Venemaa veterinaaramet Rosselhoznadzor teatas kolmapäeval, et keelab alates neljapäevast kala ja kalatoodete impordi Eestist ja Lätist.

"Rakendame keelu alates 4. juunist. Päeva lõpuks edastatakse kõik materjalid, sealhulgas ettevõtete inspekteerimise raportid, riikide saatkondadele," ütles ameti juht Sergei Dankvert.

"Jätkame konsultatsioone Läti ja Eesti spetsialistidega," lisas ta.

Eesti veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles BNS-ile, et ametlikku kinnitust Venemaalt veel laekunud ei ole, ent ameti esindajat ütlesid reedel, et dokumendid edastatakse kahe nädala jooksul.

Alates 18. maist alustas Venemaa Rosselhoznadzor kontrolle Eesti ja Läti kalandustööstustes. Eesti ja Läti kalatööstuste kontrollimist põhjendas Rosselhoznadzor sellega, et viimasel ajal on leitud teatud tööstuste toodangu hulgast suurenenud hulgal inimestel ohtlike tooteid.{fcomment}

Alates kolmapäeva lõunast on mitmel pool Eestis tugeva tuule tõttu tavapärasest rohkem elektrikatkestusi - kella 16 seisuga on elektrita ligi 8200 majapidamist.

„Torm läks diagonaalis üle Eesti ja peamiselt on murdunud puude tõttu rohkem rikkeid Pärnu-, Järva-, Harju- ja Lääne-Virumaal,“ hindas olukorda Elektrilevi käiduosakonna juhataja Taivo Tõnne. „Seevastu saared, Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa paistavad vähemalt esialgu olevat tormist kõrvale jäänud, kuid torm kestab ja olukord võib iga hetkega muutuda," lisas ta.

Praegu kõrvaldavad Elektrilevi juhtimiskeskuse dispetšerid rikkeid peamiselt ümberlülitamiste teel ja selgitavad välja ulatuslikumaid rikkekohti, kus Elektrilevi ja elektriehitusettevõtete rikkemeeskonnad asuvad esimesel võimalusel elektriliine taastama, et lõviosale elektrita klientidest tänase päeva jooksul elektrivarustus taastada.

Elektrilevi käiduosakonna juhataja Taivo Tõnne palub inimestel olla eriti ettevaatlik ning väga tähelepanelik katkenud ja maas vedelevate elektriliinidega. Neid märgates tuleb kohe helistada Elektrilevi rikketelefonil 1343. Katkenud elektriliinidele ei tohi mingil juhul läheneda ega neid puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ja anda eluohtliku elektrilöögi.

„Kahjuks juhtus tänase tormiga ka traagiline õnnetus kui Tartumaal Kambja vallas hukkus hobune, kes sattus katkenud, aga pinge all elektriliinile liiga lähedale. Viljandimaal Karksi vallas puhkes aga katkenud elektriliini tõttu tulekahju,“ rääkis Tõnne tormiga ette tulnud tõsisematest õnnetustest.

Elektrilevi palub katkestuse tekkimisel enne rikketelefonile 1343 helistamist oodata 10-15 minutit, mille jooksul saab Elektrilevi keskpingerikke korral kindlaks teha rikke ulatuse ja saata klientidele SMS-teate rikke kõrvaldamisest. Nii käitudes väheneb kõnekeskuse koormus ja rikete kõrvaldamist juhtiva dispetšeriteni jõuab kiiremini info nendest madalpingeriketest, millest Elektrilevi juhtimiskeskus veel teadlik ei ole.{fcomment}

Võrumaal Sõmerpalu vallas asuv Osula Graanuli pelletitehas kerkis Varese külla ilma detailplaneeringuta, samuti jäi koostamata keskkonnamõjude eehinnang, kirjutab Postimees.

Pelletitehase ümbruses levib ebasoodsate ilmaolude korral sudu, mis tekitab ümbruskonna elanikel peavalu, iiveldust ja astma ägenemist.

Keskkonnaameti hinnangul tegi Sõmerpalu vallavalitsus tehase ehituse ettevalmistamisel olulisi menetlusvigu. "Meie hinnangul oli vajalik keskkonnamõjude eelhinnang," selgitas keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle. "Vald otsustas ka seda, et detailplaneeringut pole vaja teha."

Reeglina peaks säärase tehase kavandamise ajal tellitud keskkonnamõjude eelhinnangu järel otsustama, kas tuleb ka keskkonnamõjude põhjalikum hindamine, aga kuna polnud eelhinnangut, polnud vaja sedagi otsustada.

Kalle sõnul ei kaasanud vallavalitsus projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel kohalikke inimesi. "Kohalikud inimesed said teada alles siis, kui tehas juba kerkis," ütles ta.

Juhtivspetsialisti hinnangul saanuks tehase planeerimisse teisigi asjatundjaid kaasates mõelda põhjalikumalt kasvõi selle üle, kas asukoht on sobiv. "Tehas on tehtud praegu ju ka väga elamute lähedale – üks elamu on tehase vahetus läheduses ja sestap käskisime sinna teha ka müratõkkeseina," sõnas ta. Kalle tunnistas, et sellise tehase naabruses pole meeldiv elada sõltumata sellest, kas normid on täidetud või mitte.

