit sea tapmisest 48 tundi ette, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks.

Täiendustega viiakse taudi ohu korral ja riskipiirkondades rakendatavad meetmed kooskõlla põhimõtetega, mis on kokku lepitud Baltimaade ja Poola ühises sigade Aafrika katku tõrjeprogrammis.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Põllumajandusministri määruse "Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirja" muutmise eelnõu allkirjastamisel jõustuvad uued nõuded üleminekuajaga alates 1. aprillist 2015. aastal.