Võrreldes eelmise aasta kolme kuuga on haigestumine soolenakkustesse vähenenud tänavu 18,4 protsendi võrra, selgub terviseameti andmetest.

Haigestumine rotaviirusenteriiti on vähenenud 40,5 protsendi võrra, samas haigestumine Norwalk viirusnakkusesse suurenes 77,6 protsendi võrra. Viiruste põhjustatud soolenakkused, nagu rotaviirusenteriit ja Norwalki viirus moodustavad 68,4 protsenti soolenakkuste üldarvust, eelmisel aastal oli see 73,7 protsenti.

Ka on kaks korda vähenenud haigestumine šigelloosi, 21,9 protsendi võrra vähenes haigestumine kampülobakterenteriiti ning 23,2 protsendi võrra lambliaasi.

Muudesse soolenakkustesse haigestumine tõusis 69 protsendi võrra ja salmonelloosi 30 protsendi võrra. Samuti suurenes haigestumine E. coli soolenakkusesse ja krüptosporidioosi.

Terviseameti andmetel hammustasid loomad tänavu kolmel esimesel kuul inimesi 253 korral, mida on vähem kui mullu samal ajal.

Loomahammustuste arv on suurenenud 3,7 protsendi protsendi võrra, selgub terviseameti ülevaatest. Möödunud aastal hammustasid loomad inimesi kolme kuuga 244 korral.

Enim saavad inimesed hammustada koertelt, selliseid juhtumeid oli kahe kuuga 165 ehk 65 protsenti kõigist hammustusjuhtumitest. Kassid hammustasid kolme kuuga inimesi 72 korda, mis moodustab üle 28 protsenti kõigist hammustustest.

Teistest enam hammustasid inimesi ka nugised, selliseid juhtumeid oli kolme kuuga seitse. Kolmel korral hammustasid inimesi rotid.

Ühe korra hammustasid inimest ahv, hiir, nahkhiir, saarmas, tuhkur ja nirk.

1. aprillist rakendus kümnesendine teenustasu Tallinna ja Tartu bussijaamas, aga plaan on aasta lõpuks kehtestada tasu ka ülejäänud üheksas AS-ile T grupp kuuluvas bussijaamas: Haapsalus, Jõhvis, Narvas, Viljandis, Võrus, Viljandis, Sillamäel, Valgas ja Pärnus.

«Kui me paar aastat tagasi võisime öelda, et kassast tuli keskelt läbi 80 protsenti piletitest ja ülejäänud internetist, siis tänaseks on need osakaalud pigem sellised, et pooled piletid tulevad kassast, 40 protsenti veebist ja ülejäänud kümme protsenti piletiautomaatidest,» rääkis bussijaamu haldava T grupi esindaja Kristiina Keelmann Postimehele.

Teenustasu hakati ühelt poolt küsima sellepärast, et kassatehingud on elektroonilistest tehingutest kulukamad, kuna nendega kaasneb tööjõukulu ja rahakäitlemistasu. Teisalt eelistab aina enam inimesi osta pileti mugavalt internetist, mistõttu on kassade koormus vähenenud ning et neid pidevalt lahti hoida, selleks on kuludele vaja lisakatteallikat.

«Kuigi kassade koormus on langenud, ei ole meil soovi teha järeleandmisi teeninduse kvaliteedis ja selles, et see kassa oleks ikkagi avatud kogu vajaliku aja,» lisas Keelmann otsuse põhjendustes.

Muuhulgas märkis ta, et selline müügikanalipõhine teenustasu on tavapärane ka teistes valdkondades, nagu pangandus või reisiteenused. «Kui laias plaanis vaadata, siis maailm liigub üleüldiselt selles suunas, et palju tehinguid tehakse veebis,» lausus Keelmann.

Tema sõnul on kümnesendise teenustasu kehtestamine tühine võrreldes sellega, et inimesed niikuinii sooritavad oma oste rohkem veebis. «Võimalik, et see pöörab meie vastu, aga me tõesti näeme, et veeb on tõusvas joones müügimahtude osas suurenemas,» ütles T grupi esindaja.

Mullu talve hakul Põlvamaal kadunuks jäänud eakas mees leiti kolmapäeval soost surnuna.

68-aastast Reinu nähti viimati 18. novembril Mooste vallas Jaanimõisa külas, kus ta kodust lahkudes kadunuks jäi. Kuigi politsei, sotsiaaltöötaja ja kohalikud elanikud asusid meest otsima, ei õnnestunud teda leida.

Kolmapäeval leidis politsei otsitava mehe surnukeha Jaanimõisa küla lähedalt soosaarelt. Surma põhjuse selgitab kohtuarstlik lahang.