Uuel nädalal tõuseb õhusoe päeviti kohati 13-14 kraadini, öösiti võib aga jätkuvalt paiguti olla väheseid külmakraade, prognoosib ilmateenistus.

Neljapäeval jääb vana madalrõhkkond Karjala kohale tiirlema ja sellesse suubub Skandinaaviast uus väike keeris ning toob Eestisse sajupilvi lisaks. Öösel on sadu tihedam ja seda eelkõige Haapsalu-Türi joonest lõuna pool. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, varahommikul tugevneb Liivi lahe ümbruses ja Lõuna-Eestis põhja- ja loodetuul 6-12 m/s. Päeval võib kohati hoovihma sadada. Puhub lääne- ja loodetuul 5-12, rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +4 kraadi, päeval on sooja 6-10 kraadi.

Reedel eemaldub madalrõhkkond Volgamaade poole ja selle järel pöördub õhuvool põhjakaarde. Siin-seal sajab lörtsi ja vihma. Öösel puhub mõõdukas läänekaare tuul, päeval pöördub tuul loodesse ja põhja ning õhtu poole veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +4 kraadi, päeval on sooja 4-9 kraadi.

Laupäeval võib tõusva õhurõhu foonil sajuhooge vaid üksikuid olla. Suuremal osal Eestist on aga sajuta ilm. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul ning on sisemaal võrdlemisi nõrk, Põhja- ja Lääne-Eestis rannikualadel puhanguti 12-13 m/s. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +4 kraadi, päeval on sooja 4-9 kraadi.

Pühapäeval liigub Skandinaavia põhjatipust kagusse madalrõhkkond. Tuul puhub valdavalt põhjakaarest, vaid lühiajaliselt võib läände pöörduda. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +3 kraadi, päeval on sooja 4-8 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval tugevneb läänepoolse kõrgrõhkkonna mõju. Venemaale jääb aga tiirlema madalrõhuala ning kahe rõhuala piirimail valitseb tugev põhja-loodevool. Eesti kohale võib jõuda hoogsajupilvi. Õhumass on võrdlemisi külm ning sadada võib nii vihma kui lumekruupe. Põhjakaare tuul on tuntav. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +2 kraadi, päeval on sooja 4-8 kraadi.

Teisipäeval tugevneb Skandinaavias kõrgrõhkkonna mõju ja saju võimalus on väiksem. Puhub mõõdukas loode- ja läänetuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +3 kraadi, päevaks jõuab Eestisse soojem õhumass ja temperatuur tõuseb 8-13 kraadini.

Kolmapäev on kõrgrõhkkonna servas sajuta. Öö on rahulik, päev aga tugevneva edelatuulega. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +3 kraadi, päeval on sooja 12-14 kraadi, meretuulega rannikul kuni 8 kraadi.

Harju maakohus tunnistas elukaaslase last peksnud 33-aastase Egert Musta süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle liitkaristuseks üheksa-aastase vangistuse.

Karistuse kandmise algusajaks loetakse Musta kahtlustatavana kinnipidamise päev ehk mullu 18. september, teatas Harju maakohus BNS-ile. Mustalt mõisteti kannatanu esindaja kasuks välja 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot.

Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on eeluurimisega tuvastatud, et Must peksis mullu 3.-16. septembril Maardus asuvas majas oma elukaaslase tütart, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi, nende hulgas ühe eluohtliku vigastuse.

Kohtuistungil tunnistas Must end süüdi osaliselt. Musta kaitsja palus tema kaitsealuse süü ümber kvalifitseerida, väites, et kehavigastuse tekitas Must lapsele ettevaatamatusest. Korduvas kehalises väärkohtlemises palus kaitsja Must õigeks mõista.

Kohtuasi lahendati üldmenetluses.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest.

Tulenevalt maailmaturuhindade kasvust ning dollarikursi tugevnemisest tõstis Olerex bensiini ja diislikütuse hinda 2,5 sendi võrra liitrist.

Peale hinnatõusu maksab bensiin 95 Olerexi automaatjaamades 1,184 eurot liiter, bensiin 98 maksab 1,224 eurot liiter ja diislikütus 1,139 eurot liiter, teatas ettevõte.

Olerexi juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on maailmaturuhinde kasvu peamisteks põhjusteks esimesed märgid USA naftatoodangu vähenemisest, jutud OPEC-i võimalikust toodangu kärpimisest ning suurenenud pinged Jeemenis, Iraagis ja Süürias.

