Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on ettevaatamatus

Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on ettevaatamatus, nagu libastumine või kukkumine, mis võib kaasa tuua kuudepikkuse töölt eemal oleku.

Teisipäeval tähistatakse ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiu päeva, mille eesmärk on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine kogu maailmas.Eelmisel aastal toimus Eestis 4635 registreeritud tööõnnetusest, millest 3725 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 894 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes tunamullusega on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 452 juhtumi võrra.

„Tegelikult on enamus raskete tööõnnetuste põhjuseks samal tasapinnal libisemine või kukkumine. Selle tagajärjena on suur osa töötajaid sunnitud olema töölt eemal üks kuni kolm kuud, diagnoosiks luumurd. Samas on tegu selliste õnnetustega, kus töökeskkonna parandamine ei nõua suuri kulutusi. Liig tihti on tööõnnetuse põhjuseks vedelema unustatud juhe või kast, kinnitamata põrandakate, maha kukkunud ese, kuivatamata jäetud põrand või tööks sobimatute jalatsite kandmine.  Kõik need asjad nõuavad eelkõige hoolimist ja märkamist, mitte suurt rahakotti,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld arstikeskuse teatel.

Samuti on töötajate tervise suur murekoht stress, mis on Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem. EU-OSHA korraldatud Euroopa arvamusuuringu põhjal pidasid üle poole töötajatest tööstressi oma töökohas tavaliseks. Kõige sagedamad tööstressi põhjused on töökohtade ümberkorraldamine või töökoha ebakindlus, pikad tööpäevad või liigne töökoormus ning kiusamine ja ahistamine töökohas. Sama küsitluse järgi arvavad ligikaudu neli töötajat 10-st, et nende töökohas ei tegeleta stressiga piisavalt. „Juhid ja töötajad peavad teadma psühhosotsiaalseid riske ja tööstressi varajasi ohumärke ning neile peab oskama kiiresti reageerida. Parku hetkel see nii ei ole, abi otsitakse tihti alles siis, kui probleem häirib juba väga tõsiselt igapäevast elu,“ lisas Põld.

Seetõttu ongi oluline, et nii tööandjad kui ka töötajad külastaksid regulaarselt töötervishoiu arsti. Tegemist ei ole tüütu ning ebavajaliku arstikülastusega vaid põhjaliku tervisekontrolliga, kus pööratakse tähelepanu ning antakse vajalikke nõuandeid just konkreetse inimese tööga seotud probleemidele.