Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et senine karistuspraktika pole joobes juhtimise vähendamisel olnud piisavalt tulemuslik.

Analüüsi kohaselt tuleks rohkem tähelepanu pöörata juhtide riskide hindamisele ja sellest lähtuvalt käitumist muutvate karistusmeetmete arendamisele, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

„Joobes juhtide arv on nii suur, et nende juhtumite menetlemine on politseile, prokuratuurile ja kohtule saanud liinitööks, kus oluline on menetluse kiirus ja standardlahendused. Analüüs näitab, et joobes juhid on oma riskidelt ja vajadustelt kirju seltskord, kelle seast tuleks tulevikus paremini üles leida kõige probleemsemad juhid ning kohandada ka karistussüsteem ümber nii, et korduvrikkumisi senisest paremini ennetada,“ üles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Aastas tabatakse Eestis üle 6000 alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhi ja igapäevaselt jääb tabatud juhtide arv 10-30 piiresse.

Eelmisel aastal moodustasid kriminaalkorras karistatavas alkoholijoobes juhid kõigist liikluses tabatud alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhtidest kokku 37 protsenti ning väärteokorras karistatavas alkoholijoobes või alkoholi tarvitamise tunnustega juhid kokku 61 protsenti. Narkojoobes oli kaks protsenti tabatud alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhtidest.

Väärtegude puhul määratakse karistuseks peamiselt rahatrahv, kuritegude puhul vangistus. Joobes juhtidelt konfiskeeriti eelmisel aastal 153 sõidukit.  

„Käesolev analüüs näitab, et joobes juhtimise probleemi lahendamisel ning uute rikkumiste ärahoidmisel karistuste karmus rolli ei mängi. Suurem rahatrahv ega pikem karistusaeg pole kahjuks nende juhtide retsidiivsuse vähendamisel tulemuslik vahend,“ selgitas justiitsminister.

Analüüsist selgus, et joobes juhtimise kordumise risk on kõige kõrgem nendel, kes on tabatud tugevas alkoholijoobes ning keda on viimaste aastate jooksul selle eest juba korduvalt karistatud.

Justiitsministri sõnul peavad karistused olema proportsioonis teo raskusega ning olema eelkõige suunatud uute rikkumiste ennetamisele. „Kindlasti pole joobes juhtide puhul tegu olukorraga, kus üks lahendus sobib kõigile. Tulevikus peame võtma enam aega ja parema enam ressurssi suurema riskiga juhtide hindamisele, tõenduspõhiste programmide väljatöötamisele ja rakendamisele ning samuti alkoholismiravi karistussüsteemiga integreerimisele,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.  

Justiitsministeeriumi analüüsi „Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus“ eesmärk oli hinnata  joobes sõidukijuhtide suhtes kohaldatavat karistuspraktikat ning selle mõju uute sarnaste rikkumiste ärahoidmisel, samuti kirjeldada joobes sõidukijuhtimise ulatust ja süütegude korduvuse riski.

Analüüsis hinnati 1. juulil 2009 jõustunud seadusemuudatuste mõju – nende muudatuste tulemusena lähtutakse sellest ajast joobes sõidukijuhtimise väärteona või kuriteona kvalifitseerimisel joobe raskusest ning mitte teo korduvusest.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

{fcomment}

Kuritegevus on tänavu tõusnud vaid Põlvamaal, mujal maakondades on süütegusid mullusest vähem.

Kõige rohkem kuritegevust on jätkuvalt Harjumaal, kus tänavu viie kuuga registreeriti 6583 pahategu. Võrreldes mullusega on neid siiski 1790 võrra vähem. Kuritegude arvult järgnevad Ida-Virumaa ja Tartumaa vastavalt 1636 ja 1498 süüteoga, mida oli mullusest vastaval 558 ja 183 võrra vähem.

Pärnumaal on tänavu jaanuarist maini registreeritud 674 kuritegu ehk mullusest 92 võrra vähem, Lääne-Virumaal aga 610 kuritegu ehk mullusest 2 võrra vähem. Üle 300, täpsemalt 320 süütegu oli veel ka Viljandimaal, kuid ka seal kahanes nende arv 265 võrra.

Järgnes Põlvamaa 293 kuriteoga ning tegu oli ka ainsa maakonnaga, kus kuritegevuse tase kasvas, seda 22 juhtumi võrra.

Võrumaal, Raplamaal, Valgamaal ja Jõgevamaal oli viie kuuga vastavalt 281, 260, 238 ja 212 süütegu ehk mullusega võrreldes 20, 109, 60 ja 62 vähem.

Ülejäänud maakondades jäid süüteo arvud alla 200. Kõige vähem oli kuritegevust Hiiumaal, kus viie kuuga kogunes 35 süütegu.

