Analüütikud enne teist poolaastat hinnatõusu ei prognoosi

Eesti tarbijahindade taset mõjutab endiselt odav kütus ja energia, analüütikud enne aasta teist poolt hindade tõusule pöördumist ei oota.

Lähikuudel peaks Swedbanki hinnangul hindade langus Eestis jätkuma, sest nii nafta kui toidu hinnad püsivad allpool eelmise aasta taset, teisel poolaastal hakkavad tarbijahinnad vähehaaval kerkima ja saavutavad aasta kokkuvõttes nullilähedase inflatsiooni.

Märtsis jätkunud deflatsiooni kohta ütles Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik, et endiselt mõjutas hindu peamiselt odav mootorikütus, mille hind tõusis küll viimase kuu jooksul 5 protsenti, aga oli eelmise aasta märtsist siiski 11 protsenti odavam.

"Dollarites nomineeritud toornafta hind vähenes märtsis eelmise kuuga võrreldes veidi seoses globaalsete naftavarude suurenemisega. Eurodes arvestatuna nafta hind viimase kuu jooksul aga tõusis, seda tänu euro olulisele odavnemisele dollari suhtes. Läbirääkimised Iraaniga lõpevad ilmselt sanktsioonide järk-järgulise leevendamisega, mille järel lubatakse Iraanil oma nafta ekspordi mahte suurendada. See suurendab nafta pakkumist maailmas ja survestab seetõttu nafta hinda. Iraani naftavarud moodustavad kuni 10 protsenti maailma naftavarudest, samas kui tema tootmismahud on viimase 30 aasta jooksul kõikunud 3 protsendi ja 5 protsendi vahel," kommenteeris Elmik.

Euroopa majanduse väljavaated on Elmiku sõnul viimastel nädalatel paranenud. Osaliselt on selle taga olnud euro märgatav nõrgenemine USA dollari suhtes, mis ulatus märtsis 22 protsendi suuruse languseni eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Euro nõrgenemine soodustab eurotsooni eksporti ja impordiga konkureerivat kodumaist tootmist. See omakorda parandab Euroopa üldist majandusseisu. Eesti Panga andmete järgi toimub Eestis umbes kolmandik kaubavahetusest USA dollarites, seda nii ekspordi kui impordi puhul, meenutas Elmik.

Eurokursi languse vähest mõju Eesti inflatsioonile märkis ka Eesti Panga analüütik Rasmus Kattai. "Vahetuskursi nõrgenemine peaks põhjustama inflatsiooni kiirenemist, kuid seni on mõju inflatsioonile olnud väike. Vahetuskursi muutuse mõju tarbijahindadele piirab see, et teiste euroala riikide osakaal Eesti väliskaubanduses on suur: vahetuskursi muutusele on avatud umbes viiendik imporditavate kaupade maksumusest," ütles ta keskpanga kommentaaris. Euro odavnemist dollari suhtes on aga tasakaalustanud euro kallinemine rubla suhtes, mis on muutnud impordi Venemaalt odavamaks, lisas ta. Ka Eesti Pank ootab tänavu nullinflatisiooni.

Ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas märkis, et välistegurite negatiivne mõju Eesti hindadele jääb aasta teise pooleni, Pungas tõi ka välja soojadest ilmadest tingitud elektrihinna languse, mis nii Põhjamaades kui Eestis on viimaste aastate madalaim ja praeguseks jõudnud ka kodutarbijateni.

Tarbijahinnad langesid statistikaameti andmetel märtsis aastaga 0,6 protsenti ja tõusid kuuga 0,6 protsenti.