Keskkonnaamet andis tehasele siiski välisõhu saasteloa. "Loa andmisel tehti mullu sügisel rehkendused ja modelleerimised, palju tuleb korstnast suitsu ja kuidas see hajub," selgitas Kalle. "Need arvutused näitasid, et kõik on korras. Võrreldes normidega oli täidetud vaid 10-12 protsenti piirnormidest."

21. mail informeeris Osula Graanul Kalle kinnitusel keskkonnaametit ka sellest, et müratõkkesein sai valmis ja ameti nõutud lisatingimused on täidetud. "See ei tähenda siiski seda, et kõik on korras, sest inimestel on kaebused," lausus ta. "Ka meie inspektorid on sattunud kohapeale ajal, kui suits on tulnud maa peale."

Kalle sõnul ei ole ettevõte andnud ametile seni loogilist seletust, miks just selle tehase suits laskub maapinnale. "Nad ei tea ka ise päris täpselt, miks see katel niimoodi käitub," lausus ta. "Nad tegelevad katla seadistamisega ja viimatise meetmena on nad teinud korstna viis meetrit pikemaks – see peaks hajumist parandama. Ja kui see ka ei aita, siis tuleb korsten oluliselt pikemaks teha."

Kui elanike kaebused pärast praeguseid abinõusid ei rauge, toob keskkonnaamet kohale seirebussi, mis mõõdab pikema aja jooksul küla välisõhu kvaliteeti. Seni on mõõdetud üksnes vahetult tehase korstnast väljuvaid heitgaase.

Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo möönus, et otsest pöördumist inimeste poole tegelikult ei olnud. "Enne ehitamist jagati kohaliku vallalehe kaudu siiski informatsiooni," ütles Hollo. Vallavanem tunnistas, et sinine vine on probleem, samuti oleks pidanud inimesi rohkem informeerima ja tellima ka keskkonnamõjude eelhindamise. "See on õppetund, mida ei saa tagasi pöörata," tunnistas ta. "Nüüd on nii minu kui ka tehase juhi mure, et mõju saaks minimeerida nii, et inimestel oleks tehase lähistel elamine vastuvõetav. Korsten tehti juba pikemaks, aga see pole veel andnud oodatud tulemust," ütles Hollo.

Pelletitehase omaniku Graanul Investi juhatuse esimehe Raul Kirjaneni sõnul on kohalike elanike protest seotud ühe tegelase sooviga müüa oma maja ettevõttele maha turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga. "Ta on ka kohalik "aktivist", kes rahvast ja ajakirjanikke üles kütab, et oma Võrumaa kallimat kinnisvara meile suupärasemaks muuta," teatas ettevõtja.

Kirjaneni kinnitusel on tehasele väljastatud kõik asjakohased load ja toimunud on mõõtmised, välja arvatud müra mõõtmised, mis tehakse pärast müratõkkeseina valmimist. "Kõik senised mõõtmised on kinnitanud, et oleme lubatud keskkonnanormide raamides ja paljude näitajate poolest isegi üle kümne korra alla lubatud normide," lausus ta. "Tehas on ehitatud valla üldplaneeringuga ette nähtud tootmismaale."

Samas selgus Kirjaneni sõnul tehase käivitamise käigus asjaolu, mida mitme pelletitehase omanikust ettevõtja pole varem täheldanud."Korstnast väljuvad gaasid käituvad Osulas teisiti, kui need on mujal käitunud," tunnistas ta. "Küsimus ei ole gaaside koostises, lõhnas ega nende hulgas, vaid lihtsalt nende käitumises korstnast väljumisel. Probleem on selles, et gaasid ei tõuse õhku, vaid langevad teatud tuulte ja õhurõhu korral maapinna lähedale tagasi," lisas Kirjanen

Kirjaneni kinnitusel tegeleb ettevõte nüüd aktiivselt olukorra parandamisega. "Panime korstnatele mai algul uued pikendused, lisame veel spetsiaalsed gaaside suunajad, et juhtida gaase kõrgemale, kus need paremini hajuvad," teatas ta. "Kui need tegevused ei too nõutud tagajärgi, siis vaatame, mida edasi teha, kuni probleem laheneb. Selge on see, et lahendame selle küsimuse ära."{fcomment}

Politsei- ja piirivalveameti piiriametnikud tabasid möödunud nädala lõpus Võrumaal salaja üle piiri Eestisse tulnud kaks indialast.

Korrakaitsjad pidasid pühapäeval kella 17 ajal Meremäe vallas kinni kaks dokumentideta isikut, kelle kontrollimisel selgus, et tegu on ebaseaduslikult kontrolljoone ületanud India kodanikega, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile.

31- ja 35-aastane mees toimetati asjaolude väljaselgitamiseks esialgu Koidula raudteejaama. Esmaspäeval tegid piirivalvurid kindlaks võimaliku piiriületuskoha ning Tartu halduskohtu otsusega paigutati mõlemad mehed kinnipidamiskeskusesse.{fcomment}