EESTI UUDISED BNS

Võrreldes mulluse rahandusministeeriumi suveprognoosiga on kevadprognoosi kohaselt tuleval aastal oodata 47 miljoni euro võrra väiksemaid maksulaekumisi.

Esmaspäeval avaldatud prognoosist selgub, et rahandusministeerium prognoosib oodatust väiksema palgakasvu tõttu 10 miljoni euro suurust väiksemat sotsiaalmaksu laekumist ning 32 miljoni euro võrra väiksemat käibemaksu laekumist. Ka prognoosib ministeerium, et vähenevad nii kütuse, alkoholi- kui tubakaaktsiisi laekumine, vastavalt 1, 9 ja 2 miljoni euro võrra, mis kahel viimasel juhul tuleneb tarbimise vähenemisest.

Vahe võrreldes suveprognoosiga süveneb veelgi 2017. aastal, mil prognoositakse 99,3 miljoni eurost vähenemist ning 2018. aastaks oodatakse 118,5 miljoni euro võrra väiksemat maksulaekumist. Seda jätkuvalt selle tõttu, et mullu suvel olid käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumise prognoosid oluliselt optimistlikumad.

Rahandusministeeriumi lähteandmed pärinevad veebruari lõpust, mistõttu ei ole ka arvestatud koalitsioonilepingu lubaduste ja katteallikatega. Reedel rahanduministeeriumi avalikustatud koalitsioonileppe katteallikad, aga prognoosisid lubaduste katteallikate puudujäägiks, mis tuleb leida eelarvest, tulevaks aastaks 18,9 miljonit eurot, ületulevaks aastaks 41,1 miljonit eurot ning 2019. aastaks 51,7 miljonit eurot.

Uus valitsus võtab aktsiisi tõstes keskmise kütusetarbija rahakotist aastas 260–370 eurot ja viib Eesti aktsiisimäära rikkaimate Eeuroopa Liiidu riikide tasemele, ehkki Eesti elanike ostujõud on EL-i viimase kuue hulgas, kirjutab AS-i Olerex juhatuse liige Alan Vaht Postimehe arvamusküljel.

"Kavandatava aktsiisitõusuga tõuseb bensiini jaemüügihind 26 protsenti. Praegu maksab liiter bensiini 1,174 eurot. Uue aktsiisimäära järgi oleks bensiini hind aga 1,484 eurot ehk 26,4 protsenti enam. Arvestades eelmise aasta tavapäraseid jaehindu, hakkab kogu aktsiisitõusuplaani realiseerumisel liiter kütust maksma 1,35 euro asemel 1,68 eurot. Keskmine tarbija ostab 70–100 liitrit kütust ühes kuus ehk aastas 840–1200 liitrit, mis tähendab, et Reformierakonna eestvedamisel võetakse keskmise kütusetarbija rahakotist aastas 260–370 eurot rohkem," arvutab Vaht praegustele hindadele tuginedes.

Vaht lahutab lastega peredele antavatest toetustest bensiini arvatava hinnatõusu ning jõuab tulemusele, et kolme lapsega pered jäävad 190 euroga plussi, kuid seda plussi hakkab sööma aktsiisimäärade tõusuga kaasnev inflatsioon, ühe ja kahe lapsega pered, mis autot kasutavad, jäävad aga esialgse olukorraga võrreldes halvemasse olukorda.

Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud aktsiiside tõusu. Diisli aktsiisi tõus on kavandatud tuleval aastal 14 protsenti ja edaspidi 10 protsenti, mis teeb diisli ja sellega seotud erimärgistusega kütuse aktsiisitõusuks nelja aastaga kumuleerivalt üle 50 protsendi. Bensiini aktsiisi tõus on kavandatud kõigil neljal aastal 10 protsendi, mis teeb kokku üle 45 protsendi. Selle tulemusel loodetakse saada riigikassa tulude poolele juurde 2016. aastal 48 miljonit eurot ja 2019. aastal juba 137 miljonit eurot. Soome diislikütuse aktsiisi praegusest tasemest möödutaks sellisel juhul juba 2018. aastal.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) hinnangul võiks väärteokaristuse suuruse viia sõltuvusse rikkuja sissetulekuga, sama leiab ka endine justiitsminister Andres Anvelt.

PPA ennetuse ja järelevalve büroo juhi Kätlin Alvela sõnul on rahatrahvi eesmärk suunata inimest mitte toime panema korrarikkumisi ning selle suurus peab olema vastavuses süüteo raskusega, aga olema ka konkreetse inimese jaoks mõjus.

"Politsei on varasemalt teinud ettepaneku siduda trahvide suurus inimese reaalse sissetulekuga, mida praktiseeritakse lähiriikidest Soomes. See eeldab aga kiiret ja tõhusat süsteemi inimese tegelike sissetulekute tuvastamiseks," ütles Alvela BNS-ile.

Tema sõnul on politsei teinud ettepaneku ka rakendada rahatrahvi kõrval süsteemselt teisi viise inimese käitumise mõjutamiseks. "Ühe näitena sellest on Lõuna prefektuuris käivitatud projekt, kus alkoholi tarvitanud juhid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi," lisas Alvela.

Ka endise justiitsministri Andres Anvelti hinnangul tasuks kaaluda väärteotrahvi suuruse sidumist rikkuja sissetulekuga. "Kui näiteks kriminaalkaristuste puhul on trahvi päevamäära suurus sõltuvuses rikkuja sissetulekuga, siis väärtegude puhul see seni nii ei ole. Samas on nüüd võetud sihiks olukorda analüüsida ning arutada, kas sama teha ka väärtegude puhul," ütles Anvelt  BNS-ile.

Uus võimuliit otsustas, et alates 2016. aastast tõuseb trahvi päevamäär kahekordseks. Vastavalt kokkuleppele tõuseb trahvi päevamäära suurus seniselt neljalt eurolt kaheksale. See peaks aastas tooma riigieelarvesse ligi 10 miljonit eurot lisatulu.

Anvelt  selgitas, et tegemist on väärteotrahvi päevamääraga, mille alusel on paigas karistuste miinimumid ning mis on püsinud muutumatuna ligi kümme aastat.

Võrus juhtus laupäeva õhtul liiklusõnnetus, kus lubadeta rollerijuht sõitis otsa ees pidurdanud autole ning põhjustas kergeid vigastusi endale ja kaassõitjale.

Õnnetus juhtus kella 18.35 ajal Võru linnas Jüri tänav 28 maja ees, kus juhtimisõiguseta 20-aastane Ott sõitis Aprilia SR 50 Street rolleriga otsa ees pidurdanud BMW 320-le, mida juhtis 39-aastane Tiia, teatas siseministeerium BNS-ile.

Rolleri juhile ja kaasreisijale, 19-aastasele Jane-Lyle anti kohapeal esmaabi.