Politsei: väärteokaristuse suurus võiks sõltuda rikkuja sissetulekust

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) hinnangul võiks väärteokaristuse suuruse viia sõltuvusse rikkuja sissetulekuga, sama leiab ka endine justiitsminister Andres Anvelt.

PPA ennetuse ja järelevalve büroo juhi Kätlin Alvela sõnul on rahatrahvi eesmärk suunata inimest mitte toime panema korrarikkumisi ning selle suurus peab olema vastavuses süüteo raskusega, aga olema ka konkreetse inimese jaoks mõjus.

"Politsei on varasemalt teinud ettepaneku siduda trahvide suurus inimese reaalse sissetulekuga, mida praktiseeritakse lähiriikidest Soomes. See eeldab aga kiiret ja tõhusat süsteemi inimese tegelike sissetulekute tuvastamiseks," ütles Alvela BNS-ile.

Tema sõnul on politsei teinud ettepaneku ka rakendada rahatrahvi kõrval süsteemselt teisi viise inimese käitumise mõjutamiseks. "Ühe näitena sellest on Lõuna prefektuuris käivitatud projekt, kus alkoholi tarvitanud juhid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi," lisas Alvela.

Ka endise justiitsministri Andres Anvelti hinnangul tasuks kaaluda väärteotrahvi suuruse sidumist rikkuja sissetulekuga. "Kui näiteks kriminaalkaristuste puhul on trahvi päevamäära suurus sõltuvuses rikkuja sissetulekuga, siis väärtegude puhul see seni nii ei ole. Samas on nüüd võetud sihiks olukorda analüüsida ning arutada, kas sama teha ka väärtegude puhul," ütles Anvelt  BNS-ile.

Uus võimuliit otsustas, et alates 2016. aastast tõuseb trahvi päevamäär kahekordseks. Vastavalt kokkuleppele tõuseb trahvi päevamäära suurus seniselt neljalt eurolt kaheksale. See peaks aastas tooma riigieelarvesse ligi 10 miljonit eurot lisatulu.

Anvelt  selgitas, et tegemist on väärteotrahvi päevamääraga, mille alusel on paigas karistuste miinimumid ning mis on püsinud muutumatuna ligi kümme aastat.