Neljapäeval lõpeb 2. jalaväebrigaadi reservväelastele õppus Siil ning Võrus ja Tartumaal alustatakse nende lahku formeerimist.

2. jalaväebrigaad harjutas õppusel Siil üksuste formeerimist, mille käigus anti reservväelastele kätte nende varustus, samuti harjutasid üksused rühmarünnakut ning osalesid laskeharjutustel, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

Esmaspäeval teenistust alustanud ligi 2000 reservväelast tõestasid reservväe tugevust, 2. jalaväebrigaadis kohaletulnud reservväelased ületasid kaitseväe poolt planeeritud õppusel osalejate arvu pea kümne protsendiga.

"Sõjaline jõud, mida kandis endas formeeritud 2. jalaväebrigaad, pani mu uhkust tundma, sest selles oli vägi sees," ütles brigaadi ülem kolonelleitnant Enno Mõts. "Positiivne ja hakkamist täis õhkkond õppekogunemisest osavõtnute seas, nende otsustavus ja kohusetundlikkus on eeskujuks ja tugevdab ka kaitseväelaste motivatsiooni teha oma tööd innuga."

Veel tänas 2. jalaväebrigaadi ülem toetuse eest lisaks osalejatele ka nende peresid, tööandjaid ja maaomanikke, kes lubasid oma valdustes õppust läbi viia.

2. jalaväebrigaadi koosseisus olevad ligi 800 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijat jätkavad õppust Siil Ida-Virumaal 1. jalaväebrigaadi koostegevusharjutusel.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim õppus, mis toimub iga-aastase Kevadtormi asemel. Siilil osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Üle poole õppusel osalejatest moodustavad reservväelased.

Riigikogu reformierakondlasest liikme Liina Kersna sõnul tähendaks riigipoolse toetuse kaotamine erakoolidele neist paljude sulgemist, sest isegi praegu, kui toetused on olemas, elavad paljud väikesed erakoolid rahapuuduses.

Kersna märgib Postimehe arvamusloos, et haridus- ja teadusministeeriumis kaalutakse plaani juba alates tulevast aastast lõpetada riigi toetus erakoolide tegevuskulude katmiseks. "See paneks erakoolid keerulisse olukorda, sest õppemaksu on vastavalt seadusele võimalik tõsta kümme protsenti aastas ning kooli tegevusplaane tehes on arvestatud riigi toetusega, tulgu see siis kohalikult omavalitsuselt või otse riigilt," märkis Kersna.

Ta toob esile, et kõiki erakoole ei saa võtta ühe mõõdupuu järgi. "Väikestele Waldorfi koolidele, religioossetele koolidele ja erivajadustega laste koolidele tähendaks selle toetuse kadumine uste sulgemist. Juba praegu elavad need koolid pidevas rahapuuduses. Erinevalt munitsipaalkoolidest ei saa nemad raha investeeringuteks. Lapsevanemad ise parandavad katust, värvivad seinu, vahetavad põrandaid ja tegelevad kooli arendamisega," kirjutab Kersna Postimehes.

Kersna sõnul mõistab ta pikas perspektiivis riigi plaani vähendada klassikalist üldharidust andvate suurte erakoolide toetust, lõpetades tegevuskulude katmise, kuid selle käigus ei tohiks last koos pesuveega välja visata ehk jätta hätta väikeseid erakoole, mis pakuvad sisulist alternatiivi haridustee valikul. "Minu hinnangul võiks riik haridusmaastiku mitmekesisuse tagamiseks eraldi lepingutega toetada Waldorfi koole, religioosseid ning erivajadustega laste koole. Need koolid on end tõestanud olulise osana meie haridussüsteemis ning neid peaks toetama ka hariduspoliitiliste otsustega," märkis Kersna.

Hajaasustusega väikeste maakoolide puhul võiks riik Kersna hinnangul võtta enda kanda vähemalt nende 20 protsendi laste raha, kelle koolitee on pikem kui seaduses ette nähtud 60 minutit. "Lisaks võiks riik jätkuvalt rahastada väikeklasside õpilasi. See aitaks ellu jääda Pikakannu kooli sugustel lapsevanemate initsiatiivil loodud väikestel maakoolidel," lisas Kersna.

"Kui meie riigile on päriselt tähtis iga lapse toetatud areng, see, et poisist-tüdrukust kasvaks ühiskondlikult ärgas, iseseisev ja tasakaalu otsiv inimene, siis peaksime riigina toetama end maailmas ja ka Eestis tõestanud alternatiivpedagoogikat," kirjutas Kersna.

Haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi hinnangul peaks riik üldse tühistama omavalitsuste kohustuse maksta erakoolide majanduskulude eest, sest praeguse süsteemi jätkudes ei oleks võimalik õpetajate palku enam sellisel tasemel hoida.

"Olukord on keeruline selle tõttu, et riigikogu tegi 2011. aastal ühe põhiseadusvastase otsuse, mis siis nüüd kohtus ka leidis lahendi, nagu omavalitsustel oleks kohustus maksta kogu ülejäänud kulu. Seda kohustust, jah, ma arvan, ei oleks tohtinud neile panna ja see kohustus tuleb, ma arvan, tühistada," ütles Ligi kolmapäeval riigikogu infotunnis.

Ministri hinnangul on Eesti erakoolide praegusel kujul rahastamine niigi helde. "Nii massiivset erakoolide toetamist riigieelarves on meie teada ainult Tšiilis, kus makstakse lausa kõik kulud, ja Rootsis," märkis ta.

Süsteemi, kus keskvalitsus maksab kinni kõik kulud, pluss erakoolid saavad võtta õppemaksu, ei saa Ligi sõnul lugeda jätkusuutlikuks. Esiteks on selle tulemuseks hariduse selge kihistumine ja see ei ole kooskõlas ühtluskooli põhimõttega, lisas minister.

"Ma ei näe praegu hariduseelarves ka vähimatki šanssi kinni maksta seda 14 miljonit tagantjärele, nagu riigikohtu otsus seda nõuab," ütles Ligi, kelle sõnul tuleb see summa tegelikult välja maksta, aga sarnase süsteemiga jätkata ilma palku kärpimata ei ole võimalik.

Riigikohus tuvastas oma möödunud aasta 28. oktoobril tehtud otsuses, et kui erakoolide rahastamine on pandud omavalitsustele riigi poolt, siis peab riik need kulud ka hüvitama, ühtlasi tekkis omavalitsustel õigus riigi käest varasemate aastate eest tagantjärele välja nõuda 14 miljonit eurot. Valitsus siiani neid kulusid hüvitanud ei ole.