Keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot; keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 5,9 protsenti ja brutotunnipalk 7,2 protsenti.

Kui 2013. aastal oli brutokuupalga kasv peale majanduslangust kiireim, ulatudes 7 protsendini siis 2014. aastal brutokuupalga tõus aeglustus, teatas statistikaamet.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, on tõusnud peale 2010. aasta langust neljandat aastat järjest ning tõus ulatus 2014. aastal 6 protsendini. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud tarbijahindade langus 2014. aastal.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk palgatöötaja kohta 6,1 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid mullu 0,2 protsenti palgatöötaja kohta ning aeglustasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusid kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis palgatöötajate keskmine brutokuupalk võrreldes 2013. aastaga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuses, 10,9 protsenti, ja brutotunnipalk finants- ja kindlustustegevuses – 12,2 protsenti. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel, vastavalt 0,7 protsenti ja 1,3 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõige kõrgem finants- ja kindlustustegevuses, info ja side tegevusalal ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, ületades keskmist brutokuupalka vastavalt 1,7, 1,6 ja 1,5 korda.

2014. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 1037 eurot ja erasektoris 994 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,2 protsenti ja erasektoris 5,4 protsenti. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Palgatöötajate keskmine arv taandatud täistööajale kasvas kogu majanduses 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 4,6 protsenti ehk 22 400 inimese võrra. Töötajate arv kasvas erasektoris 6,4 protsenti ning kahanes avalikus sektoris 0,3 protsenti.

2014. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1357 eurot ja tunnis 9,13 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2013. aastaga võrreldes kuus 5,7 protsenti ning tunnis 6,6 protsenti. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, 10,7 protsenti kuus ja 12,7 protsenti tunnis, kõige vähem info ja side tegevusalal, kuus vastavalt 0,2 protsenti ning tunnis 0,7 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest – puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane – ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja –toetusi palgatöötajatele, kuid ei sisalda tööalase koolituse, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulusid.

Statistikaameti 19.05.2015 avaldatud palgatöötaja kuukeskmine brutotulu andmete aluseks olid EMTA väljamaksete andmed, mis ei võta arvesse tööaja pikkust, ehk täis- või osalist tööaega ja töötatud tundide arvu. Palgatöötaja kuukeskmist brutotulu avaldab Statistikaamet eelkõige KOV-ide kohta võrdluse pakkumiseks, mida keskmise brutokuupalga andmestik ei võimalda.{fcomment}

Maksu- ja tolliamet külastab suvekuudel toitlustus- ja teenidussektori asutusi ning erinevas suuruses suveüritusi üle Eesti, et vaadata üle, kas tööandjad on hooajatöölised ka registreerinud.

Maksu- ja tolliameti vaatlused on näidanud, et ettevõtjad on valdavalt teadlikud töötamise registreerimise kohustusest ja aidanud sellega eelmisel aastal üle 20 000 inimesel esmakordselt ametlikku sissetulekut saada. Hooajatööde puhul on tööd tegevaid registreerimata inimesi olnud rohkem. "Töö lühiajalisusega seoses suureneb tööandja kiusatus suveüritustel töötajat mitte registreerida ja nii jätta ta ka ilma õiguspärastest sotsiaalsetest tagatistest," selgitas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik pressiteates.

Töötamise registris tuleb registreerida kõik füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib Eestis maksukohustus. "Hooajatöölised ei ole siin erandiks ja meiepoolne eeldus on, et kõik ettevõtjad on oma töötajad registreerinud," lisas Lemendik.

Näiteks käisid maksu- ja tolliametnikud möödunud nädalavahetusel kontrollimas Pärnus toimunud Grillfesti, kus kontrolliti kokku 160 inimese töötamise registreerimist. Seal puudus registreering 23 töötajal ja viga parandati kohapeal ametnike juureolekul.

