Kontrolljoone piiriribast on puhastatud üle 130 hektari
Eesti ja Venemaa vahelisest piiriribast on veebruari lõpu seisuga puhastatud üle 130 hektari ehk ligi 50 kilomeetrit kontrolljoont.
Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et 27. veebruari seisuga on Eesti ja Venemaa kontrolljoonel puhastatud 134 hektarit piiririba, sealhulgas freesitud 48 hektarit. Seega on puhastatud 47 kilomeetrit pikkuses kontrolljoont.
Kokku tehakse raadamistöid üle 270 hektari suurusel maa-alal, mis on umbes 90 kilomeeri pikkune osa kontrolljoonest. Kokku on maismaapiiril piiririba 136 kilomeetrit, sellest eramaadele jääb umbes 26 kilomeetrit.
"Täieliku piiri väljaehitamine toob kaasa vajaduse osta eraomanikelt riigipiiri valvamise paremaks korraldamiseks maad, mis jääb ka piiririba aluse maa piiridest välja," sõnas pressiesindaja.
Samaaegselt raadamistöödega tegeletakse ka piiririba väljaehitamise ja ajutise kontrolljoone tehnilise valve rajamisega. See on praeguseks jõudnud eraomandis olevate maatükkide hindamiseni. Hindamine on esimene samm maade võõrandamiseks. Pressiesindaja sõnul võtab võõrandamistehinguteni jõudmine veel aega.
"Veebruaris hakatigi maaomanikega sellest konkreetsemalt rääkima. Enne kui saab hakata maid võõrandama, korraldatakse maade hindamiseks riigihange ja selleks, et oleks võimalik riigihange välja kuulutada, viib politsei- ja piirivalveamet parasjagu läbi turu-uuringut. Uuringuga selgitatakse välja, mis summas hindamiseks korraldatav hange tulla võib," sõnas pressiesindaja ja lisas, et peagi soovib siseministeerium alustada maade võõrandamiseks läbirääkimisi maaomanikega.
Siseministeerium soovib võõrandamise lõpule viia kiiresti ja ilma sundvõõrandamiseta. "Kui kõik hästi läheb, võiks piiririba alla jääva maa mõõdistamise ja omandi küsimused juba selle aasta lõpuks olla lahendatud," sõnas pressiesindaja
