EESTI UUDISED BNS

Kontrolljoone piiriribast on puhastatud üle 130 hektari

Harvester metsas Meremäe vallas Miikse ligidal lõikamas sisse kümne meetri laiust piirisihti. Foto: INNO TÄHISMAAEesti ja Venemaa vahelisest piiriribast on veebruari lõpu seisuga puhastatud üle 130 hektari ehk ligi 50 kilomeetrit kontrolljoont.

Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et 27. veebruari seisuga on Eesti ja Venemaa kontrolljoonel puhastatud 134 hektarit piiririba, sealhulgas freesitud 48 hektarit. Seega on puhastatud 47 kilomeetrit pikkuses kontrolljoont.

Kokku tehakse raadamistöid üle 270 hektari suurusel maa-alal, mis on umbes 90 kilomeeri pikkune osa kontrolljoonest. Kokku on maismaapiiril piiririba 136 kilomeetrit, sellest eramaadele jääb umbes 26 kilomeetrit.

"Täieliku piiri väljaehitamine toob kaasa vajaduse osta eraomanikelt riigipiiri valvamise paremaks korraldamiseks maad, mis jääb ka piiririba aluse maa piiridest välja," sõnas pressiesindaja.

Samaaegselt raadamistöödega tegeletakse ka piiririba väljaehitamise ja ajutise kontrolljoone tehnilise valve rajamisega. See on praeguseks jõudnud eraomandis olevate maatükkide hindamiseni. Hindamine on esimene samm maade võõrandamiseks. Pressiesindaja sõnul võtab võõrandamistehinguteni jõudmine veel aega.

"Veebruaris hakatigi maaomanikega sellest konkreetsemalt rääkima. Enne kui saab hakata maid võõrandama, korraldatakse maade hindamiseks riigihange ja selleks, et oleks võimalik riigihange välja kuulutada, viib politsei- ja piirivalveamet parasjagu läbi turu-uuringut. Uuringuga selgitatakse välja, mis summas hindamiseks korraldatav hange tulla võib," sõnas pressiesindaja ja lisas, et peagi soovib siseministeerium alustada maade võõrandamiseks läbirääkimisi maaomanikega.

Siseministeerium soovib võõrandamise lõpule viia kiiresti ja ilma sundvõõrandamiseta. "Kui kõik hästi läheb, võiks piiririba alla jääva maa mõõdistamise ja omandi küsimused juba selle aasta lõpuks olla lahendatud," sõnas pressiesindaja

Padar soovib riigimaade müügi ajutist peatamist

Ivari Padar  FOTO: VTRiigimaade oksjonile panek on murelikuks teinud põllumehed, kes neid maid praegu üürivad, ja põllumajandusminister Ivari Padar on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneke oksjonite ajutiseks peatamiseks, kirjutab Maaleht neljapäeval.

Riigile kuuluva põllumaa müüki korraldab keskkonnaministeerium. Konkreetselt riigimaade oksjonitega tegeleb sellele alluv maa-amet. Nii saatis põllumajandusminister Ivari Padar kirja keskkonnaminister Mati Raidmale, paludes tal põllumaa oksjonid ajutiselt peatada. Kirjas selgitab Padar, et Venemaa kaubandussanktsioonide tõttu on põllumajandusettevõtete tulubaas järsult halvenenud, kirjutab leht.

Keskkonnaminister Mati Raidma oksjonite peatamist vajalikuks ei pea ja lisab, et maareformi lõpuleviimise peatamine pole põhjendatud enne, kui seda otsustavad vabariigi valitsus ja seadusandja.

2015. aastal on keskkonnaministeeriumile riigieelarvega pandud kohustus teenida põllumaade müügi arvelt 3,2 miljonit eurot.

SEB hoiatab levivate libakirjade eest

Foto: Võrumaa TeatajaKolmapäeval hakkasid ringlema SEB-i nimel saadetud petukirjad, pank soovitab kirju eirata ning selles olevat linki mitte avada.

