Sotsiaalministeerium ootab linnadelt ja valdadelt lähiajal vastust, kas nad soovivad sotsiaaltöö tarvis saadud elektriautod tasuta kohaliku vara hulka arvata või riigile tagasi anda, kirjutab Sakala.

Ministeerium tuletab oma kirjas meelde, et selle aasta viimasel päeval lõpeb ministeeriumi ja omavalitsuse vahel sõlmitud riigivara ehk elektriauto tasuta kasutamise leping. Riik jagas sotsiaaltöö tegemiseks laiali 390 elektriautot Mitsubishi i-MiEV, esimesed omavalitsused said autod kätte 2011. aasta oktoobris ja viimased 2012. aasta mais.

Nagu ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik Sakalale, kavatseb riik elektriautod järgmise aasta algusest omavalitsuste omandisse anda, kuid tingimusega, et neid kasutatakse edasi sotsiaaltöö tarbeks. Lepik kinnitas, et see pole sunniviisiline ning elektriauto võib ka riigile tagasi anda. Mis saab tagastatud sõidukitest, pole tema sõnul veel otsustatud.  Enne ootab riik ära omavalitsuste vastused, mis on palutud edastada 13. aprilliks.

Eesti tarbijahindade taset mõjutab endiselt odav kütus ja energia, analüütikud enne aasta teist poolt hindade tõusule pöördumist ei oota.

Lähikuudel peaks Swedbanki hinnangul hindade langus Eestis jätkuma, sest nii nafta kui toidu hinnad püsivad allpool eelmise aasta taset, teisel poolaastal hakkavad tarbijahinnad vähehaaval kerkima ja saavutavad aasta kokkuvõttes nullilähedase inflatsiooni.

Märtsis jätkunud deflatsiooni kohta ütles Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik, et endiselt mõjutas hindu peamiselt odav mootorikütus, mille hind tõusis küll viimase kuu jooksul 5 protsenti, aga oli eelmise aasta märtsist siiski 11 protsenti odavam.

"Dollarites nomineeritud toornafta hind vähenes märtsis eelmise kuuga võrreldes veidi seoses globaalsete naftavarude suurenemisega. Eurodes arvestatuna nafta hind viimase kuu jooksul aga tõusis, seda tänu euro olulisele odavnemisele dollari suhtes. Läbirääkimised Iraaniga lõpevad ilmselt sanktsioonide järk-järgulise leevendamisega, mille järel lubatakse Iraanil oma nafta ekspordi mahte suurendada. See suurendab nafta pakkumist maailmas ja survestab seetõttu nafta hinda. Iraani naftavarud moodustavad kuni 10 protsenti maailma naftavarudest, samas kui tema tootmismahud on viimase 30 aasta jooksul kõikunud 3 protsendi ja 5 protsendi vahel," kommenteeris Elmik.

Euroopa majanduse väljavaated on Elmiku sõnul viimastel nädalatel paranenud. Osaliselt on selle taga olnud euro märgatav nõrgenemine USA dollari suhtes, mis ulatus märtsis 22 protsendi suuruse languseni eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Euro nõrgenemine soodustab eurotsooni eksporti ja impordiga konkureerivat kodumaist tootmist. See omakorda parandab Euroopa üldist majandusseisu. Eesti Panga andmete järgi toimub Eestis umbes kolmandik kaubavahetusest USA dollarites, seda nii ekspordi kui impordi puhul, meenutas Elmik.

Eurokursi languse vähest mõju Eesti inflatsioonile märkis ka Eesti Panga analüütik Rasmus Kattai. "Vahetuskursi nõrgenemine peaks põhjustama inflatsiooni kiirenemist, kuid seni on mõju inflatsioonile olnud väike. Vahetuskursi muutuse mõju tarbijahindadele piirab see, et teiste euroala riikide osakaal Eesti väliskaubanduses on suur: vahetuskursi muutusele on avatud umbes viiendik imporditavate kaupade maksumusest," ütles ta keskpanga kommentaaris. Euro odavnemist dollari suhtes on aga tasakaalustanud euro kallinemine rubla suhtes, mis on muutnud impordi Venemaalt odavamaks, lisas ta. Ka Eesti Pank ootab tänavu nullinflatisiooni.

Ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas märkis, et välistegurite negatiivne mõju Eesti hindadele jääb aasta teise pooleni, Pungas tõi ka välja soojadest ilmadest tingitud elektrihinna languse, mis nii Põhjamaades kui Eestis on viimaste aastate madalaim ja praeguseks jõudnud ka kodutarbijateni.

Tarbijahinnad langesid statistikaameti andmetel märtsis aastaga 0,6 protsenti ja tõusid kuuga 0,6 protsenti.

President Toomas Hendrik Ilves nimetas kolmapäeva õhtul ametisse Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) moodustatud valitsuse.

Ilves kohtus kolmapäeval Reformierakonna, SDE ja IRL-i koalitsioonileppe järel moodustatud uue valitsuse ministritega, teatas BNS-ile presidendi kantselei. Riigipea märkis, et uuel võimuliidul on riigikogus 59 häält ning avaldas lootust, et sellest saab vastutustundlik ja riigimehelik enamus. "Et kõik läheks hästi, on vajalik usalduslik ja laiapõhjaline koostöö nii valitsusliidu sees kui ka valitsusliidu ja opositsiooni vahel," sõnas ta.

Nagu ka riigikogu valimiste järgsetel kohtumistel parlamendierakondade juhtidega tõi president ka uue valitsuse ametisse nimetamisel Eesti ja meie inimeste ees seisvate oluliste ülesannetena esile heaolutaseme tõstmise ja inimeste toimetuleku, julgeoleku ja riigikaitse, haridus- ja teaduspoliitika, demograafiliste probleemide lahendamise ja majandusliku konkurentsivõime suurendamise ning riigihalduse reformi.

"Nende valdkondade otsused peavad olema kaugelevaatavad, päevapoliitika ei tohi rikkuda suure pildi nägemist," sõnas riigipea.

President nimetas Euroopa Liidu eesistumise edukat korraldamist 2018. aastal uue valitsuse suurimaks proovikiviks pärast jõupingutusi aastatel 1997-2003 pääsemaks Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. "See nõuab pädevust ja pühendumist. Loidusel ja passiivsusel ei ole siin kohta," sõnas riigipea.

Ilves sõnas, et "igavust ja tööpuudust uuel valitsusel karta ei ole, aega pikaks hoovõtuks samuti mitte" ning soovis ministritele jõudu tööle.

Uue valitsuse peaminister on Taavi Rõivas, ettevõtlusminister Urve Palo, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Sven Mikser, keskkonnaminister Marko Pomerants, kultuuriminister Indrek Saar, maaeluminister Urmas Kruuse, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, rahandusminister Sven Sester, riigihalduse minister Arto Aas, siseminister Hanno Pevkur, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev ning välisminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ilmateenistus andis kolmapäeval tugeva tuule tõttu kogu Eesti kohta esimese taseme tormihoituse.

Ilmateenistuse teatel puhub kolmapäeval Eestis lääne- ja loodetuul puhanguti 15-18, saartel ja rannikul 20-23 m/s.

Maanteeinfokeskuse teatel on tugevate tuuleiilide tõttu mitmel pool teedele kukkunud puid või oksi.

Esimese ehk kõige madalama tasemele hoiatus tähendab, et ilm võib teatud olukordades olla ohtlik.