Neljapäeval teevad 8626 abiturienti üle Eesti matemaatika riigieksamit, ühtlasi lõpetab see eksam gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste lõpetajate jaoks tänavuse riigieksamite perioodi.

Eksaminandid said valida kitsa või laia matemaatika eksami. Kitsa eksami valis tänavu 3716 ja laia eksami 4910 eksaminandi, teatas SA Innvove.

Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kas kitsast või laia matemaatikat. Kitsast matemaatikat õppinu sai valida laia matemaatika eksami ja vastupidi. Mõlemal eksamil on 50-protsendiline ühisosa, mille ulatuses on ülesanded analoogsed. Ülejäänud osas vastab eksamitöö kitsa või laia matemaatika ainekavale.

Mõlemat eksamitööd hinnatakse skaalal 0–100 punkti. Eksami sooritamise tingimused on kõigile eksaminandidele samad ja eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand on saanud eksamil vähemalt ühe punkti.

Matemaatika eksamiülesannete koostamisel suurendatakse aasta-aastalt selliste ülesannete osakaalu, kus on suur osa teksti mõistmisel ning ümbritseva elulise probleemi või ülesande sidumisel konkreetse matemaatilise mudeliga. 

Teist aastat kehtiva korra alusel peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid.

Sihtasutus  Innove korraldatavatele riigieksamitele registreerus tänavu 10 471 eksaminandi ja riigieksamite tulemused avalikustatakse 19. juunil.  {fcomment}

Valitsus arutab neljapäeval seaduseelnõu, mille kohaselt tõstetakse vastavalt valitsusliidu tegevuskava kokkuleppele lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni kuus ning toetatakse iga kolme ja enamat last kasvatavat perekonda täiendavalt 200 euro suuruse lasterikka pere toetusega.

Eelnõu kohaselt on alates tuleva aasta 1. jaanuarist lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 tõuseb see 55 euroni ning alates 1. jaanuarist 2019 planeeritud 60 euroni, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.

Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus lasterikka pere toetus, mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Senine seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus eraldi liigina kaotatakse ning integreeritakse lasterikka pere toetuse sisse. Sellest tulenevalt diferentseeritakse lasterikka pere toetuse suurus peres kasvavate laste arvu järgi – kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele on see 370 eurot.

Eelnõu vastuvõtmisega kasvavad lapsetoetuse kulud riigieelarves tuleval aastal 14 miljonit eurot, 2018. aastal on kulude kasv 28,4 miljonit eurot ja 2019. aastal 42,8 miljonit eurot.

Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad riigieelarve kulud lasterikka pere toetusele on 2017. aastal 20,6 miljonit eurot, 2018. aastal 41,3 miljonit eurot ja 2019. aastal 41,3 miljonit eurot.

Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad kulud kaetakse sotsiaalministeeriumi 2016-2019. aasta eelarvetest ja eelnõu on planeeritud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.{fcomment}

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis seaduseks saades tagab tulevikus kuriteo ohvriks langenud inimeste õiguste senisest tugevama kaitse.

Eelnõu järgi saab kannatanu õiguse taotleda, et teda teavitataks, kui teda puudutava kuriteo eest vahistatud, kohtu alla antud või karistust kandev isik vabastatakse ennetähtaegselt või kui ta põgeneb kinnipidamiskohast, teatas justiitsministeerium BNS-ile. Ka saab kuriteo ohver eelnõu kohaselt õiguse taotleda kriminaalmenetluse oluliste dokumentide tõlkimise tema emakeelde või keelde, millest ta saab aru.

Kui praegu peab menetleja tutvustama kannatanule vaid tema õigusi kriminaalmenetluses, siis eelnõu kohaselt oleks tulevikus tal kohustus selgitada ka ohvriabiteenuste ning kuriteoohvritele ette nähtud riiklike hüvitiste saamise võimalusi. Kohustuslikuks muutub eelnõu kohaselt see, et kannatanu saaks kuriteoteate esitamise kohta menetlejalt kirjaliku kinnituse ja vajadusel kuriteoteate esitamiseks ka tõlkeabi.

