TV3 on otsustanud lahkuda vabalevist, mille tõttu 100 000 selle kaudu televiisorit vaatavat inimest seda kanalit enam ei näe, ka survestab TV3 otsus muid vabalevikanaleid selle eest rohkem maksma, kirjutab Eesti Päevaleht.

TV3 juht Priit Leito põhjendab otsust sellega, et vabalevi on kallis ega paku võimalust piisavalt tulu teenida. Ta hindab, et seitsme aastaga on reklaamiturg umbes kolmandiku võrra kokku kuivanud ning mõju olevat avaldanud ka digitelevisiooni tulek. Tema sõnul ei taha ettevõte enam kalleid saateid tasuta näidata, eriti kuna vabalevi eeldab ka ülekandetasu maksmist.

Leito lisas, et 90 protsenti Eesti elanikke vaatab telekanaleid operaatorite kaudu. Vabalevi tarbijate arv on eri hinnangutel siiski 100 000–200 000 inimest. TV3 lahkumine tähendab vajadust jagada vabalevi ülekandetasud mitte senise viie, TV3, Kanal 2, ETV, ETV2 ja Tallinna TV, vaid nelja kanali vahel. See tähendab, et vabalevisse jäänud kanalitele ülekandetasu tõuseb.

"Siis on Kanal 2 ainuke telekanal, millel on õigus müüa reklaami üle Eesti. Aga loomulikult tekitab see ka täiendava eelarvesurve ERR-ile, mis paneb ka riigieelarvele lisakoormuse. Nii et see on ikkagi negatiivne uudis," tõdes kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Indrek Ibrus.

ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa konkurentkanalite vabalevist lahkumist rahalises plaanis ei pelga. "Leping on täna Leviraga fikseeritud. Meie hinnapoliitika on natuke pikkajalisemalt fikseeritud kui üheks aastaks," sõnas ta. Ta avaldas lootust, et mõne erakanali vabalevist lahkumine ei muutugi nendelt raha küsimise võimaluseks.

"Erakanalite sisu kvaliteedist võib arvata igasugu asju, aga see ikkagi suurendab meediatarbijate valikuid," märkis Ibrus. Ta osutas, et aastate eest tegi riik digitelevisiooni tulekuga seoses erakanalitele järeleandmisi, näiteks loobus litsentsitasust tingimusel, et kanalid jäävad vabalevisse. "Need kokkulepped on ju protokollitud. Telekanalid lubasid, et kui riik saavutab selle, et neile tekib õigus kaabeloperaatoritelt ülekandetasu küsida, siis jäävad nad vabalevisse edasi. Riik selle neile ka võimaldas. Kui nad nüüd sellest hoolimata ikkagi vabalevist lahkuvad, siis ei ole nende käitumine aus," ütles Ibrus.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) teatel parandab loodav valitsusliit lastega perede toimetulekut, tõstes järgneva nelja aasta jooksul esimese ja teise lapse toetuse 60 eurole kuus, makstes kolme ja enama lapsega perele lasterikka pere toetust 200 eurot kuus ning tehes nutika lapsetoetuse abil lastele ja noortele spordi- ja huvitegevus kättesaadavamaks.

"Leppisime koalitsioonikõnelustel kokku eesmärgis, et mitte ükski laps ei kasvaks üles vaesuses ja kõigil lastel oleks juurdepääs huviharidusele. On oluline, et kõik noored, olenemata perekonna majanduslikust olukorrast, saaksid oma võimed välja arendada," ütles SDE juhatuse liige Helmen Kütt.

Koalitsioonileppe järgi kindlustatakse igale noorele võimalus osaleda spordi- ja huvitegevuses, luues selleks tervikliku riikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi. Samuti suurendab uus valitsusliit lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja annab abi vajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme soetamisel võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.

Üksikvanemaga perede toimetuleku parandamiseks luuakse elatisrahafond, kust saavad saja euro ulatuses kohtuotsuse kohta kuus tuge need lapsed, kellele lahuselav vanem ei maksa elatist.

Vaesuses elavate perede olukorra leevendamiseks tõstetakse toimetulekupiir 130 euroni. Juba tänavu arvestatakse toimetulekutoetuse arvestamisel lapsed koefitsendiga 1, mis tähendab, et ka laste puhul kasvad toimetulekupiir senise 90 euro asemel 130 euroni.

Ilmateenistuse andmeil tuleb alanud nädala ilm võrreldes möödunud nädalaga oluliselt kevadisem ja nädalavahetusel võib sooja tulla isegi 15 kraadi.

Teisipäeval liigub üle Skandinaavia põhjaosa madalrõhkkond ja selle lõunaserv riivab ka Eestit, kuid öö on veel sajuta. Edelatuul tugevneb 5-12 m/s ja õhutemperatuur on -2 kuni +2°C. Päev on pilvisem ja siin-seal sajab nõrka vihma. Puhub edela- ja läänetuul 5-10 m/s ning sooja tuleb 4-9 kraadi.

Kolmapäeval liigub järgmine madalrõhkkond Norra merelt itta. Samal ajal tugevneb lõuna poolt kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail tugevneb hommikul edela- ja läänetuul 7-12, päeval puhanguti 14 ja rannikul 18 m/s. Tihedam sadu Eestisse ei ulatu, vaid öö hakul ja taas õhtu poole võib kohati nõrka vihma tibada. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +4 kraadi, päeval tuleb 5-10 kraadi sooja.

Neljapäeval ja reedel jätkub aktiivsete madalrõhkkondade liikumine üle Norra mere ja Skandinaavia põhjaalade itta. Samal ajal muutub mõjusamaks ka Kesk-Euroopa kohal olev kõrgrõhuala. Kahe rõhuala vastasseisu püsimine hoiab läänekaare tuule tugevana, kuid suuremat sadu ei tule. Õhutemperatuur on öösiti 0 kuni +5 kraadi, päeval tuleb 6-11 kraadi sooja.

Laupäevaks tugevneb kõrgrõhuhari. Puhub mõõdukas läänekaare tuul ja läänevoolus jõuab Eestisse soe õhumass. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +4 kraadi, päeval tõuseb 10-15 soojakraadini.

Pühapäeval liigub üle Skandinaavia Soome kohale madalrõhkkond. Õhumass vahetub jahedama ja niiskema vastu. Ilm on vihmahoogudega, õhtupoolikul võib kohati ka lörtsi tulla. Tuul puhub öösel edelast, hommikul pöördub läände ja loodesse ning tugevneb. Sooja on öösel 2-7, päeval 4-9 kraadi.

Esmaspäeval liigub üle Eesti kõrgrõhuhari. Öö hakul võib kohati veel sadada ja on tugevamaid tuulepuhanguid. Pärast keskööd pilvisus hõreneb ja tuul nõrgeneb. Päev on sajuta ja rahulik, õhtul tugevneb edelatuul. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +4 kraadi, päeval tuleb 5-10 kraadi sooja. Kui õhuvool kiireneb ja taas soojem õhumass jõuab, siis tõuseb õhutemperatuur üle 10 kraadi.

Ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum oli mullu 203,44 eurot, mis on 1,86 eurot vähem kui aasta varem, selgub statistikaameti andmetest.

Ühe liikmega leibkonna ühe kuu minimaalse toidukorvi makisumus oli 91,96 eurot, mis on sama tase kui aasta varem. Mittetoidukulutused olid 111,48 eurot, mis oli 1,86 eurot vähem kui 2013. aastal.

Mittetoidukulutustest moodustas ühe liikmega leibkonnale suurima osa eluasemekulud, mis olid 76,03 eurot, aastane langus oli 1,10 eurot.