Valitsus kavatseb muuta vanemahüvitise süsteem paindlikumaks, et ka isad otsustaksid oma väikeste lastega koju jääda, sõnas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

"Valitsusel on plaan muuta vanemahüvitise süsteem paindlikumaks just selles suunas, et ka isad otsustaksid oma väikeste lastega koju jääda. Isade roll laste kasvatamisel on selgelt alatähtsustatud ja tihti kinni ühiskonna hoiakutes, mida tuleb aga muuta,“ sõnas Tsahkna sotsiaalministeeriumi pressiesindaja vahendusel.

Ministri sõnul on tähtis tõsta inimeste teadlikkust ja julgustada neid oma õiguste eest seisma. "Julgustan isasid rohkem oma lastega koos olema ning nende kasvatamisest osa võtma ka vanemahüvitise ajal," ütles Tsahkna.

Teisipäeval tähitatava võrdse palga päeva ürituste tähelepanu on suunatud nii ema kui ka isa rollile töö- ja pereelu ühildamisel.

Eurostati 2013. aasta andmetel oli Eestis Euroopa suurim sooline palgalõhe ehk 29,9 protsenti.

Maksu- ja tolliameti (MTA) tollivaldkonna eesmärgiks on vähendada salasigarettide turgu 2016. aastaks poole võrra võrreldes 2012. aastal valitsenud olukorraga.

See tähendab suuremat kontrolli piiridel, kuid samaaegselt soovitakse nii-öelda usaldusväärsetele ettevõtetele teha piiriületamine hoopis kiiremaks. Sellesse nimekirja kuuluvatel ettevõtetel on tollikontrollis ja teenindamisel eeliskohtlemine, kiirem tollivormistus, väiksemad tagatised ja kiirem piiriületus Eesti-Vene piiril, rääkis tollikorralduse osakonna talitusejuhataja Kunnar Keres teisipäeval Haapsalus toimunud MTA strateegiaseminaril.

Samuti lubab amet hakata rohkem tegelema salasigarettide jaekaubanduse vastu, mis tähendab müügi takistamist avalikes kohtades nagu turgudel ja Internetis, tubakakoerte kasutamist, nulltolerantsi idapiiril ning konfiskeeritud sigarettidele impordimaksu määramist. Näiteks kasti sigarettide eest tuleb makse tasuda lisaks 1400 eurot.

Ka ähvardab maksu- ja tolliamet hakata teavitama tööandjaid, kui töötajad peaksid salasigarettide müügiga vahele jääma.

Salasigareti hind Eesti regioonides on järele jõudmas tavasigarettidele, see on kasvanud aastaga 1,8 eurolt 2,17 eurole, sellal kui legaalsete sigarettide keskmine on kasvanud 2,5 eurolt 2,65 eurole. Niinimetatud tühja paki uuringu järgi oli 2014. aasta lõpus mitte-Eesti sigaretipakkide osakaal 18,8 protsenti, 2012. aastal oli see keskmiselt 25 protsenti.

Võru- ja Põlvamaal algas Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus Tormihoiatus, kus ligi 800 ajateenijat harjutavad koostööd mais algavaks kaitseväe suurõppuseks Siil.

Õppus algas rännakuga paiknemisaladele Võru- ja Põlvamaal ning järgnevatel päevadel hinnatakse kompaniisid nii kaitsel, kui rünnakul, samuti rännakul ning lahingutoetuse ja lahinguteeninduse tagamisel, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Peamiselt harjutavad kuperjanovlased Sõmerpalu ja Kanepi valdades.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul on Tormihoiatus pataljoni väljaõppe kulminatsioon, kus hinnatakse kompaniide taset lahinguülesannete täitmisel.

"Lisaks õppelahingutele on oluline ka üksuste ja staabi omavaheline koordineerimine ja toetuse korraldamine, sest õppuse raames on maastikul praktiliselt kõik pataljoni allüksused, puudub vaid tankitõrjerühm," lisas Tõevere.

Õppus Tormihoiatus lõpeb reedel Nursipalus.

Kui tänavu veebruaris langes vangide arv esmakordselt alla 2900, siis hiljem on nende vähenemine veelgi jätkunud ning lõppeva nädala seisuga viibis trellide taga 2823 inimest.

Vanglas viibivatest inimestest on 2244 süüdimõistetud kurjategijad ning 579 vahistatud, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Kõige enam kinnipeetavaid, täpsemalt 945, on Tallinna vanglas. Viru vanglas on kinnipeetavaid 893, Tartu vanglas 807 ning Harku ja Murru vanglas 178. Alaealisi kinnipeetavaid on aprilli keskpaiga seisuga 30, naisi 156, eluaegseid vange 40 ja avavangla vange 206.

Kriminaalhoolduse all on 5363 inimest, neist 574 on ennetähtaegselt vanglast vabastatud, 1233 inimest on määratud üldkasulikule tööle ja 99 inimest on elektroonilise järelevalve all.

Mullu märtsis langes kinnipeetavate arv esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos alla 3000 piiri. Kümme aastat tagasi oli Eestis 4576 kinnipeetavat ning möödunud kümnendi keskel 4410 vangi, 2012. aastaks oli see arv langenud 3371-ni ning tunamullu rekordiliselt madalale – 3123-ni.