USA Energiaagentuuri hinnangul võib USA kildanafta tootmine järgmisel kuul väheneda esimest korda viimase nelja aasta jooksul. Ehkki langus ei pruugi tulla suur, on see siiski olulise kaaluga, sest seni on USA tootnud toornaftat viimase 43 aasta rekordmahus. Lisaks hinnatakse kildanafta tootmise langust ka juuniks. Alates 2010. aastast on kildanafta tootmine aidanud suurendada USA summaarset nafta tootmist 4 miljoni barreli võrra päevas. Kildanafta tootmise langus on aga selgeks märgiks, et madalad kütusehinnad vähendavad tootmist. Vaatamata kildanafta tootmise langusele prognoositakse, et USA naftavarud kasvavad veel mõne järgneva nädala jooksul, mis võivad endaga kaasa tuua mõningaid hinnakorrektsioone allapoole ka Eesti kütuseturul.

Teisipäevaste maailmaturuhindade kasvule avaldas mõju ka Iraani ettepanek OPEC-i naftatoodangu vähendamiseks 5 protsenti ehk 1,5 miljoni barreli võrra päevas. Märtsis tootis OPEC 30,72 miljonit barrelit naftat päevas, mis on suurim kuine toodang alates 2012. aasta novembrist. OPEC-i järgmine kohtumine leiab aset juunikuus.

Alates möödunud reedest on bensiini ja diislikütuse maailmaturuhinnad tõusnud vastavalt 3,6 ja 3,9 protsendi võrra. Kütusehindade tõus on jätkunud ka kolmapäeval. Lisaks on samal ajal sisseostuhindade tõusule avaldanud täiendavat mõju ka dollarikursi tugevnemine 2 protsendi võrra ehkki teisipäeval peale Euroopa Keskpanga kursi sulgumist dollarikurss mõnevõrra langes, kuid jäi siiski reedesest kursist tugevamaks.

Reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas kinnitas usutluses Eesti Päevalehele, et kütuseaktsiisi tõstmise plaan oli Reformierakonna programmis enne valimisi kirjas ning soovitas inimestel kaaluda endale säästlikumate sõidukite ostmist.

"Maksuerisuste vähendamine ja kahjuliku tarbimise maksustamine – 100 protsenti leiate need Reformierakonna programmist," märkis Rõivas, leides, et sellest infost oleks pidanud inimesed välja lugema ka plaani kütuseaktsiisi tõsta. "Definitsiooni järgi ongi aktsiis selleks, et maksustada kahjulikku tarbimist, näiteks alkoholi ja tubakat ning keskkonda kahjustavat tegevust. Ma usun, et inimesed oskavad seda seost näha," selgitas peaminister.

Tema sõnul kaaluti aktsiiside tõstmise osas eri alternatiive. "Soov oli langetada tööjõumakse, soov oli tegelikult tõsta ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi rohkem, kui tegelikult võimalikuks osutus. Kütuseaktsiisi tõus oli ametnike pakutud üks valik, mis tundus märksa valutum kui näiteks automaksu kehtestamine. Kütuseaktsiisi väikse tõusu – viis senti liitri pealt aastas – mõju inflatsioonile on 0,2 protsenti. See on märksa mõistlikum kui automaksu kehtestamine," ütles Rõivas Eesti Päevalehele.

Küsimusele, et kas näiteks maainimesed, kes on sunnitud kütuse peale palju kulutama, ikka suudavad hinnatõusu taluda, soovitas Rõivas kaaluda säästlikuma sõiduvahendi soetamist. "Ütleme nii, et pikemas vaates on kindlasti võimalik ka konkreetseid valikuid teha, soetada säästlikumaid sõidukeid. Samas möönan, et loomulikult mõjutab see ka neid inimesi, kes kaugemal tööl käivad. Aga kui panna see konteksti, kui palju rohkem raha jääb kätte tänu tööjõumaksude langetamisele, siis selle mõju on kindlasti kokkuvõttes suurem," leidis valitsusjuht.

"Kui võrdleme aktsiisitõusu nafta hinna kõikumisega, mis on olnud mitukümmend senti ühe aasta jooksul, siis ma väidan, et seda mõju ei pruugi isegi tunda. Viie sendi mõju on kohati tugevalt üle dramatiseeritud. Ütleme nii, et pikemas vaates on kindlasti võimalik ka konkreetseid valikuid teha, soetada säästlikumaid sõidukeid," märkis Rõivas.