Erakordselt püsiva tuulega aastaalgus tõi rekordilise taastuvenergiatoodangu Eesti Energiale – ettevõte tootis käesoleva aasta esimese kuue kuuga 124 466 megavatt-tundi tuuleenergiat, millest piisaks üle 40 000 keskmise tarbimisega majapidamise aastaseks elektritarbimiseks.

"On hea tõdeda, et Eesti on jõudnud etappi, kus suudab tuuleressurssi efektiivselt ära kasutada ning toota üle riigi hajutatult ning keskkonnasõbralikult sellest elektrienergiat," vahendas Eesti Energia BNS-ile ettevõtte taastuvenergia ja väikekoostootmise juhi Innar Kaasiku sõnu. Käesolevat aastat iseloomustab Kaasiku sõnul tuule stabiilne tugevus, mis annab võimaluse tuulest maksimumi võtta.

"Kui tuul väljenduks tormides, siis nendes tingimustes ei oleks võimalik ka tuuleparkides suurt toodangut tagada. Hea toodangu saame just sellise stabiilselt tugeva tuulega, kus on võimalik masinaid vastavalt häälestada, et nad maksimumi annaksid," selgitas Kaasik.  

Asjaolu, et Eesti on pika rannajoonega mereriik, annab rannikupiirkondades tuuleenergia tootmise võimalused. Kaasiku hinnangul ainuüksi head tuuleolud siiski suuremat toodangut ei taga, vaid Eesti turul toimetavad tuulepargiomanikud on korralikult enda masinaid hooldanud ning sellest tulenevalt suutnud tavapärasest suurema tuule pöörata ka suuremaks toodangunumbriks.  

Kaasik ütles, et esimene poolaasta on andnud tuuleparkide omanikele põhjust rahuloluks. "Kui 2014. aasta oli tavapärasest tuulevaesem, siis 2015. aasta on selle igati kompenseerinud," ütles Kaasik. "Eesti Energia tuulepargid on esimese kuue kuuga tootnud 124 466 megavatt-tundi elektrienergiat, mida on 2014. aasta esimese poolaastaga võrreldes veerandi võrra rohkem. Näitena võib tuua, et sellise koguse elektrienergiat kulutavad aastaga 41 488 keskmise tarbimisega majapidamist."

Tuulest elektrienergia tootmine annab võimaluse säästa Eesti põlevkivi suuremat lisandväärtust loovateks tegevusteks, nagu näiteks õlitootmine Enefiti tehastes. Ainuüksi 2015. aasta esimese poolega on tuulest toodetud elektrienergia abil jäänud kasutamata 146 430 tonni põlevkivi ning õhku paiskamata 117 144 tonni süsinikdioksiidi. Süsihappegaasi õhkupaiskamise asemel saab sellisest kogusest põlevkivist toota üle 100 000 barreli õli.

Eesti Energia on suuruselt teine tuuleenergiatootja Eestis. Kokku on ettevõttel neli tuuleparki Narvas, Aulepas, Virtsus ja Paldiskis.  

Eestis avastati tänavu esimesel poolaastal 241 võltsitud europangatähte, mis on veidi vähem, kui mullu teisel poolaastal avastatud 249 võltsingut.

2015. aasta esimesel poolaastal avastati ühes kuus keskmiselt 40 võltsitud pangatähte, teatas Eesti keskpank.

Tänavu esimesel poolaastal avastati Eestis kõige enam 50-, 20- ja 100- euroste pangatähtede võltsinguid, vastavalt 108, 57 ja 38 võltsingut. Eelmisel aastal olid 100-euroste pangatähtede võltsingud veidi levinumad kui 20-euroste võltsingud.

Euroalas tervikuna moodustavad 86 protsenti võltsingutest 20- ja 50-eurosed pangatähed.

{fcomment}

Inimesed on tööinspektsiooni juristide poole tänavu poole aasta jooksul pöördunud enam kui 22 600 korral, enim kasutati infotelefoni teenust.

Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi sõnul on tööinspektsiooni juristi infotelefonis poole aastaga vastatud 17 802 kõnele. Samas perioodis on lisaks vastatud 2624 e-kirjale. Juristi vastuvõtul tööinspektsiooni erinevates kontorites käis selle aasta esimesel poolaastal kokku 2195 inimest.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu hinnangul näitab nõustamise statistika, et jätkuvalt pöördutakse tööinspektsiooni poole kõige enam seoses töölepingu ülesütlemisega. "Nii töötajad kui ka tööandjad tunnevad huvi, millised on seaduses sätestatud etteteatamistähtajad, millised hüvitised ja sotsiaalsed garantiid ühe või teise paragrahviga kaasnevad," sõnas Miidla-Vanatalu BNS-ile.

