Luxembourgis Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel viibiv siseminister Hanno Pevkur ütles neljapäeval, et põgenike arv, kelle Eesti vastu võtab, jääb tõenäoliselt vahemikku 150-200, edastas rahvusringhääling.

Pevkur ütles telefonitsi ERR-i uudistesaatele "Aktuaalne kaamera", et tänase kohtumise eesmärk oli siseministritel omavahel arutada riikide võimalusi ning lõplikule kokkuleppele, kuidas jaotada liikmesriikide vahel 60 000 põgenikku, ollakse nüüd väga lähedal.

Riikide lõplikud numbrid lüüakse lukku aga 20. juulil, sest täpsustamist vajab veel nii Ungari, Austria kui ka Hispaania positsioon.

"Meie olime selle mandaadi juures, mis valitsus ja parlament meile kaasa oli andnud. Täpset arvu on väga raske öelda, aga suure tõenäosusega jääb see 150-200 vahele Eesti puhul," lausus Pevkur.

"Otsustati konkreetselt seda, et lisaks ümberpaigutamisele ja -asustamisele suunatakse täiendavat ressurssi selleks, et tegeleda nende punktidega, kus hakkavad toimuma hindamised. Samamoodi otsustati seda, et liikmesriigid peavad tõhustama omavahel andmete vahetust, mis puudutab just sellist kriminaalset kontingenti," lisas siseminister.

Ka leiti, et tagasisaatmine on vältimatu osa pagulaspoliitikast. "See tagasisaatmine peab olema efektiivne kõikides nendes liikmesriikides, kuhu esmaselt majanduspõgenikud tulevad ja kellel puudub igasugune õigus Euroopa Liidu liikmesriikides olla," sõnas Pevkur.

Pevkur märkis, et lõpliku kokkuleppe vormistamiseks tullakse veel erakorraliselt veel kokku 20. juulil Brüsselis.

EL-i liidrid jõudsid juuni lõpus Euroopa Ülemkogul kokkuleppele, et liikmesriigid jaotavad omavahel järgmise kahe aasta jooksul vabatahtlikkuse alusel 60 000 põgenikku.

Euroopa Komisjoni varasem ettepanek nägi ette Euroopasse saabunud 40 000 Süüria ja Eritrea põgeniku ümberjaotamist EL-i liikmesriikide vahel ning väljaspool Euroopat põgenikelaagrites elava 20 000 põgeniku ümberasustamist kohustuslike kvootide alusel.

{fcomment}

Põud Euroopas ja vihmad USA-s on tänavusi saagiprognoose kümnendiku võrra vähendanud; teadmatus Kreeka saatusest on nõrgestanud eurot USA dollari suhtes, ja see on kergitanud viljahinda veelgi, kirjutab Maaleht.

Põllumeeste ühistu Kevili juhataja ja pikaaegse Swedbanki põllumajandusdivisjoni juhi Meelis Annuse sõnul võib oletada, et kui Kreeka ei suuda oma kohustusi täita, hakkavad investorid otsima turvalisi rahapaigutamise kohti. Üheks selliseks kaubagrupiks börsil võivad olla ka toiduained.

"See võib tekitada ebaloomulikke hindade kõikumisi, mida omakorda kasutavad ära spekulandid ja võimendavad kõikumisi veelgi," arvas Annus. "Samuti võib turgudel tekkida usaldamatus ja raha kättesaadavus halveneda või kallineda."

Annuse sõnul on praegu turul palju prognoosimatuid sündmusi, mille mõju võib ka hinnad alla viia. Peamiselt põhjustab viljahinna tõusu või langust tema sõnul ikkagi ilm ehk see, kas saagid vastavad prognoosidele või mitte. "Kreekas toimuv on üsna erakorraline juhtum ja selle täpne mõju on ettearvamatu," märkis Annus.

Swedbanki krediidiportfelli analüüsi ja juhtimise valdkonna juhi Urmas Simsoni hinnangul on Kreeka sündmuste mõju viljahindadele minimaalne, sest Kreeka ei ole vilja pakkumise osas oluline turuosaline. "Pigem määrab vilja hinda nõudluse ja pakkumise suhe laiemalt maailmas," ütles Simson ning selgitas, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on olnud langustrend pea kõigi oluliste toorainete puhul, sest valitseb ülepakkumine.

