EESTI UUDISED BNS

Vägivaldne mees sulges end elukaaslase ja lastega korterisse

Võrus tungis ööl vastu teisipäeva purjus mees kallale oma elukaaslasele ja naissoost sugulasele ning lukustas ennast lõpuks viga saanud elukaaslase, sõbra ja kahe lapsega korterisse.

Teisipäeva öösel teatati, et Võrus Tartu tänaval korteris tungis 35-aastane alkoholijoobes mees kallale oma 23-aastasele elukaaslasele ja 26-aastasele naissoost sugulasele, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Korteris viibis veel ründaja tuttav, 37-aastane mees ning kaks väikelast, kes samal ajal magasid.

Ründe ohvriks langenud sugulasel õnnestus korterist väljuda ning juhtunust hädaabinumbril teatada. Peagi selgus, et vägivallatsenud mees sulges end viga saanud elukaaslase, sõbra ja kahe lapsega korterisse ega ava ust.

Kuna politseile oli mees varasemate rikkumiste tõttu teada, siis otsustati kohe kaasata sündmuse lahendamisse ka kiirreageerijad ning läbirääkijad. Kohapeal asuti infot koguma nii korteris olnud inimeste kui ka eluruumi eripärade kohta, et võimalikult kiiresti toas olnud naise ja laste ohutus tagada.

Kui pikalt oli korteris vaikus, siis ühel hetkel kostus toast mehe karjumist. Ohu kiireks tõrjumiseks avasid päästjad korteri ukse ning politsei viis korteris olnud kaks meest esialgu kainenema.

Viga saanud naine viidi traumapunkti ning lapsed sugulase juurde hoiule.

{fcomment}

Politseiauto sireen aitas kolm eksinut metsast välja

FOTO: VTPolitseiauto sireen aitas Põlvamaal metsast välja sinna eksinud mehe, naise ja lapse.

Esmaspäeval kella 14.20 ajal sai politsei teate, et Värska vallas läksid 32-aastane mees ja naine ühes lapsega metsa ega leia enam tagasiteed oma auto juurde, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile. Telefoni positsioneerimisel sai politsei metsa kadunud inimeste täpsemaks asukohaks Kostkova küla.

Politseipatrull sõitis kohale ning asus sireeniga metsas olijatele õiget teeotsa juhatama. Telefonivestlusest selgus, et sireen on inimestele kuulda ning nad püüavad selle suunas liikuda. Kella 15.15 paiku jõudsidki kõik kolm politseinikuni, kes omakorda viis nad tagasi auto juurde.

Põlva politseijaoskonna piirkonnavanem Katrin Satsi ütles, et kaasa võetud telefon ning aegsasti tehtud telefonikõne hädaabinumbril olid suuresti põhjuseks, miks antud juhtum kiiresti ja tulemuslikult lahenes. „Politseisõiduki sireen võib hõredama metsa servas kostuda kuni kahe kilomeetri kaugusele ning selle järgi on metsa eksinutel hea juhinduda tagasitee leidmisel,“ kirjeldas Satsi. Ta lisas, et sireeni kasutamine on üks levinumaid viise inimeste metsast välja aitamisel. „Võimalusi inimeste otsimiseks on mitmeid ning hindame igas olukorras eraldi, kuidas kõige mõistuspärasemalt talitada. Näiteks antud juhul piisas ühest politseinikust ja ühest patrullautost, et inimestele kiiret abi pakkuda,“ selgitas Satsi.{fcomment}

Üleminekuaja lõppedes võivad 50 000 sõidukit saada sundkindlustuse

Pilt on illustratiivne FOTO: VTMullu jõustunud liikluskindlustuse seaduse üleminekusäte vabastas liikluses mittekasutatavad sõidukid 12 kuuks lepingu sõlmimise kohustusest, 1. oktoobril 2015 see üleminekuaeg lõppeb; Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul puudutab üleminekuaja lõpp umbes 50 000 sõidukit.

Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või haagisel peab olema liikluskindlustuse leping. Kui lepingu sõlmimise kohustus on täitmata, rakendub sundkindlustus, teatas fond.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul puudutab üleminekuaja lõpp umbes 50 000 sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat. "Seaduse jõustudes oli liikluskindlustuse poliisita üle 100 000 sõiduki. Eeldati, et need on sõidukid, mida ei kasutata. Üleminekuaeg anti selleks, et seisva sõiduki omanikud saaks sõiduki liiklusregistrist kustutada," selgitas Potsepp.

Sundkindlustuse ohus on sõidukid, mille liiklusregistri järgne omanik on müünud ega oma enam teavet sõidukist. Sundkindlustus on registripõhine.

Sundkindlustust on fondi sõnul mõistlik vältida, sest sundkindlustuse kindlustusmakse on tavalisest liikluskindlustusest oluliselt suurem ning sundkindlustusega sõidukiga kahju põhjustamisel tuleb kahju põhjustajal maksta 640 eurone omavastutus.