Miidla-Vanatalu sõnul on töötajate mureks ka saamata jäänud töötasu ning töölepingu lõppemisel saamata lõpparve. "Sageli ei teata, millest lõpparve koosnema peab, kas ainult viimasest töötasust või peab tööandja veel midagi maksma. Näiteks aegumata ja kasutamata puhkuse hüvitis või muud hüvitised. Töölepingu lõppemine tekitab alati inimeses teatava stressi, seega tahab ta veenduda, et kõik oleks korras ja seaduspärane. Tööandjad pelgavad vaidlusi, seega on neil huvi, et kõik töötajaga seotud dokumendid saaksid korrektselt vormistatud."

"On ka hooajalisi teemasid, näiteks aasta alguses töötasu alammääraga seotud teemad ja suvel puhkuste teema," lisas Miidla-Vanatalu.

Uueks probleemiks on Miidla-Vanatalu sõnul saanud töötamise registri kannete teema. "Sellest on saanud nagu omaette töökiusamise vorm, kui tööandja ja töötaja suhted keeruliseks muutuvad. Kui tööandja ei ole töötaja äraminekuga nõus, siis keeldub ta kannet tegemast, mis aga tähendab, et töötaja ei saa ennast näiteks vajadusel töötukassas arvele võtta. See aga tähendab inimesele täiendavat asjaajamist, sest kui tööandja ise kannet ära ei paranda, saab seda teha ainult töövaidluse käigus – töövaidluskomisjonis või kohtus, kuid ainult koos teiste nõuetega," sõnas ta.

Alates käesolevast aastast pakub tööinspektsioon kõigile töötajatele ja tööandjatele tasuta konsultatsioone töökeskkonna ja töötervishoiu valdkonna küsimustes. Töökeskkonna konsultantide poole saab pöörduda tööinspektsiooni üldaadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Tööinspektsiooni juristi poole saab pöörduda infotelefonil 640 6000 või e- kirja aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Tööelu puudutavatele küsimustele leiab vastused ka tööelu portaalist www.tööelu.ee. Lisaks on riik on loonud ettevõtjatele mugava võimaluse viia riskianalüüs läbi Tööbik portaali www.toobik.ee.{fcomment}

Valitsuses neljapäeval heakskiidetud elatisabifondi põhimõtete järgi hakkab riik 2017. aastast maksma sada eurot kuus lapsele, kellel on ühelt vanemalt kohtu poolt välja mõistetud elatis kätte saamata.

Seejuures nõuab riik makstud summa elatisvõlglaselt tagasi, teatas BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

"Mul on väga hea meel, et valitsus kiitis heaks üle kümne aasta teemaks olnud elatisabifondi põhimõtte," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. "Olukorras, kus iga neljas laps elab üksikvanemaga perekonnas ning neist omakorda iga neljas laps ei saa hetkel elatisabi ühelt vanemalt kätte, on tänane valitsuse otsus ülimalt tähtis."

Tsahkna sõnul ei ole aktsepteeritav olukord, kus lapsed kannatavad puuduses põhjusel, et üks vanematest hoiab vastutusest eemale. "Loodan väga, et neid, kes oma kohustust ei täida, panevad edaspidi mõtlema ka karmimad abinõud, mida saame antud seaduse raames rakendada," lisas ta.

Elatisabiskeemi eesmärk on lahuselavate vanematega laste toimetuleku tagamine. Skeemi toetavad elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele rakenduvad jõulised riiklikud sunnimeetmed ning täitemenetluse tõhustamine, teisalt tuleb aga perekonnaõiguslike vaidluste ennetamiseks toetada perelepitusteenust ning jätkata positiivse vanemluse edendamist.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis alla 18-aastaste lastega ühe vanemaga perekondi ligikaudu 42 000 ja ühe vanemaga leibkonnas kasvas iga neljas laps ehk 55 665 last. Tänase seisuga on Eestis selliseid lapsi, kes kasvavad ühe vanemaga peres ning ei saa teiselt vanemalt kohtu poolt välja mõistetud elatist, kokku 12 502. Elatisvõlgnikke oli 2014. aasta seisuga Eestis 9150. 

Statistikaameti 2013. aasta andmete kohaselt elas ühe täiskasvanuga leibkondadest absoluutses vaesuses 23,4 protsenti. Lisaks vaesust kogevate üksikvanemaga perede suurele osakaalule on ühe vanemaga perede vaesus tihti ka väga sügav ning selle peamiseks põhjustajaks on asjaolu, et kõik pere väljaminekud tuleb katta ühe sissetuleku arvelt.

Elatisabiskeem tagab lapsele elatise kättesaamise riigi poolt. Kui üks vanematest ei täida oma kohustust nelja kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, hakkab riik 2017. aastast alates maksma lapsele sada eurot kuus. Riik nõuab seejuures makstud summa elatisvõlglaselt tagasi.

{fcomment}