"Selle suuna muutumiseni viib pigem see, kui pakkumine ühel hetkel langeb, sest nii madalale langenud turuhindade juures mingi hulk tootjaid ei tule omadega välja," tunnistas ta.

Ka Eesti peamiste teravilja ja rapsi kokkuostjate hinnangul mõjutab praegu viljahindasid kõige rohkem ilm. "Vihmad USA-s ning erakordne kuumus Kanadas ja Kesk-Euroopas," täpsustas Scandagra vilja ja õlikultuuride tootejuht Marge Pähkel, kelle sõnul on saagiprognoose vähendatud esialgsest numbritest isegi kuni kümne protsendi võrra.

"Kreeka otseselt hetkel suurt mõju ei avalda, küll aga kaudselt," tunnistas ta. "Teadmatus Kreeka saatuse suhtes on nõrgestanud niigi nõrka eurot USA dollari suhtes ja seetõttu tuleb viljatonni eest maksta rohkem eurosid, ning see omakorda hoiab börsihindu kõrgel."

{fcomment}

Koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukonnakeskustega paigaldab päästeamet kasutatavate valveta veekogude äärde sel suvel 34 täiesti uut veeohutusstendi.

Kümneid stende remonditakse ning varastatud päästerõngad või viskeliinid asendatakse uutega, teatas päästeamet BNS-ile.

Stendide eesmärk on pakkuda inimestele informatsiooni veeohutusest, esmaabist ja päästevahendi kasutamisest ning annab ka võimaluse õnnetuse korral abivahendi järele haarata. Kiire abi kutsumiseks on sinna märgitud ka asukoha koordinaadid.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul on Eestis palju inimeste poolt armastatud ujumiskohti, kus puudub rannavalve ja nende asukohtki ei pruugi olla alati asula lähedal, kus abi kiirem. „Andsime sel aastal taas kohalikele omavalitsustele võimaluse lisada enda valveta veekogude äärde, kus inimestele meeldib suplemas käia, veelgi abivahendeid. Kahjuks tuleb lisaks uutele stendide tegeleda ka eelnevatel aastatel paigaldatute uuendamisega. Igal suvel rüüstatakse veeohutuse abimehi ja varastatakse kümneid päästerõngaid või viskeliine. Seetõttu täiendame ka juba rajatud stende uute vahenditega. Mõnedes kohtades kaalume ka päästevahenditele GPS-seadmete paigaldamist,“ lisas Ints.

Alates aastast 2012 on paigaldanud 143 stendi, millele lisanduvad veel tänavu paigaldatavad. Paneme kõikidele inimestele südamele, et püstakutel olevad päästevahendid on mõeldud päästmiseks ning kindlasti ei tohiks vahendeid rikkuda ega varastada. Seetõttu on ka päästerõngal lause „Kui varastad päästerõnga, varastad elu“.

Kokku paigaldab päästeamet Pärnumaale kuus, Järvamaale ühe, Raplamaale kolm, Harjumaale kolm, Jõgevamaale kaks, Viljandimaale neli, Tartumaale kaheksa, Valgamaale kolm ja Võrumaale neli veeohutusstendi.

Kokku on sel aastal uppunu 17 inimest, eelmisel aastal samal ajal oli see arv 25.

{fcomment}

Põlvamaalt leiti vana auto raami seest granaate ja mitukümmend padrunit, demineerijad tegid leitu kahjutuks.

Päästeameti demineerijad tegid teisipäeval kahjutuks Lääne-Viru maakonnast Vihula vallast Eisma küla metsast leitud 100-millimeetrise mürsu, teatas siseministeerium BNS-ile.

Ka tegid päästjad kahjutuks Põlva maakonnast Räpinast vana auto raami seest leitud viis erinevat käsigranaati, kaks püssigranaati ja 41 padrunit.

{fcomment}