Uus valitsus võtab aktsiisi tõstes keskmise kütusetarbija rahakotist aastas 260–370 eurot ja viib Eesti aktsiisimäära rikkaimate Eeuroopa Liiidu riikide tasemele, ehkki Eesti elanike ostujõud on EL-i viimase kuue hulgas, kirjutab AS-i Olerex juhatuse liige Alan Vaht Postimehe arvamusküljel.

"Kavandatava aktsiisitõusuga tõuseb bensiini jaemüügihind 26 protsenti. Praegu maksab liiter bensiini 1,174 eurot. Uue aktsiisimäära järgi oleks bensiini hind aga 1,484 eurot ehk 26,4 protsenti enam. Arvestades eelmise aasta tavapäraseid jaehindu, hakkab kogu aktsiisitõusuplaani realiseerumisel liiter kütust maksma 1,35 euro asemel 1,68 eurot. Keskmine tarbija ostab 70–100 liitrit kütust ühes kuus ehk aastas 840–1200 liitrit, mis tähendab, et Reformierakonna eestvedamisel võetakse keskmise kütusetarbija rahakotist aastas 260–370 eurot rohkem," arvutab Vaht praegustele hindadele tuginedes.

Vaht lahutab lastega peredele antavatest toetustest bensiini arvatava hinnatõusu ning jõuab tulemusele, et kolme lapsega pered jäävad 190 euroga plussi, kuid seda plussi hakkab sööma aktsiisimäärade tõusuga kaasnev inflatsioon, ühe ja kahe lapsega pered, mis autot kasutavad, jäävad aga esialgse olukorraga võrreldes halvemasse olukorda.

Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud aktsiiside tõusu. Diisli aktsiisi tõus on kavandatud tuleval aastal 14 protsenti ja edaspidi 10 protsenti, mis teeb diisli ja sellega seotud erimärgistusega kütuse aktsiisitõusuks nelja aastaga kumuleerivalt üle 50 protsendi. Bensiini aktsiisi tõus on kavandatud kõigil neljal aastal 10 protsendi, mis teeb kokku üle 45 protsendi. Selle tulemusel loodetakse saada riigikassa tulude poolele juurde 2016. aastal 48 miljonit eurot ja 2019. aastal juba 137 miljonit eurot. Soome diislikütuse aktsiisi praegusest tasemest möödutaks sellisel juhul juba 2018. aastal.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) hinnangul võiks väärteokaristuse suuruse viia sõltuvusse rikkuja sissetulekuga, sama leiab ka endine justiitsminister Andres Anvelt.

PPA ennetuse ja järelevalve büroo juhi Kätlin Alvela sõnul on rahatrahvi eesmärk suunata inimest mitte toime panema korrarikkumisi ning selle suurus peab olema vastavuses süüteo raskusega, aga olema ka konkreetse inimese jaoks mõjus.

"Politsei on varasemalt teinud ettepaneku siduda trahvide suurus inimese reaalse sissetulekuga, mida praktiseeritakse lähiriikidest Soomes. See eeldab aga kiiret ja tõhusat süsteemi inimese tegelike sissetulekute tuvastamiseks," ütles Alvela BNS-ile.

Tema sõnul on politsei teinud ettepaneku ka rakendada rahatrahvi kõrval süsteemselt teisi viise inimese käitumise mõjutamiseks. "Ühe näitena sellest on Lõuna prefektuuris käivitatud projekt, kus alkoholi tarvitanud juhid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi," lisas Alvela.

Ka endise justiitsministri Andres Anvelti hinnangul tasuks kaaluda väärteotrahvi suuruse sidumist rikkuja sissetulekuga. "Kui näiteks kriminaalkaristuste puhul on trahvi päevamäära suurus sõltuvuses rikkuja sissetulekuga, siis väärtegude puhul see seni nii ei ole. Samas on nüüd võetud sihiks olukorda analüüsida ning arutada, kas sama teha ka väärtegude puhul," ütles Anvelt  BNS-ile.

Uus võimuliit otsustas, et alates 2016. aastast tõuseb trahvi päevamäär kahekordseks. Vastavalt kokkuleppele tõuseb trahvi päevamäära suurus seniselt neljalt eurolt kaheksale. See peaks aastas tooma riigieelarvesse ligi 10 miljonit eurot lisatulu.

Anvelt  selgitas, et tegemist on väärteotrahvi päevamääraga, mille alusel on paigas karistuste miinimumid ning mis on püsinud muutumatuna ligi kümme aastat.

Võrus juhtus laupäeva õhtul liiklusõnnetus, kus lubadeta rollerijuht sõitis otsa ees pidurdanud autole ning põhjustas kergeid vigastusi endale ja kaassõitjale.

Õnnetus juhtus kella 18.35 ajal Võru linnas Jüri tänav 28 maja ees, kus juhtimisõiguseta 20-aastane Ott sõitis Aprilia SR 50 Street rolleriga otsa ees pidurdanud BMW 320-le, mida juhtis 39-aastane Tiia, teatas siseministeerium BNS-ile.

Rolleri juhile ja kaasreisijale, 19-aastasele Jane-Lyle anti kohapeal esmaabi. 

Lõuna prefektuur palub Võrumaal Meegomäe hooldekodust lahkunud 65-aastast Toomast enam mitte otsida, sest ta jõudis tervena hooldekodusse tagasi.

65-aastane Toomas lahkus laupäeva hommikul kella 10 ajal hooldekodust, kuid ei pöördunud sinna õigeaegselt tagasi, teatas PPA BNS-ile.

Toomas on lühemat kasvu, umbes 160 sentimeetrit pikk, kõhna kehaehitusega ja heledate juustega.

11 apr 2015 16:56Politsei otsib Võrumaal hooldekodust lahkunud 65-aastast Toomast

Lõuna prefektuur palub abi Võrumaal Võru vallas Meegomäe küla hooldekodust lahkunud 65-aastase Toomase asukoha selgitamisel. 

65-aastane Toomas lahkus hooldekodust laupäeva hommikul kella 10 ajal, kuid ei ole käesoleva ajani tagasi pöördunud. Mees võib politsei info kohaselt olla meeltesegaduses ning ei pruugi aru saada talle esitatud küsimustest.

Toomas on lühemat kasvu, umbes 160 sentimeetrit pikk, kõhna kehaehitusega ja heledate juustega. Lahkudes oli tal seljas roheline kampsun ning sinised teksapüksid.

Politsei palub kõigil, kes selles piirkonnas on näinud kirjeldusele vastavat meest või teavad midagi tema liikumissuuna kohta, sellest kohe hädaabinumbrile teada anda.