Sel aastal on maksu- ja tolliamet teinud üle 9400 päringu töötamise registreerimise kontrollimiseks ja viimases kvartalis oli registreerimata töötajate osakaal 7,2 protsenti. Vaatlustel tuvastatud registreerimata töötajate keskmine palk mai TSD-l oli 404 eurot. Enim registreerimata töötajaid ehk 760 on tuvastatud ehituses, millele järgneb toidu- ja joogi serveerimine 219 töötajaga ning jaekaubandus 182 töötajaga.

Riigikogu võttis esmaspäeva õhtul teisel lugemisel vastu sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega tõstetakse koalitsioonilubaduste katteks muu hulgas varasemalt planeeritust kiiremini alkoholi- ja tubakaaktsiisi, kütusteaktsiise ja majutusteenuste käibemaksumäära.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 saadikut, vastu oli 41 ja erapooletuid polnud. Riigikogu opositsioon venitas eelnõu menetlemisega tunde, küsides erinevaid küsimusi rahandusminister Sven Sesterilt ning pidades seejärel läbirääkimiste käigus kõnesid.

Seadusega asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud 5 protsendile veel 3 protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, välja arvatud veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. 1. jaanuarist 2016 tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58 eurole tonni kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57 eurole tonni kohta aastast 2016. Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.

Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.

Lisaks tõstetakse eelnõuga aastast 2017 majutusteenuste käibemaksumäära 9 protsendilt 14 protsendile, eesmärgiga suurendada riigi maksutulusid ja vähendada käibemaksuerisusi.

Seadusega langetatakse sotsiaalmaksu määra 1 protsendipunkti võrra, eesmärgiga vähendada tööjõu maksukoormust. Maksulaekumine väheneb seetõttu 2017. aastal 33,8 miljoni euro võrra ning kahel järgneval aastal vastavalt 86 ning 91 miljoni euro võrra.

Lisaks suurendatakse maksuvaba tulu 205 euroni aastaks 2019 ja tagatakse, et keskmine vanaduspension jääb pensioni täiendava maksuvaba tulu tõstmise tulemusena endiselt tulumaksuvabaks. Nimetatud muudatuste tulemusena väheneb tulumaksu laekumine 2016. aastal 25,8 miljoni euro võrra.

Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu seotakse seadusega lahti üldise maksuvaba tulu määrast. Seega jääb laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu kehtivale tasemele 154 eurot kuus.

Lisaks vähendatakse füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamiste üldist piirmäära1920 eurolt 1200 euroni kalendriaastas ja korrastatakse renditulu maksustamise reegleid. Nimetatud muudatused on valitsusliidu tegevuskavaga seotud kulude katteallikate paketi osa ning nende tulemusena suureneb tulumaksu laekumine 2017. aastal 14 miljoni euro võrra.

Seadusega suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 32 eurolt 50 euroni päevas.

Seaduse vastuvõtmise vastu on häälekalt protestinud opositsioonierakonnad, mis esitasid selle menetelemise käigus sadu muudatusettepanekuid, mis jäeti valdavalt arvestamata. Keskerakond esitas seoses maksumuudastuste paketiga ka peaminister Taavi Rõivase umbusaldamise. Kuna eelnõu oli seotud valitsuse usaldusküsimusega, toimus teise lugemisega samaaegselt ka eelnõu lõpphääletus.{fcomment}

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega tõuseb lapsetoetus tuleval aastal 50 euroni, 2018. aastal 55 euroni ja 2019. aastal 60 euroni.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 riigikogu liiget, erapooletuks jäi kuus saadikut.

Seaduse kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 on lapsetoetuse suurus 55 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 tõuseb see 60 euroni. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.

Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus peretoetus – lasterikka pere toetus, mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Senine seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus eraldi liigina kaotatakse ning integreeritakse lasterikka pere toetuse sisse. Sellest tulenevalt diferentseeritakse lasterikka pere toetuse suurus peres kasvavate laste arvu järgi – kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele on see 370 eurot.{fcomment}