E-kirjas teavitatakse vigases eesti keeles saajat saabunud turvasõnumist ja palutakse avada link, mis väidetavalt viib postkasti, teatas SEB pressiesindaja BNS-ile. Lingil klõpsates avatakse SEB-i internetipanga lehele sarnane leht, kuid lingi veebiaadress ei ole SEB-i oma.

SEB palub taolise e-kirja saanud inimestel seda eirata ning lisatud linki kindlasti mitte avada.

"Tegemist ei ole SEB-i poolt saadetud kirjaga. Inimesed, kes on kirjaga kaasas olnud lingi avanud ja üritanud seejärel sellelt lehelt oma internetipanka sisse logida, peaksid koheselt ühendust võtma SEB-i klienditoega telefonil 665 5100," ütles pressiesindaja.

Libakirjade puhul võib kirja tekst olla sarnane SEB-i teavitusega, kuid libateate saab ära tunda selle järgi, et teate sisus ei ole kordagi välja toodud konto omaniku nime. Samuti ei kuulu kirja saatja aadress SEB-ile.

Soe talv pärsib Võru kaugküttevõrgu investeerimisatraktiivsust

Foto: Aigar Nagel

Soojade talvede põhjustatud madal soojuse müügi maht on vähendanud soovi investeerida väikelinnades nagu Võru kaugküttevõrku, sest kulutuste tasuvusajad on veninud liiga pikaks.

"Kaugküttevõrku uuendatakse pidevalt, kuid torustike renoveerimine soojussäästu eesmärgil pole aktraktiivne, sest investeeringu tasuvusaeg praeguse soojahinna juures on pikem torustiku elueast. Torustikke renoveeritakse, et vähendada avariisid," kirjutab Võru soojatootja Danpower Eesti majandusaasta aruandes.

Ettevõte jätkab investeeringuid kaugküttesoojuse tootmise ja edastamise töökindluse suurendamiseks ka tänavu, kuid seda oluliselt väiksemas mahus kui varasematel aastatel. 2015. aastal soovitakse uuendada mõningaid trassilõike linnas ja jõutakse lõpule Võrukivi hakkpuidukatla seadistamistöödega.

Kaugküttevõrgu laiendamise plaanid on kõige reaalsemad hetkel Võrukivi tehnopargis ning linna eestvõtmisel ka uuel Võrusoo tööstusalal. 2014. aastaks planeeritud kaugküttevõrgu laienemine Luha-Pikk tänavatele ei realiseerunud elanike ja asutuste vähese huvi tõttu, märgib ettevõte. Pärast Võrukivi katlamaja uuendamist, mille käigus võimsus kahekordistus, ettevõttel tehnopargile soojusmahtude pakkumisel raskusi ei tule.

2015. aastal on soojusenergia müügihinnaks Võrus 55,27 megavatt-tunni eest, millele lisandub käibemaks. Nimetatud piirhind kehtib alates 2013. aastast.

2014. aastal teenis Danpower Eesti 3,4 miljoni euro suuruse käibe juures 327 000 eurot puhaskasumit. Ettevõte investeeris mullu 1,6 miljonit eurot. Võrusoo katlamajas asendati vanad aurukatlad uute ökonoomsete veekateldega. Võrukivi katlamajas jätkati 2013. a soetatud hakkpuidu katla seadistamist ning katlamaja ümberehitustöid, valmistamaks katlamaja üleminekut põhikütusena hakkpuidule. Nende investeeringutega on tagatud, et igas võrgupiirkonnas on põhikütuseks biomass.

Seitsme Võrumaa kooli õpilased osalesid keskkonnahariduse projektis

Võru Keskklinna Kool  FOTO: Võru Kesklinna Kool

Seitsme Võrumaa kooli õpilased osalesid keskkonnahariduse projektis, mille eesmärk on suurendada koolipere keskkonnaalaseid teadmiseid ning tutvustada õpilastele pakendite taaskasutusse suunamise tähtust.
 
Eesti Pandipakend alustas sel õppeaastal keskkonnahariduse projekti kolmanda etapiga, mille tarbeks koostati koolidele põhjalik riiklikku õppekava toetav õppekomplekt. Aktiivsemad osavõtjad projektist olid Võru Kesklinna Kool, Kääpa Kool ja Võrumaa Kutsehariduskeskus, kus õpetajad on tänaseks päevaks õppematerjalide toel läbi viinud 8 keskkonnatundi, millest võttis osa 111 õpilast.
 
