Kevadine kalade kudeaeg toob kaasa mitmed püügipiiranguid, mis tuleks kalastajatel lisaks püügieeskirjale üle vaadata.

Kevadel on paljudel kalaliikidel kudeaeg ja selleks, et lasta kaladel rahulikult kudeda ning järglasi anda, on kehtestatud püügikeelud, teatas keskkonnaministeerium BNS-ile. Nendest kinnipidamine on ministeeriumi hinnangul väga oluline, sest ainult nii saab püügivõimalusi tagada ka tulevikus.

Haugi ei või püüda merest 1. märtsist kuni 30. aprillini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 15. aprillist 15. maini, Võrtsjärvest 15. märtsist 30. aprillini ning teistest siseveekogudest 15. märtsist 10. maini. Koha ei või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda 6. maist 10. juunini ning teistest siseveekogudest 15. aprillist 15. juunini. Rääbist võib Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvest püüda vaid 21. juunist 31. juulini, teistes siseveekogudes 2. juulist kuni 9. novembrini.

Vimba ei või 10. maist 20. juunini püüda Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jõest. Latikat ei või 6. maist 10. juunini püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest (välja arvatud püük lihtkäsiõngega) ning 1. maist 20. juunini teistes siseveekogudes, välja arvatud Võrtsjärves ning püügil lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Võrtsjärves puudub latikapüügi piirang.

Lesta ei tohi Soome lahel püüda 15. veebruarist 31. maini ning teistel merealadel 15. veebruarist 15. maini. Linaskipüük on Endla järves ja Sinijärves keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega. Jõesilmu ei tohi jõgedest püüda 1. märtsist 30. juunini.

Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga.

Lisaks tavapärastele püügipiirangutele on tänavu kehtestatud ka mõned uued nõuded. Nimelt tohib mitmetel jõelõikudel püüdmiseks kasutada ainult spinningut, lendõnge ja kunstpeibutisi, mis tähendab et elussöödaga püük on keelatud. Sellised kohad on Avijõel lähtest Vadi sillani, Umbusi jõel lähtest Umbusi asula sillani, Loobu jõel lähtest Joaveski paisuni, Valgejõel lähtest Kotka paisuni ja Pada jõel lähtest Pärna küla sillani.

Piirangu eesmärk on kaitsta alamõõdulisi forelle, kes on aplad õnge otsas olevat elussööta neelama, mis enamasti saab neile saatuslikuks. Õngekonks tungib sedavõrd sügavale, et tekitab kalale surmavaid vigastusi.

Märtsis registreeriti Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1139 sündi, neist 602 poissi ja 537 tüdrukut, samas oli iive negatiivne.

Kaksikuid registreeriti 19 paari, neist kaheksa paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja viis segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile.

Tallinnas registreeriti 415 sündi, Harjumaal 154, Hiiumaal 1, Ida-Virumaal 94, Jõgevamaal 25, Järvamaal 28, Läänemaal 17, Lääne-Virumaal 47, Põlvamaal 15, Pärnumaal 70, Raplamaal 23, Saaremaal 29, Tartumaal 135, Valgamaal 29, Viljandimaal 33 ning Võrumaal 24 lapse sünd.

Märtsis olid populaarsemad eesnimed poisslastele Nikita, Oliver, Jakob, Henri, Artur, Kevin, Maksim, Oskar ja Rasmus. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Anna, Eliise ja Maria.

Eelmisel kuul sõlmiti 317 abielu, neist 20 notarite ja 10 vaimulike poolt. Lahutati 240 abielu, neist 18 notarite poolt ning registreeriti 1547 surma.

Siseministri käskkirjaga anti uus nimi 41 ja maavalitsuse otsusega 112 isikule, neist, eesnimi 26, perekonnanimi 120 ning ees- ja perekonnanimi seitsmele inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 89 naist ja 64 meest.

Mullu samal ajal registreeriti 1022 sündi, 1437 surma, 283 abielu, 229 abielulahutust ja 157 isikule anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised.

Madalapalgaliste tulumaksutagastus võib kaasa tuua olukorra, kus riik maksab raha ka neile, kes teenivad lisaks miinimumpalgale ümbrikupalka, kirjutab Äripäev.

"Olgem ausad, meil on äriharusid, kus makstakse miinimumpalka ja osa rahast ümbrikus," ütles reklaamiagentuuri Zavod BBDO lehele. "Pehmelt öeldes vähendab selline tulumaksutagastus veelgi töötajate kirge deklareerida, sest riik justkui annaks ümbrikupalga saamise eest väikese preemia," lisas ta.

"See on reaalne. Mingi osa ümbrikupalga saajaid jääb ja neil on õigus tulumaksu tagasi saada," ütles konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ja lisas, et pooldanuks reformi asemel tulumaksuvaba miinimumi tõstmist.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et samal ajal miinimumpalka ja ümbrikupalka teenivad inimesed ei tohiks suuremas summas tulumaksu tagasi saada. "Seda eelnõu välja töötades vaatame kõik aspektid üle: kas tegemist saab olema maksutagastuse või toetusmehhanismiga. Kas hakkame muutma tulumaksuseadust või sotsiaaltoetuse seadust. Iseenesest võitlus ümbrikupalgaga on riigi prioriteet," kinnitas ta.

Maksuamet ei soovinud reformi kommenteerida, sest eelnõu alles hakatakse välja töötama.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) laenas esimeses kvartalis pangalt 150 000 eurot, laen moodustab ligi veerandi erakonna kvartalituludest.  

SDE laenas esimeses kvartalis Swedbankilt 150 000 eurot ja raha laekus erakonna arvele 25. veebruaril, selgub aruandest.

"Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt võeti laen tagasimakse tähtajaga üks aasta. Kampaania ajal on alati suurem käibevahendite vajadus ja selleks krediidiasutused ongi, et arved õigeaegselt makstud saaksid," ütles BNS-ile erakonna pressiesindaja.

Liikmemaksudena kogus SDE esimeses kvartalis 9272 eurot ja 66 senti, riigieelarvest erakondadele mõeldud toetust sai SDE 253 654 eurot ja 89 senti ning rahalisi annetusi sai erakond kokku 274 872 eurot ja 51 senti.

Koos pangalaenuga laekus SDE-le esimeses kvartalis seega kokku 687 800 eurot ja kuus senti.

Suurima ühekordse annetuse SDE-le tegi Marek Õunamägi, kes andis erakonnale 14 000 eurot. Rainer Vakra, Andrei Žukov ja Jevgeni Ossinovski annetasid võrdselt 10 000 eurot, Ivari Padar 9000 ning Aivar Berzin, Siim Markus ja Tormi Tamm võrdselt 7000 eurot.