Aktsiisitõus viib tarbija rahakotist 260-370 eurot aastas

Uus valitsus võtab aktsiisi tõstes keskmise kütusetarbija rahakotist aastas 260–370 eurot ja viib Eesti aktsiisimäära rikkaimate Eeuroopa Liiidu riikide tasemele, ehkki Eesti elanike ostujõud on EL-i viimase kuue hulgas, kirjutab AS-i Olerex juhatuse liige Alan Vaht Postimehe arvamusküljel.

"Kavandatava aktsiisitõusuga tõuseb bensiini jaemüügihind 26 protsenti. Praegu maksab liiter bensiini 1,174 eurot. Uue aktsiisimäära järgi oleks bensiini hind aga 1,484 eurot ehk 26,4 protsenti enam. Arvestades eelmise aasta tavapäraseid jaehindu, hakkab kogu aktsiisitõusuplaani realiseerumisel liiter kütust maksma 1,35 euro asemel 1,68 eurot. Keskmine tarbija ostab 70–100 liitrit kütust ühes kuus ehk aastas 840–1200 liitrit, mis tähendab, et Reformierakonna eestvedamisel võetakse keskmise kütusetarbija rahakotist aastas 260–370 eurot rohkem," arvutab Vaht praegustele hindadele tuginedes.

Vaht lahutab lastega peredele antavatest toetustest bensiini arvatava hinnatõusu ning jõuab tulemusele, et kolme lapsega pered jäävad 190 euroga plussi, kuid seda plussi hakkab sööma aktsiisimäärade tõusuga kaasnev inflatsioon, ühe ja kahe lapsega pered, mis autot kasutavad, jäävad aga esialgse olukorraga võrreldes halvemasse olukorda.

Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud aktsiiside tõusu. Diisli aktsiisi tõus on kavandatud tuleval aastal 14 protsenti ja edaspidi 10 protsenti, mis teeb diisli ja sellega seotud erimärgistusega kütuse aktsiisitõusuks nelja aastaga kumuleerivalt üle 50 protsendi. Bensiini aktsiisi tõus on kavandatud kõigil neljal aastal 10 protsendi, mis teeb kokku üle 45 protsendi. Selle tulemusel loodetakse saada riigikassa tulude poolele juurde 2016. aastal 48 miljonit eurot ja 2019. aastal juba 137 miljonit eurot. Soome diislikütuse aktsiisi praegusest tasemest möödutaks sellisel juhul juba 2018. aastal.