Võrumaalt osalesid projektis lisaks veel Antsla Gümnaasium, Misso Kool, Urvaste kool ja Parksepa Keskkool.
 
Õpilaste harimine on osa Eesti Pandipakendi poolt 2012. aastal algatatud haridusprojektist, mille raames selgitatakse noortele keskkonnahoiu olulisust. Sel aastal koostati õpetajatele koostöös näitleja Ott Sepaga õppevideod ja põhjalikud materjalid, mis lihtsustavad pandipakendite taaskasutamise teema käsitlemist koolitundides.
 
„Laste keskkonnaharidusse panustamine on meie jaoks prioriteet. Usume, et see on parim võimalus kasvatada keskkonnateadlikke ning puhast loodust- ja elukeskkonda väärtustavaid inimesi. Meil on väga hea meel, et mõne kuu jooksul on tublid õpetajad üle Eesti jõudnud niivõrd olulisi teadmisi jagada rohkem kui 4000 lapsele,“ ütles Eesti Pandipakendi tegevjuhtRauno Raal.
 
Projekti raames on Eesti Pandipakend välja saatnud 220 tasuta õppekomplekti 135 haridusasutusele üle Eesti. Seni on läbi viidud 288 õppetundi, kus on osalenud 4100 õpilast.

Raali sõnul jätkab Eesti Pandipakend haridusprojektiga ka järgmisel õppeaastal, sest laste keskkonnateadlikkuse suurendamine ei ole ühekordne tegevus, vaid  järjepidev protsess, mis nõuab pühendumist: „Järgmisel õppeaastal loodame haridusprojektiga jätkata lasteaedades. Selles vanuses kipuvad välja kujunema ja kinnistuma lapse käitumisharjumused, mistõttu on oluline alustada taaskasutamist ja loodushoidu puudutavate teemadega juba enne tema kooli minemist.“

 
Koolid saavad õppekomplekte tellida ka praegu. Selleks tuleb vaid Eesti Pandipakendiga ühendust võtta aadressil info@eestipandipakend.ee. Õppematerjalide kodulehekülg koos videotega asub aadressil: www.eestipandipakend.ee/oppematerjalid.
 
Loodussõbraliku kooli projekti esimesest etapist 2012. aasta sügisel võttis osa 70 kooli üle Eesti, kes kogusid üheskoos kokku 44 000 pandipakendit. Eelmise aasta oktoobris jätkunud haridusprojektist võttis osa 3200 õpilast üle Eesti, kes osalesid pandipakendite käitluskeskuses korraldatud õppekäikudel.

 

Saikkal hukkunud metsavendade haudu on kavas kevadel otsima hakata

Pärgade asetamine Vastseliina kalmistul metsavendade mälestusmärgi jalamile. Foto: INNO TÄHISMAA

Võrumaal Saikka punkris hukkunud metsavendade haudu on kavas hakatakse otsima sel kevadel, kui lumi on sulanud ja haudade asukoha kohta saadud täpsemat teavet.

Saikka punkris hukkunud kuue metsavenna haudu on käidud küll mitmeid kordi otsimas, kuid säilmeid pole seni veel leitud. Naiskodukaitse Vastseliina jaoskonna juhi Anu Jõgeva ütles BNS-ile, et metsavendade säilmeid on kavas uuesti otsima minna kevadel, kui metsades on lumi sulanud ning ka kätte on saanud vanad aerofotod, mis võivad viidata haudade täpsele asukohale.

Mullu septembris püstitati Vastseliina kalmistule mälestuskivid Viglasuu, Puutlipalo ja Lükkä punkrites vastupanu osutanud ja hukkunud metsavendadele. Mälestuskivi on valmis ka Saikka punkris hukkunud metsavendadele.

Kui Saikka punkri metsavendade säilmed üles leitakse, pannakse Vastseliina kalmistule püsti ka neile pühendatud mälestuskivi.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD