Reformierakonna riigikogu valimistega seotud kulud olid suurusjärgus 1,9 miljonit eurot, seega kulus erakonnal ühele parlamendikohale üle 63 300 euro.

Reformierakonnal on kulunud eelmise aasta neljandas kvartalis ning selle aasta esimeses ja teises kvartalis kokku riigikogu valimistega seotud telereklaamile 534 328 eurot, raadioreklaamile 20 482 eurot, internetireklaamile 150 958 eurot, välireklaamile 215 421 eurot, ajakirjandusreklaamile 318 358 eurot, reklaamtrükistele 436 371 eurot, publikatsioonidele 52 177 eurot ja avalikele üritustele 196 985 eurot, teatas erakonna pressiesindaja BNS-ile.

"Ehkki alates 2014. aastast ei ole kampaaniakuludel ja muudel erakondade majanduskuludel vahet, võib väita, et otseselt 2015. aasta riigikogu valimistega seotud kulud jäid esialgsetel andmetel suurusjärku 1,9 miljonit eurot, mis on veidi väiksemad kui Reformierakonna kampaaniakulud näiteks 2007. aasta riigikogu valimistel," ütles erakonna peasekretär Martin Kukk.

Reformierakond sai riigikogu valimistel 30 kohta. Seega kulus erakonnal ühe parlamendikoha saamiseks 63 333 eurot.

Reformierakonna kulud 2015. aasta esimeses kvartalis olid kokku 1 420 467 eurot ja 90 senti. Erakond kogus aasta esimeses kvartalis toetuse, liikmemaksude ja eraisikute annetustena kokku ligi 890 000 eurot, eraisikutest suurima annetuse tegi Urmas Sõõrumaa, kes andis Reformierakonnale 120 000 eurot.

Tuletame veelkord meelde, et kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud! Lõket võib looduses teha vaid juhul, kui on tagatud vastavad ohutusnõuded. Pidades silmas lähipäevade tuulekiirust, on lõkke tegemine äärmiselt ohtlik ja vastutustundetu tegevus. Soodsatel tingimustel: suur tuul ja palju kulu, võib tuli levida eluohtliku kiirusega. Kulupõleng võib alguse saada ka väikesest sädemest, mistõttu on oluline järgida tuleohutusnõudeid.

Päästjad on käesoleval kevadel kustutanud Eestis juba üle 550 kulupõlengu, mis on alguse saanud hooletust lõkkepõletamisest, hoolimatult visatud suitsukonist, tikust või muust kuritahtlikust hooletusest.

Arvestades sooja nädalavahetuse saabumist kutsuvad päästjad üles olema looduses lahtise tulega äärmiselt ettevaatlik ning lõkkepõletamisel järgima hoolikalt tuleohutusnõudeid. Päästekeskuse menetlusinspektorid on sel kevadel määranud trahvi üle 10 hooletule lõkkepõletajale, kelle lõket põhjustasid kulupõlenguid. Praegu kehtib tuleohtlik aeg, mis tähendab, et looduses ja metsas tohib lõket teha ainult selleks spetsiaalselt ette valmistatud lõkkekohtades, milleks riigimetsas on Riigi Metsa Majandamise Keskuse lõkkekohad.

Tuleohutusnõuded lõkkepõletamisel:
Lõke peab olema hoonetest ohutus kauguses,  milleks väikse lõkke puhul on vähemat 8 meetrit. Lõkkeaseme ümbrus tuleb süttivatest taimedest ja muust puhastada ning vajadusel piirata mittepõleva materjali, näiteks pinnasevalli või kividega. Lõket tuleb kogu aeg valvata ning käepärast peavad olema esmased tulekustutusvahendid, milleks on pulberkustuti ja ämber või voolik veega. Pärast lõkkepõletamist tuleb veenduda, et lõke on kustunud ja kindluse jaoks lõkkekoht  veega üle valada.

Statistikaameti teatel kasutas majutusettevõtete teenuseid 2015. aasta veebruaris 177 000 turisti, mis on 1 protsent vähem kui 2014. aasta veebruaris; välisturistide arv vähenes 9 protsenti, mis oli tingitud eelkõige Vene ja Soome turistide vähenemisest.

Majutusettevõtetes peatus 93 000 välisturisti, mis oli 9 protsenti vähem kui eelmise aasta veebruaris. Välisturistide arv kahanes peamiselt Venemaalt ja Soomest saabunud turistide arvu vähenemise tõttu. Soome turistide arv, mis moodustas veebruaris 52 protsenti majutusteenuseid kasutanud välisturistide koguarvust, kahanes 9 protsenti. Venemaalt saabus 42 protsenti vähem turiste kui eelmise aasta veebruaris. Seda vähenemist ei suutnud kompenseerida ka paljudest Euroopa riikidest saabunud turistide arvu kasv. 2014. aasta veebruariga võrreldes suurenes Läti ja Leedu turistide arv vastavalt 26 ja 4 protsenti. Samuti saabus rohkem turiste Suurbritanniast, Saksamaalt ja Norrast. Ligi kolmandiku võrra rohkem saabus turiste Aasia riikidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 84 000, mida oli 10 protsenti rohkem kui eelmise aasta veebruaris. 59 protsenti siseturistidest olid puhkusereisil ja 24 protsenti tööreisil. Harju maakonnas peatus 30 protsenti, Pärnu maakonnas 16 protsenti ja Ida-Viru ning Valga maakonnas kummaski 10 protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Valga ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta veebruaris, Pärnu maakonnas jäi siseturistide arv mullusele tasemele.

Veebruaris pakkus külastajatele teenust 892 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli 36 protsenti tubadest ja 28 protsenti voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 32 eurot ning oli 2014. aasta veebruariga võrreldes 2 eurot kallim. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 37 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 24 eurot, Tartu maakonnas 29 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Nõutav liikluskindlustus on vaid kolmandikul mopeedidel, mistõttu tuletab Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) mopeediomanikele meelde kohustust sõlmida kindlustusleping.

"Kevadised ilmad toovad tänavaile talvel kuuris või garaažis oma aega oodanud sõiduvahendid. Eesti Liikluskindlustuse Fond tuletab meelde, et ka mootorratta, mopeedi, paadihaagise ja muu hooajaliselt kasutatava mootorsõiduki või selle haagise suhtes peab olema kehtiv liikluskindlustus," märkis LKF-i juhatuse liige Lauri Potsepp.

Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki või selle haagise suhtes peab olema liikluskindlustuse leping. Kui sõidukit ei kasutata, siis ei ole kindlustuskohustust lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul. Erandiks on vanasõidukid või võistlusautod, mille suhtes peab liikluskindlustuse leping olema üksnes siis, kui neid kasutatakse.

„Senine kogemus näitab, et kevadeti ununeb liikluskindlustus eelkõige mopeedi või haagise omanikul. Igakuiselt rikub kindlustuskohustust kokku umbes 1000 isikut. Enamikul juhtudel saab leping mõne päevaga sõlmitud ja rikkumine ei tekita suurt probleemi," rääkis Potsepp.

Tema sõnul on praeguse seisuga liikluskindlustuse leping vaid 4300 mopeedi suhtes, registreeritud mopeede on samas üle 15 000. „Eeltoodu ei tähenda, et pea 11 000 mopeediomanikku rikuvad kindlustuskohustust, sest enamiku puhul võib arvata, et praegu veel neid mopeede veel ei kasutata ja viimase lepingu lõpust on möödunud alla aasta," selgitas Potsepp.