Põllumajandusministeeriumi hinnangul piimatootjatele eelarvevahendite puudumise tõttu 2,8 miljonit erakorralist siseriiklikku abi ilmselt ei saa, ent vastav otsus ei mõjutaks tõenäoliselt Eesti väljavaateid saada täiendavat toetust Euroopa Liidult, kui liit peaks otsustama seda tasuda.
"Euroopa Liidu poolt Balti riikidele ning Soomele eraldatud erakorraline abi on põllumeestele välja makstud ning Eesti osa sellest on 6,9 miljonit. Liikmesriikidele anti ka võimalus maksta samas osakaalus lisatasu enda riigieelarvest ja põllumajandusministeerium seda võimalust 2,8 miljoni euro ulatuses taotles, aga kahjuks meie riigieelarvelised võimalused seda ei lubanud," ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti BNS-ile.
"See on olnud valitsuses arutelul ja saab üsna kindlalt väita, et seda [täiendavat lisatasu] ei tule. Selle toetuse maksmine võimalus lõpeb märtsikuuga," lisas ta.
Lemetti märkis, et kuna erakorralist abi anti vaid väga kitsale hulgale liikmesriikidele, on Euroopa Liidu poolne toetus kindlasti edasiminek. "Seda võime kindlasti lugeda kordaminekuks, et suutsime oma riikide poolt näidata, et olukord on põllumeestel raske ja erakorralist tasu tuleb maksta. Arvata võib, et eriti olukorras, kus piimaturg mingeid stabiliseerumise märke ja mõningatel juhtudel isegi väikest hinnatõusu näitab – prognoosid on igatahes positiivsed –, siis arvata võib, et Euroopa Liit täiendava tasu maksmist väga hea pilguga ei vaata ja ma ei pea väga suureks tõenäosust, et veel täiendavat erakorralist abi makstaks," rääkis asekantsler.
Lemetti tõdes, et kui täiendavat erakorralist abi siiski makstaks, siis ilmseks ei ohustaks Eesti väljavaateid seda saada asjaolu, et riik ise lisatasu ei maksa. "See oli ikkagi vabatahtlik võimalus juurde maksta ja selle alusel järgmiseid otsusi kindlasti vastu ei võeta," rääkis ta.
Põllumajandusministeerium taotles veebruari alguses rahandusministeeriumilt piimatootjatele erakorralise siseriikliku abina 2,8 miljonit eurot reservivahendeid, et katta detsembri tulupuudujääk.
Euroopa Komisjon andis Balti riikide piimatootjate olukorra leevendamiseks ühekordse rahastamispaketina erakorralist abi 28,7 miljonit eurot, sellest 6,9 miljonit eurot said Eesti tootjad. Arvestades piimatootmise omahinda, aitas see ministeeriumi sõnul ligilähedaselt katta omahinna ja kokkuostuhinna vahe septembri, oktoobri ja novembri, ent mitte detsembri osas.
Detsembris turustati Eestis 58,4 miljonit kilogrammi piima, mille omahind ulatus ligikaudu 17,5 miljoni euroni, ent detsembri keskmist piima kokkuostuhinda arvestades said tootjad turustatud piima eest vaid 14,5 miljonit eurot.