Võrumaal sai neljapäeva pärastlõunal vigastada autoga teelt välja sõitnud mees.

Õnnetus juhtus kella 16.30 paiku Võru-Räpina maantee 14. kilomeetril, kus 55-aastane Üllar sõitis Audiga teelt välja kraavi vastu teetruupi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis mehe Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Päevaga said liiklusõnnetustes vigastada neli inimest

Eesti eri paigus said neljapäeval neljas raskes liiklusõnnetuses vigastada neli inimest, nende hulgas ka üks laps.

Esimene õnnetus juhtus Tallinnas, kui kella 9.47 ajal kaldus Narva maanteel esimesel sõidurajal Pirita tee suunas sõitnud 34-aastane Sven Škoda Superbiga vasakule, et vältida otsasõitu mööda Narva maanteed teiselt sõidurajalt parempööret teinud Scania veokile, mida juhtis 29aastane Sergei, teatas siseministeerium BNS-ile.

Škoda põrkas kokku kolmandal sõidurajal sõitnud Honda Civicuga, mida juhtis 49aastane Antonina, ja pärast kokkupõrget paiskus Škoda vastu Scaniat. Tuttavas viisid sündmuskohalt Ida- Tallinna Keskhaiglasse kontrolli Honda juhi.

Politsei palub abi tunnistajate leidmisel. Infot oodatakse politsei kliendiinfo numbril 612 3000.

Teine õnetus juhtus kella 15.32 paiku Saaremaal Pajumõisa külas Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi tee 16. kilomeetril, kus 44-aastase Reena juhitud Opel Vectrale sõitis külje pealt vastu esimest vasakut esitiiba ja sealt vastu esiklaasi ja küljepeeglit vastassuunavööndis telgjoone lähedal lastejalgratast juhtinu laps. Siseministeeriumi teatel viis kiirabi kaitsekiivrita seitsmeaastase tüdruku Kuressaare haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 16.30 paiku Võrumaal Võru-Räpina maantee 14. kilomeetril, kus 55-aastane Üllar sõitis Audiga teelt välja kraavi vastu teetruupi. Kiirabi viis mehe Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kella 23.04 paiku Maardus Põhjaranna teel, kus 21-aastane mees kaotas suurel kiirusel möödasõitu tehes oma Audi üle kontrolli ning külglibisemisesse sattunud sõiduk paiskus vastu helkurposti, metallist tänavavalgustusposti ning lõpuks külili kraavi. Siseministeeriumi teatel viis kiirabi vigastada saanud juhi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Möödunud aasta lõpus sai Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija lõhkepaketi plahvatuse tagajärjel vigastada, juurdlus ei tuvastanud juhtumist kellegi süüd ning samuti tahtlikku ohutustehnika rikkumist.

2. jalaväebrigaadi teabeohvitser nooremleitnant Jaanika Ojakõiv ütles BNS-ile, et möödunud aasta lõpus lõhkepaketiga vigastada saanud ajateenija juhtum leidis aset lahingolukorras, kus pole võimalik jälgida, mis hetkel keegi lõhkepakette kasutab. "Õnnetuse põhjustas heidetud lõhkepakett, mis kukkus kannatada saanud ajateenija kaevikusse," ütles nooremleitnant Ojakõiv.

"Olukord kaardistati, kuulati üle asjaosalised ja võeti nende seletused. Juurdluse käigus kogutud tõendite põhjal ei olnud täielikult võimalik kindlaks teha, kust lõhkepakett kaevikusse lendas," ütles ta.

Ojakõivu sõnul ei olnud tegemist praakpaketiga ning kellegi süülist käitumist või tahtlikku ohutustehnika rikkumist uurimise käigus ei tuvastatud.

Ta lisas, et Kuperjanovi pataljon on õnnetuse järel täiendanud oma väljaõppe dokumentatsiooni ning viinud sisse täiendavad ohutusnõuded.

Möödunud aasta 22. oktoobril Kanepi vallas peetud õppusel sai kaevikusse visatud lõhkepaketi plahvatuses vigastada ajateenija, kannatanule anti kohapeal esmaabi ja ta toimetati edasi Võru haiglasse. Plahvatuses sai vigastada ajateenija jalg. Õppusel kasutati imitatsioonivahendeid, sealhulgas lõhkepakette.

Õnnetusjuhtumi täpsete asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks alustasid 2. jalaväebrigaad ja sõjaväepolitsei distsiplinaarmenetlust.

Viimase nädala ajaga väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg, seetõttu määrab päästeameti peadirektor oma käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil reede.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. 

Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja Rait Puki sõnul on viimase nädala ajaga hüppeliselt kasvanud maastikutulekahjude arv suures osas olnud seotud hooletusega. „Paljudel juhtudel ongi just ulatuslikud maastikupõlengud alguse saanud hooletust lõkke tegemisest. Selle tulemusena on kahjuks tulle jäänud juba ka hooned ja muu inimeste isiklik vara, mille hulgas on ka üks hoovis seisnud laev,“ avaldas Rait Pukk muret.

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav. 

Sel aastal on päästjad kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahju.

Möödunud aastal läbis ajateenistuse 2677 meessoost kutsealust, ligi 700 teenistust alustanud noorest langes peamiselt tervislikel põhjustel teenistusest välja.

Kaitseminister Sven Mikser esitab neljapäeval valitsusele arutamiseks aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest eelmisel aastal, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Aruandest selgub, et mullu asus ajateenistusse 3333 meessoost kutsealust, neist läbis ajateenistuse 2677. Teenistusest väljalangemise peamiseks põhjuseks oli probleemid tervisega, mitte-meditsiinilised põhjused olid marginaalsed ja juhuslikud.

Kõik ajateenijate baasil ettevalmistatavad väeüksused õpetati välja nõutaval tasemel, seisab aruandes

Kutsealuste ja reservväelaste rahulolu uuringu põhjal jäi kaks kolmandikku ajateenistuse läbinutest oma teenistusajaga kaitseväes täiesti või üldiselt rahule. Kolm neljandikku teenistuses osalenutest tunnevad ennast teenistusaja järel füüsiliselt tugevamana, enesekindlamana ning ka targema ja kogenenumana. 29 protsenti küsitletud kutsealustest asus ajateenistusse vabatahtlikult, 25 protsenti läks hea meelega, 41 protsenti valmisolekust oma kodanikukohust täita ning 5 protsenti täiesti vastumeelselt.

Möödunud aasta lõpu seisuga läbis asendusteenistuse 65 kutsealust, kokku esitati 90 taotlust asendusteenistusse asumiseks.

Kaitseväe reservis on 220 343 meest ja 855 naist.