Lätis on Eestiga võrreldes kütuse hind juba umbes kuu aega madalam olnud ja sellega seoses peatub Valka Virši-A tanklas üha enam Eesti numbrimärgiga autosid, kirjutab Õhtuleht.

"Eestlased on meile öelnud, et kuna neil on nüüd bensiin kallis, siis hakkavad nad seda Lätist ostma. Võetud on juba ka meie firma kütusekaarte," ütles Valka linnas piiri lähedal asuva tankla Virši-A töötaja lehele.

Esmaspäeval maksis bensiin 95E Valka Virši-A tanklates 1,179 ning diislikütus 1,109 eurot. Kilomeetri-kahe kaugusel asuvates Eesti tanklates oli kütuse hind märgatavalt kallim. Näiteks Olerexi tanklas küsiti 95 bensiini eest 1,215 ja diislikütuse eest 1,170. Samad hinnad olid ka Valga Statolis. Veidi odavam oli kütus Lukoilis ja Neste automaattanklas, kuid ka seal maksis kütus enam kui piiri taga. Virši-A kütusekaardiga saab liitri pealt veel kolm senti alla.

Olerexi juhatuse liige Alan Vaht ei taha ennustada, kuid ütleb, et plaanitud aktsiisitõusu täies mahus jõustumine võib tuua kaasa ka piiriäärsete tanklate sulgemise. "Selge, et meie Valga tankla jääb siis tühjaks ja suure hinnavahe korral kaob jaama pidamise mõte," ütles Vaht.

Vaht tõdeb, et eratarbijate kadumine on veel väike mure. Kütusemüüjate suurem mure on, et kohalikult turult kaovad ära ka rahvusvahelised vedajad. "Kui masinasse läheb ikka ligemale tuhat liitrit, siis võetakse kütust Lätis, Leedus või isegi Poolas. Siit võetakse ainult niipalju, et Eestist välja saaks sõita," nendib ta.

Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud aktsiiside tõusu. Diisli aktsiisi tõus on kavandatud tuleval aastal 14 protsenti ja edaspidi kuni 2019. aastani 10 protsenti. Bensiini aktsiisi tõus on kavandatud kõigil neljal aastal 10 protsendi. Selle tulemusel loodetakse saada riigikassa tulude poolele juurde 2016. aastal 48 miljonit eurot ja 2019. aastal juba 137 miljonit eurot.

Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on ettevaatamatus, nagu libastumine või kukkumine, mis võib kaasa tuua kuudepikkuse töölt eemal oleku.

Teisipäeval tähistatakse ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiu päeva, mille eesmärk on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine kogu maailmas.Eelmisel aastal toimus Eestis 4635 registreeritud tööõnnetusest, millest 3725 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 894 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes tunamullusega on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 452 juhtumi võrra.

„Tegelikult on enamus raskete tööõnnetuste põhjuseks samal tasapinnal libisemine või kukkumine. Selle tagajärjena on suur osa töötajaid sunnitud olema töölt eemal üks kuni kolm kuud, diagnoosiks luumurd. Samas on tegu selliste õnnetustega, kus töökeskkonna parandamine ei nõua suuri kulutusi. Liig tihti on tööõnnetuse põhjuseks vedelema unustatud juhe või kast, kinnitamata põrandakate, maha kukkunud ese, kuivatamata jäetud põrand või tööks sobimatute jalatsite kandmine.  Kõik need asjad nõuavad eelkõige hoolimist ja märkamist, mitte suurt rahakotti,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld arstikeskuse teatel.

Samuti on töötajate tervise suur murekoht stress, mis on Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem. EU-OSHA korraldatud Euroopa arvamusuuringu põhjal pidasid üle poole töötajatest tööstressi oma töökohas tavaliseks. Kõige sagedamad tööstressi põhjused on töökohtade ümberkorraldamine või töökoha ebakindlus, pikad tööpäevad või liigne töökoormus ning kiusamine ja ahistamine töökohas. Sama küsitluse järgi arvavad ligikaudu neli töötajat 10-st, et nende töökohas ei tegeleta stressiga piisavalt. „Juhid ja töötajad peavad teadma psühhosotsiaalseid riske ja tööstressi varajasi ohumärke ning neile peab oskama kiiresti reageerida. Parku hetkel see nii ei ole, abi otsitakse tihti alles siis, kui probleem häirib juba väga tõsiselt igapäevast elu,“ lisas Põld.

Seetõttu ongi oluline, et nii tööandjad kui ka töötajad külastaksid regulaarselt töötervishoiu arsti. Tegemist ei ole tüütu ning ebavajaliku arstikülastusega vaid põhjaliku tervisekontrolliga, kus pööratakse tähelepanu ning antakse vajalikke nõuandeid just konkreetse inimese tööga seotud probleemidele.

