Kui veel möödunud nädalal oli päevi, kus päästjatel tuli ööpäevas kustutada üle 60 kulupõlengu, siis viimaste päevade vihmased ilmad on maastikutulekahjudele piiri pannud.

Möödunud ööpäeval sai häirekeskus 58 päästekutset, millest 19 olid seotud tulekahjudega ning vaid kaks kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästjad tuletavad siiski meelde, et möödunud nädalast algas Eestis tuleohtlik aeg. Tuleohtlikul  ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. 

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav.

Kui alanud nädala esimesel poolel püsivad kohati miinuskraadid, siis nädala lõpp toob juba kuni 12 soojakraadi.

Teisipäeva öösel jätkab madalrõhkkond kiiret liikumist üle Soome itta ja jõuab päeval juba Põhja-Venemaale. Siin-seal sajab lörtsi või vihma, kuid sajuhood on lühiajalised. Edelatuul on öösel veel väga tugev, päeval jääb nõrgemaks. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +4, päeval +3 kuni +8 kraadi.

Kolmapäeval madalrõhkkonna mõju väheneb ja tõusva õhurõhu foonil on sajuhooge vaid kohati. Õhumass on külmem ja sadu tuleb alla lörtsi ja lumena. Tuul pöördub põhjakaarde ja on mõõdukas. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -4 kuni +1, päeval 0 kuni +4 kraadi.

Neljapäeva öö on kõrgrõhkkonna mõjul sajuta. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -6 kraadi. Päeval avaldab Kesk-Euroopa poolt survet madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail tugevneb Eestis ida- ja kirdetuul, kuid sadu veel Eestisse ei jõua. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +5 kraadi.

Reedel püsib kahe rõhuala vastasseis. Öö on veel sajuta, päeva peale jõuab aga lörtsi- ja vihmasadu. Puhub tugev idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +2, päeval +1 kuni +6 kraadi.

Laupäeva öö on madalrõhkkonna servas pilvine. Sajab lörtsi ja vihma. Päeval saju võimalus väheneb ja nõrka vihma sajab vaid laiguti. Tuul pöördub lõunasse ja edelasse ning nõrgeneb. Temperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +4, päeval +3 kuni +8 kraadi.

Pühapäeval jääb Eesti idapoolse kõrgrõhkkonna ja lääne pool oleva madalrõhkkonna piirimaile, mis tagab tugevnevas edelavoolus soojemale õhumassile pääsu Läänemere äärde. Siin-seal sajab vihma. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +5, päeval +4 kuni+9, Lõuna-Eestis kuni +12 kraadi.

Raske infektsiooni tagajärjel amputeeriti Keskerakonna esimehel Edgar Savisaarel ülaltpoolt põlve jalg, ütles Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku külalisprofessor Peep Talving esmaspäeval toimunud pressikonverentsil.

Haigla esindajate sõnul tabas Edgar Savisaart jala vigastusest lähtunud streptokoki, rahvapäraselt lihasööjabakteri infektsioon ning esineb toksilise šoki sündroom. Arstide sõnul on ravi olnud senini edukas. Infektsiooni teisese tüsistusena tekkis kopsuipõletik, kahjustunud on ka muud siseorganid; haigla esindaja täpsemaid kahjustusi kommenteerida ei soovinud

Infektsiooni levik on saadud pidama ning vajalik oli radikaalne kirurgiline ravi. Jäset ei saanud säilitada ning see amputeeriti ülaltpoolt põlve. Hetkel näib, et kolle on eemaldatud, ütlesid haigla esindajad.

Savisaar on alates neljapäeva varahommikust olnud narkoosis, ent mitte kunstlikus koomas. Pärast esmaspäeval toimunud operatsiooni ei ole Savisaaare tervis veel paremaks muutunud, ent arstide sõnul loodavad nad olukorra muutumist.

Põhja ringkonnaprokuratuur nõudis esmaspäeval Harju maakohtus jätkunud protsessil oma elukaaslase väikest last vigastanud mehele 12-aastast vangistust.

Prokuröri hinnagul on 33-aastase Egerti süü piinamises ja raskete tervisekahjustuste põhjustamises tõendatud ning kohus peaks talle määrama maksimumkaristuse ehk 12-aastase vangistuse.

Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles kohtus peetud kõnes, et see kuritegu väärib maksimaalset seaduses ette nähtud karistust, kuna on täielikult muutnud väikese tüdruku elukvaliteeti ja seda kogu eluks. „Vaid kaks aastat oma elust sai ta elada terve ja täisväärtuslikuna. Tõenäoliselt ei saa ta kunagi minna tavalisse lasteaeda, kooli, tööle ning vajab elukestvat hooldamist ning kõrvalist tuge eluga toimetulekul," rääkis Kask.  

Tema sõnul ei ole see kuritegu muutnud ainult lapse elukvaliteeti, vaid ka kõigi tema lähedaste oma, kes on pidanud oma elu seetõttu täielikult ümber korraldama ning kes lapsega igapäevaselt tegeledes on sunnitud seda kuritegu üha uuesti ja uuest meenutama. 

Kaitsja seevastu leidis, et süü tuleks ümber kvalifitseerida kergema paragrahvi järgi ehk vigastuste tekitamiseks ettevaatamatusest, piinamise osas aga pole Egerti süü kaitsja hinnangul tõendatud.

Kohus kuulutab lahendi 15. aprillil.

Egerti elukaaslane, vigastada saanud lapse 22-aastane ema Keiti kuulis karistusotsust juba 17. märtsil. Kohus leidis, et süü kehalises väärkohtlemises on tõendatud ning määras talle kolmeaastase vangistuse. Sellest reaalsele kandmisele vanglas kuulus kuus kuud, mille noor naine oli eeluurimise ajal juba trellide taga veetnud. Ülejäänud karistusaja peab ta kandma tingimisi kolmeaastase katseajaga, mille vältel on ta allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Muuhulgas ei tohi Keiti katseajal tarvitada uimasteid ja alkoholi, samuti peab ta osalema sotsiaalprogrammis.

Kohus lahendas süüasja kokkuleppemenetluses.

Keitit süüdistakse selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Keiti elukaaslane  Egert  kasutas süüdistuse kohaselt eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, erinevatel päevadel lüües teda erinevatesse piirkondadesse põhjustades hulgaliselt verevalumeid.

Samuti süüdistatakse Egertit selles, et 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.

17. septembril viidi laps haiglasse. Arstidel tekkis kahtlus, et laps on langenud kuriteo ohvriks ja haigla pöördus politsei poole.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid  Egerti  ja Keiti kuriteos kahtlustatavana kinni 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Karistusseadustik näeb kohtus süüdimõistmisel raske tervisekahjustuse tekitamise eest ette nelja- kuni 12-aastase vangistuse ning kehalise väärkohtlemise eest raskendavatel asjaoludel kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles, et raskete tagajärgedega laste füüsilise väärkohtlemise juhtumeid esineb Eestis õnneks tänapäeval väga harva.

„Seevastu kergemaid laste kehalise väärkohtlemise juhtumeid on meil palju, kuigi peaksime ammu olema välja kasvanud ühiskonnast, kus laste füüsiline karistamine oli norm. Kahjuks väga paljud lapsevanemad peavad ka täna õigeks oma lapsi kasvatuslikel eesmärkidel lüüa ja lausa peksta,“ märkis prokurör Kask.