„Kuriteo ohvriks langenud inimene võib seda veel pikalt läbi elada, mistõttu tahame, et ohvritele selgitatakse paremini lahti neile pakutavate tugiteenuste sisu ning suunatakse neid teenuseid kasutama. Samuti on oluline see, et kuriteo ohvriks langenud inimesed oleksid paremini teavitatud menetluse käigust ja ei jääks infosulgu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ohvrite paremaks toetamiseks on eelnõu jõustumisel kannatanul võimalus osaleda menetlustoimingul enda valitud saatva isikuga. Alaealisele kannatanule, kelle huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, määrab menetleja riigi õigusabi korras advokaadi. „Eelkõige on see võimalus vajalik alaealisele pere- ja seksuaalvägivalla ohvrile, kui kurjategijaks on olnud pereliige, mistõttu ka teine vanem ei pruugi olla võimeline lapse huve menetluses tagama,“ sõnas justiitsminister.

Ka peab eelnõu kohaselt menetleja edaspidi hindama, kas ja milliseid kaitsemeetmeid on võimalik menetluses kannatanu kaitseks kasutada ning kas on vaja kannatanu suunata ohvriabitöötaja juurde. „Tegemist on Euroopa Liidu ohvrite direktiivi olulise põhimõttega, mida seaduses konkreetselt reguleerida küll ei saa, kuid kavatseme kannatanute vajaduste paremaks hindamiseks menetlejaid koolitada ning valmistada neile ette juhendmaterjale,“ rääkis Reinsalu.

Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ohvrite direktiiv ja täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku.

Eelnõule saab arvamusi esitada 10. juunini.

Võrumaal Rõuge vallas sai teisipäeva hommikul põllule vajunud veokis juht vigastada.

Õnnetus juhtus kella 8.25 ajal Sänna-Rõuge maantee 5. kilomeetril, kus 62-aastase Uku juhitud Volvo veok sõitis vastusõitnud tuvastamata sõiduki tõttu tee pervele ja vajus pehme pinnase tõttu külili põllule, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis juhi Lõuna-Eesti Haiglasse.

Päevaga hukkus liikluses üks ja sai viga samuti üks inimene

Eesti eri paigus juhtus teisipäeval kaks rasket liiklusõnnetust, milles ühes sai sõidukit juhtinud mees surma, teises vigastada.

Esimene õnnetus juhtus kella 8.25 ajal Võrumaal Rõuge vallas Sänna-Rõuge maantee 5. kilomeetril, kus 62-aastase Uku juhitud Volvo veok sõitis vastusõitnud tuvastamata sõiduki tõttu tee pervele ja vajus pehme pinnase tõttu külili põllule, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis juhi Lõuna-Eesti Haiglasse.

Teine liiklusõnnetus juhtus kella 20.45 ajal Lääne-Virumaal Rakvere-Rannapungerja tee 41. kilomeetril Tudu alevi läheduses. Esialgsetel andmetel sõitis 54-aastane mees sõiduautoga Volvo teelt välja võssa ja hukkus. Autos oli mees üksinda ja sündmuskohale jõudnud politseinike sõnul oli tal turvavöö kinnitamata. Piirkonnas oli teekate ja nähtavus hea.

Rakvere politseijaoskonna välijuht Ainar Reinmann ütles, et üheselt on traagilise liiklusõnnetuse põhjust veel vara nimetada. "Miks mees peale kurvi sirgel teelõigul võssa sõitis, selgub uurimise käigus. Kindlasti oleks halvimast ära hoidnud kinnitatud turvavöö, sest kokkupõrkel on see esimene kaitsja," lisas Reinmann.

Kõik liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud, sealhulgas ka juhi kainus, selguvad kriminaalmenetluse käigus.