Põhja päästekeskus kontrollis möödunud aasta lõpus 19 meelelahutusasutust, praeguseks on kõik asutused rikkumised kõrvaldatud.

Põhja päästekeskus korraldas eelmise aasta lõpus kaks reidi meelelahutusasutuste kontrollimiseks. Novembri lõpul kontrolliti 13 meelelahutusasutust, mille käigus alustati seitse väärteomenetlust ja neli haldusmenetlust, ütles BNS-ile Põhja päästekeskuse pressiesindaja.

Detsembri lõpus kontrolliti kuut meelelahutusasutust. Ühes kohas puudusi ei tuvastatud. Reisi käigus alustasid päästjad ühe väärteomenetluse ja kaks haldusmenetlust.

Pressiesindaja märkis, et enimlevinud probleemid olid seotud evakuatsiooniteede takistamisega ning seal põlevmaterjalide ladustamisega. Ka esines rikkumisi automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja turvavalgustuse töökorrasoleku ja toimepidavusnõuete täitmisel. Sageli olid takistatud juurdepääsud esmastele tulekustutusvahenditele, tuletõkkeuksi hoiti avatud asendis ning evakuatsiooniteel asuvad uksed olid lukustatud ja polnud võtmeta avatavad.

Praeguseks on reidi käigus tuvastatud rikkumised kõrvaldatud. Pressiesindaja lisas, et seetõttu pole ka alust avalikustada asutuste nimesid.

Tarbijakaitseamet alustas esmaspäeval kampaaniaga „Kauple ausalt. Osta targalt!“, mis juhib nii tarbijate kui kauplejate tähelepanu erinevates ettevõtlusvaldkondades, kohati üsna tihti kasutatavatele ebaausatele kauplemisvõtetele, nende äratundmisele ja nende kasutamisest hoidumisele.

Kuu aega kestva teavituskampaania „Kauple ausalt. Osta targalt!“ infomaterjale ebaausate kauplemisvõtete kohta leiab veebilehelt ostatargalt.ee eesti ja vene keeles. Veebilehele on koondatud palju erinevaid näiteid kõikvõimalike ebaausate ja agressiivsete kauplemisvõtete ja eksitava reklaami kohta, et aidata tarbijail ära tunda ja vältida ebaausaid kauplemisvõtteid.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul ei ole ausus tarbija suhtes pelgalt väärtus omaette, vaid peab kujunema igapäevaseks kauplemisstandardiks. "Kauplejatele tuletame meelde, et ebaausatele, olgu see siis tahtlik või tahtmatu tegevus, kauplemisvõtetele tuginev konkurentsieelis saab olla vaid lühiajaline, kuivõrd see ei tugine usaldusele loomisele. Seejuures kahjustab ta kogu sektori mainet,“ selgitas Sooniste.

Ausamale kauplemisele aitab kaasa tarbijate surve – loomupärane ettevaatlikkus ja oskus ära tunda ebaausaid kauplemisvõtteid ning eksitavaid reklaame. „Tarbijal on oluline meeles pidada, et reklaamide, sooduskampaaniate ja eripakkumiste ainus eesmärk on müüa talle toodet või teenust. Küsimus on, kas tarbijale on antud tõene info ning ostuotsus on lähtunud kliendi soovist, mitte müüja agressiivsest müügiviisist,“ lisas Sooniste.

Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või agressiivsed. Eksitav võib olla nii kauba või teenuse kohta jagatav teave, konkurendiga tehtud võrdlus kui ka korraldatud tarbijamäng, mille käigus ei jagata lubatud auhindu ning „kuni kaupa jätkub“ kampaaniapakkumised, mille kaup saab otsa juba esimestel päevadel või lausa tundidel.

Reklaam on eksitav siis, kui see annab eksitavat teavet kauba või teenuse koguse, tingimuste, hinna, tagastamise vms kohta, mis võib mõjutada inimeste ostuotsust valedel alustel ja põhjustada tarbijale majanduslikku kahju.

Loomupärase ettevaatlikkusega tuleks suhtuda pakkumistesse, mis tunduvad olevat liiga head, et olla tõsi, sest sageli see tunne ei peta. Reklaamides esineb tihti võrdlusi toodete ja teenuste vahel, ent oluline on vahet teha, kas tegemist on kahjutu liialdamisega või pahatahtliku eksitamisega. Kui tekib kahtlusi, on mõistlik teenus või toode ostmata jätta.