Siseministeeriumi teatel on ministeerium valmis, et äsja avalikustatud uuringus “Rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja -paigutamise programmides osalemise võimalikud riskid Eesti sisejulgeolekule” välja toodud ohte kunagi ei tekiks ja et Eesti suudaks vältida teiste riikide möödalaskmisi pagulasküsimustes.
"Tänases Eesti Ekspressis kajastatud uuring toob välja võimalikud rändeteemat puudutavad ohud. Vähem on artiklis kajastatud aga uuringus välja toodud meetmeid, mida soovitatakse kasutusele võtta, et nende ohtude realiseerumist vältida,"ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi kolmapäeval pressiesindaja vahendusel. "Meie jaoks on võimalikud lahendused uuringu kõige olulisem osa, sest need annavad olulisi soovitusi edasisteks tegevusteks."
Mägi sõnul on kõikvõimalike ohtude kaardistamise eesmärk olla valmis juhuks, kui selline vajadus peaks kunagi tekkima. "Meie oleme valmis selleks, et uuringus välja toodud ohte kunagi ei tekiks ja et suudaksime vältida teiste riikide möödalaskmisi pagulasküsimustes," lisas ta.
Näiteks on uringus lahendustena välja toodud vastuvõetavate inimeste taustakontroll, kohanemisprogrammide ja vajalike sotsiaalteenuste pakkumine, riigi kutuuriruumi sobivate inimeste eelistamine ja pagulaste hajutamine erinevate kohalike omavalitsuste vahel. "Kõik need meetmed on Eestil pagulastega tegeledes ka täna töös," kinnitas Mägi.
Samas ei ole uuringus toodu lõpuni kohaldatav Eesti oludele. "Näiteks kirjeldab uuring sisserände ohte, tuginedes rahvusvahelisele teaduskirjandusele ja teiste riikide kogemusele. See aga Eesti oludesse ei sobi, kuna analüüsitud riikide – Austria, Taani, Ühendkuningriigid, Holland, Saksamaa, Tšehhi, Norra ja Soome – sisseränne pole kaugeltki võrreldav Eesti sarnaste numbritega," lausus Mägi.
Saksamaale jõudis eelmisel aastal üle 200 000, Rootsi 81 000 ja Soome üle 3500 asüülitaotleja. "Uuringu üks peamisi järeldusi on, et riskide realiseerumise vältimiseks on kõige olulisem aspekt sisserände massiivsuse vältimine," sõnas Mägi.
"Eesti jõudis Brüsselis peetud läbirääkimistel kokkuleppele, mille kohaselt võtame vabatahtlikult vastu alla kahesaja pagulase. Sellise inimeste arvu puhul on meil võimalik läbi viia põhjalik taustakontroll, kusjuures meil on õigus pagulase vastuvõtmisest keelduda, kui ta on ohuks riigi julgeolekule. Samuti kehtivad kõigile siinolijatele meie riigi seadused ja kui pagulane oma uuel kodumaal raske seaduserikkumisega hakkama saab, on meil õigus ta riigist välja saata.
Võrus tungis ööl vastu teisipäeva purjus mees kallale oma elukaaslasele ja naissoost sugulasele ning lukustas ennast lõpuks viga saanud elukaaslase, sõbra ja kahe lapsega korterisse.
Politseiauto sireen aitas Põlvamaal metsast välja sinna eksinud mehe, naise ja lapse.
Mullu jõustunud liikluskindlustuse seaduse üleminekusäte vabastas liikluses mittekasutatavad sõidukid 12 kuuks lepingu sõlmimise kohustusest, 1. oktoobril 2015 see üleminekuaeg lõppeb; Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul puudutab üleminekuaja lõpp umbes 50 000 sõidukit.
Alanud nädal Eestisse suveilma ei too, selle asemel püsib ilm sajune ja jahe.
.jpg#joomlaImage://local-images/2026/03/25/Suur kriisioppus Voru Kagukeskus 24_03_2026 Fotograaf Aigar Nagel (64).jpg?width=3000&height=2000)