Jaanuarist maini registreerisid uurimisasutused kokku 13 252 kuritegu, mida on koguni 2879 võrra mullusest vähem. See teeb langusprotsendiks 18.{fcomment}

Eesti inimesed usaldavad veebis isiklikku teavet enim pankadele, riigile ja meditsiiniasutustele; muret säärase teabe väärkasutamise pärast tunnevad siinsed vastanud Euroopa Liidu keskmisest vähem.

Kui Euroopa Liidus on 69 protsenti inimestest mures selle pärast, et veebis isiklikke andmeid koguvad ettevõtted kasutavad saadud teavet teistel eesmärkidel, samas kui Eestis on näitaja vaid 45 protsenti, selgub Eurobaromeetri andmetest.

Samas tunneb 43 protsenti Euroopa Liidu inimetestest, et isikliku teabe esitamine veebis on vajalik; Eestis oli näitaja vaid 25 protsenti, kusjuures seda eitab täielikult 48 protsenti siinsetest inimesdtest, ent vaid 33 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Väitega, et isikliku infomatsiooni esitamine on üha enam osa tänapäeva elust, oli täielikult nõus 71 protsenti vastanutest Euroopa Liidus keskmiselt ja 64 protsenti Eestis. Seisukohaga, et isikliku teabe esitamisele ei ole alternatiivi, juhul kui soovitakse tooteid ja teenuseid tarbida, nõustus Euroopa Liidus 58 ja Eestis 51 protsenti vastanutest.

Samuti erines keskmisest oluliselt hinnang väitele, et riigi valitsus küsib üha enam ja enam isiklikku informatsiooni. Euroopa Liidus oli säärase seisukohaga täielikult nõus 56 protsenti vastanutest, Eestis aga vaid 33 protsenti. Üldse nõus ei olnud vastajatest Eestis 48 protsenti, Euroopa Liidus aga vaid 33 protsenti.

Küsimusele, kuivõrd inimesed tunnevad, et neil on veebis esitatud andmete üle kontroll, vastas Eesti inimestest 17 protsenti, et see on täielik, 56 protsenti, et osaline ja 21 protsenti, et kontroll puudub. Euroopa Liidus tundis täielikku kontrolli 50 protsenti, osalist 31 ja kontrolli puudumist 21 protsenti vastanutest.

Eesti elanikest vastanud usaldavad isiklikku teavet enim pankadele; neid usaldab siinsetest vastanutest 84 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt aga vaid 56 protsenti. Kõige vähem usaldavad nii siinsed inimesed kui ka Euroopa Liidu keskmine vastaja isikliku teavet veebiäridele nagu otsingumootorid ja sotsiaalvõrgustikud; Eestis usaldab neid 28 protsenti ja Euroopa Liidus 24 protsenti vastanuist.

Keskmisest enam usaldavad Eestist vastanud teavet ka riigile, näiteks maksuametile või haigekassale; näitaja oli 85 protsenti, ent Euroopa Liidus kaskmiselt vaid 66 protsenti. Tervise- ja meditsiiniasutustele usaldaks isiklikku teavet Eesti vastanutest 82 protsenti, Euroopa Liidust aga vaid 74 protsenti.

Keskmisest erineb ka hinnang sellele, kus tuleks kehtestada andmekaitse reeglid. Eesti vastanutest 45 protsenti on seisukohal, et seda peaks tegema Euroopa Liidus ja 42 protsenti, et see peaks toimuma riiklikul tasandil.

Euroopa Liidus on vastajatest 52 protsenti aga seisukohal, et vajalik on seda teha riiklikul tasandil ja vaid 31 protsenti leiab, et see peaks olema Euroopa Liidu ülesanne.

Eurobaromeetri küsitluses osales Euroopa Liidust kokku 27 980 inimest, neist 1008 Eestist. Küsitlus viidi läbi veebruari lõpus ja märtsi alguses.

{fcomment}

Mobiilisideoperaatori Elisa tellitud ning Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringu kohaselt kasutab mobiilset internetti telefonis 45 protsenti Eesti elanikkonnast ja võrreldes eelmise aastaga on kasutajaskond suurenenud 84 000 inimese võrra.

Elisa andmeil kasutavad inimesed nutiseadmeis rohkem spetsiaalseid mobiilirakendusi kui lihtsalt mobiilseid veebilehti, teatas Elisa BNS-ile.

Turu-Uuringute AS-i läbi viidud uuring näitas veel, et tahvelarvuti on Eestis olemas juba 29 protsendil elanikkonnast ning nutitelefon on ka pooltel üle 14-aastastel inimestel.

{fcomment}