Euroopas levivad leetrid ohustavad ka tuhandeid Eesti lapsi

Euroopas levivad leetrid ohustavad ka tuhandeid Eesti lapsi, eelmise aasta detsembri lõpu seisuga oli Eestis kokku 6601 last, keda ei ole kordagi vaktsineeritud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

Kuigi möödunud aastal ei registreeritud Eestis ühtegi leetrite haigusjuhtu, suurenes mullu mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka käesoleval aastal, teatas terviseamet. Arvestades epidemioloogilist olukorda Euroopas ja vaktsineerimata inimeste olemasolu Eestis on leetrite importimine ja levik siin üsna tõenäoline.

Möödunud aasta jaanuarist kuni tänavu veebruari registreeriti WHO Euroopa regioonis üle 23 000 leetrite haigusjuhu. Näiteks Kõrgõzstanis registreeriti 7477, Gruusias 3191, Saksamaal 1091, Itaalias 1674, Bosnia ja Hertsegoviinas 5524 ja Venemaal 3247 haigusjuhtu. Eestis haigestus 2013. aastal leetritesse kaks, 2012. aastal neli, 2011. aastal seitse inimest. Tegemist oli sissetoodud haigusjuhtudega ja mõnel juhul ka haiguse edasi levikuga Eesti siseselt. Mullu ei registreeritud Eestis ühtegi leetrite haigusjuhtu.

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse lapsi 1-aasta vanuselt ja uuesti 13-aasta vanuseid lapsi. Eesmärk oleks, et vähemalt 95 protsenti 2-aastastest lastest oleks vaktsineeritud, mis viiks haiguse leviku võimaluse miinumini. Soovitatud taset ei ole saavutatud Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Võru-, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal.  

Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Haiguse peiteperiood kestab keskmiselt 10 päeva. Esmasteks haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Järgnevatel päevadel pärast haigustunnuste ilmnemist tekib kehal leetritele iseloomulik lööve. Peamised leetrite tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja peaajupõletik.  

Terviseameti andmetel vähenes mullu mumpsi, punetiste ja leetrite osas hõlmatus vaktsineerimisega 0,3 protsendi võrra ja oli 2014. aastal 93,4 protsenti.

Eelmisel aastal jätkusid probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega ning murettekitav oli mittepiisav korduvvaktsineerimise tase. Näiteks difteeria, teetanuse ja lastehalvatustõve esimese korduvvaktsineerimisega saavutati 95%-ne hõlmatus alles 6-aastastel, teise korduvvaktsineerimisega – 11-aastastel.

Mullu läks kooli üle 3000 lapse, kes olid korduv-vaktsineerimata difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve teise korduvannusega. Eriti suured probleemid immuniseerimise õigeaegsusega esinevad Tallinnas ja Harjumaal.