Aprillis on oodata kaherattaliste liiklusvahendite teedele tagasi tulekut, mistõttu palub politsei olla autojuhtidel eriti tähelepanelik.

"Kõik liiklejad peaksid olema tähelepanelikud ja arvestama nii mootorratturite kui ka jalgratturitega, kelle osalemine liikluses pärast pikka talveperioodi võib alguses ootamatu olla ja mingites liiklussituatsioonides üllatada," ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets BNS-ile.

Ühtlasi tuletab politsei meelde, et liiklusseadus ja piirkiirus kehtivad ka mootorratturitele. "Enne liiklusesse sukeldumist võiks kõik ratturid uuesti meelde tuletada ohutud sõiduvõtted ja harjuda kaherattalise liiklusvahendi käitumise eripäradega," lisas Kasemets.

Politsei pöörab aprillis rõhutatult tähelepanu neile autojuhtidele, kes armastavad lubatud sõidukiirust ületada ja panevad nii ohtu ennast ja kaasliiklejad.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets ütles, et kuna teedel liiklevad juhid on endiselt liiga raske gaasijalaga ning suur sõidukiirus põhjustab endiselt suure osa liiklusõnnetustest, jätkab olitsei ka aprillis lubatud sõidukiiruse järgimise kontrollidega.

"Oleme kiiruseületajate suhtes karmid. Reageerime ka väiksematele kiiruseületamistele. Samas kindlasti tegeleme ka jalakäijate turvalisuse tagamisega ja joobes juhtide kõrvaldamisega liiklusest," rääkis Kasemets BNS-ile.

Tänavu kolme kuuga on Eesti eri paigus juhtunud 255 rasket liiklusõnnetust, milles on hukkunud 18 ning viga saanud 320 inimest.

Möödunud aasta lõpus enda pealtkuulamise ebaseaduslikuks tunnistamise saavutanud jäätmeärimees Anti Tammeoks jätkab kohtuteed riigi vastu, vaidlustades mitme jälitusloa väljaandmise.

Tammeoks esitas riigikohtusse määruskaebuse kolme jälitusloa asjus ning riigikohus otsustas teisipäeval kaebuse ka menetlusse võtta.

Mullu detsembris leidis riigikohus, et Tammeoksa pealtkuulamine kriminaalmenetluse raames oli ebaseaduslik, kuna uurijad ei saanud eeldada, et ta sooritab kuriteo, milles talle hiljem kahtlustus esitati.

Lõuna prefektuuri uurijad kuulasid   Tammeoksa  telefonikõnesid salaja pealt 2010. aasta oktoobris. Selle põhjuseks oli oletus, et Lõuna-Eesti jäätmeäris võidakse panna toime korruptsioonikuritegusid. Politsei lõpetas uurimise 2012. aastal kedagi kohtu alla andmata.

Sama töö käigus avastas politsei aga võimaliku uue kuriteo - jäätmeäriga seotud euroraha väljapetmise. Kahtlustuse said kümme inimest, nende hulgas ka   Tammeoks, mille järel lahkus ärimees nii Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogust, kirjutas Eesti Ekspress mullu septembris.

Tammeoks  sai enda pealtkuulamisest teada möödunud aastal, kui talle saabus vastav teade. Ärimees leidis seejärel, et tema pealtkuulamine oli väär ja selleks ei oleks tohtinud luba anda. Samale järeldusele jõudis oma detsembrikuises lahendis ka kaasust põhjalikult analüüsinud riigikohus.

Kolleegium asus seisukohale, et kriminaalmenetluses tõendi kogumine jälitustoiminguga isiku suhtes, keda ei ole alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, on lubatav vaid põhjendatud erandjuhul. Samuti tuli analüüsida, kas soodustuskelmus oli jälitustoimingute alates kahtlustuse kohaselt juba toime pandud või oli alles põhjust arvata, et   Tammeoksvõib selle teo toime panna.

Prokuratuur märgib oma vastuses   Tammeoksa  esindaja määruskaebusele, et menetlejatel oli tekkinud kahtlus, et   Tammeoks  võib koos MTÜ Võru Jäätmekeskus juhatuse liikmetega „toime panna ka soodustuskelmuse paragrahvis sätestatud kuriteo“. Selline sõnastus osutas sellele, justkui oleks jälitustoimingute tegemise luba taotletud veel toime panemata, aga tõenäoliselt tulevikus sooritatava kuriteo kohta andmete kogumiseks.

"See seisukoht kuriteo ettevalmistamise kohta tõendite kogumisest on aga ekslik. Jälitustoimingu tegemise võimalus veel toime panemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles 1. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega," märkis riigikohus.

Enne 2013. aastat reguleeris sellist kriminaalmenetlusvälist teabe salajast kogumist jälitustegevuse seadus, kusjuures kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid võis teha vaid kinnipidamiskohas ja tunnistajakaitse teostamisel

"Kokkuvõttes, kuna ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine ei ole kriminaalmenetluse esemeks, ei saanud kriminaalmenetlusseadustikust tuleneda alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks," leidis riigikohus.

Kolleegiumi hinnangul ei saanud soodustuskelmuse kohta jälitustoiminguga andmete kogumine olla õiguspärane ka tulenevalt sellest, et informatsiooni selle kuriteokahtlusega seoses saadi juhuslikult usalduse kuritarvitamise kahtlustuse kohta jälitustoiminguid tehes.

Nii tühistaski riigikohus määrused, millega alama astme kohtud andsid loa Tammeoksa  suhtes jälitustoimingute läbiviimiseks, samuti tunnistas Tartu maakohtu 27. oktoobri 2010 aasta määruse alusel tehtud jälitustoiming õigusvastaseks. Ühtlasi tuleb riigil tasuda   Tammeoksale  õiguskulude katteks 1407 eurot.

Aprilli esimesel päeval viiakse läbi pensionite indekseerimine, tänu sellele suurenevad pensionid 6,3 protsenti.

Indekseerimine tagab alates tänavu 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr, teatas BNS-ile sotsiaalkindlustusamet.

Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem, märkis ameti pressiesindaja. Käesoleva aasta riikliku pensioni indeks on 1,063. See suurus arvutati eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu ja tarbijahinnaindeksi muutuse alusel ning indeksi kinnitas valitsus.

Indeksiga korrutatakse läbi riiklike pensionide arvutamise aluseks olevad näitajad - pensioni baasosa indeksiga 1,0693 ja aastahinne indeksiga 1,0567.

Seega suureneb pensioni baasosa suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Baasosa suureneb indekseerimisega 134,9093 eurolt 144,2585 euroni ja aastahinne 4,964 eurolt 5,245 euroni. Rahvapensioni määr kasvab 148,98 eurolt 158,37 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid.

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel eelmise aasta eest lisanduv kindlustusosak. Selle võrra suureneb lisaks indekseerimisele nende pensioni kindlustusosa ning seega kogu pension.

Pensionist 220 eurot on tulumaksuvaba.