LKF on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit.

{fcomment}

Alanud nädal suveilma ei too

FOTO: VTAlanud nädal Eestisse suveilma ei too, selle asemel püsib ilm sajune ja jahe.

Teisipäeval liigub üle Eesti kõrgrõhuhari ja ilm on üürikeseks kuivem. Vihmahooge on veel öö hakul ja õhtul jõuavad Eesti lääneserva taas merelt läheneva madalrõhulohu pilved. Puhub mõõdukas läänekaare tuul, pärastlõunal tugevneb veidi. Sooja on öösel 9-13, rannikul kuni 15, päeval 18-23 kraadi.

Kolmapäeval liigub üle Eesti madalrõhulohk ja aeg-ajalt sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul 5-12, rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on öösel 10-15, päeval 16-21 kraadi.

Neljapäeva öösel tugevneb lühiajaliselt kõrgema rõhuga foon ja saju võimalus on väiksem. Päeval laieneb Soome ja ka üle Läänemere madalrõhkkonna serv ning kujunevatest rünksajupilvedest sajab meil mõnes kohas hoovihma. Edela- ja läänetuul ulatub rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on öösel 9-13, rannikul kuni 15, päeval 18-23 kraadi.

Reedel liigub madalrõhkkond piki Botnia lahe rannikut Lapimaa poole ja selle servas sajab meil siin-seal vihma. Puhub tugev edela- ja läänetuul. Sooja on öösel 10-16, päeval 17-22 kraadi.

Laupäeval jääb madalrõhkkond Lapimaa kohale tiirlema ja selle serv soodustab ka Läänemere idarannikul rünksajupilvede teket. Kohati sajab hoovihma. Tugeva edela- ja läänetuule puhangud ulatuvad tõenäoliselt 15, rannikul 18 m/s. Sooja on öösel 8-13, rannikul kuni 15, päeval 17-22 kraadi.

Pühapäeval jääb Eesti veel eemalduva madalrõhkkonna äärealale. Kohatiste vihmahoogude võimalus on eelkõige päevasel ajal. Tuul puhub läänekaarest ja nõrgeneb. Sooja on öösel 6-11, rannikul kuni 15, päeval 18-22 kraadi.{fcomment}

Komisjon ei rahuldanud Eesti Bussi vaidlustust Võru bussiveohankel

Pilt on illustratiivne  Foto: INNO TÄHISMAA

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis reedel rahuldamata Eesti Buss OÜ vaidlustuse Võru maavalitsuse 16 miljoni eurose mahuga bussiveohankel Hansa Bussliinide pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamisel.

Komisjoni otsusele võib esitada kaebuse 10 päeva jooksul halduskohtule.

Võru bussiveohankele esitasid tähtajaks pakkumise kuus pakkujat, sealhulgas Eesti Buss ja AS Hansa Bussiliinid. Maavalitsus tunnistas hankel edukaks Hansa Bussiliinide pakkumise. Eesti Buss esitas VAKO-le 27. aprillil vaidlustuse, milles taotles Hansa Bussiliinide pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist. VAKO rahuldas vaidlustuse 18. mail.

Seejärel tegi maavalitsus riigihankes uued otsused, millega tunnistas taas Hansa Bussiliinide pakkumise vastavaks ja edukaks. Juunis vaidlustas Eesti Buss hanke tulemuse uuesti, leides, et Hansa Bussiliinide pakkumises esitatud busside sõitjakohtade arv ei võimalda sõitjaid häireteta teenindada.

Eesti Buss leidis, et hankedokumentides olevas liinigraafikus on suure täituvusega liinidel vaja tagada hommikusel tipptunnil samaaegne teenindamine kaheksa suure mahutavusega bussiga, sealhulgas vähemalt kolme üle 40-kohalise ja vähemalt viie üle 70-kohalise bussiga. AS-i Hansa Bussiliinid pakkumuses oli esitatud vaid neli üle 60-kohalise mahutavusega bussi, millega ei ole võimalik teenindada viit samaaegset kuni 78 reisijaga väljumist.

VAKO märgib, et tulenevalt nende esimesest otsusest kontrollis maavalitsus uuesti pakkumuste vastavust ning põhjendas uuesti Hansa Bussliinide pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamist. Komisjon leidis, et maavalitsus on pakkumuse vastavaks tunnistamiseks piisavalt kaalunud pakutavate busside suurust ning pakkumuses näidatud busside arv ja suurus on sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks.

Võru maavalitsus otsib järgnevaks seitsmeks aastaks maakonnas avaliku bussiveo teenuse pakkujat hinnangulise mahuga 1,7 miljonit liinikilomeetrit aastas; lepingu eeldatav kogumaht on 16 miljonit eurot.

{fcomment}

Avatud talude päeval tegid huvilised üle 44 000 külastuse

FOTO: VTPühapäeval toimunud esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval tegid huvilised taludesse ja põllumajandusettevõtetesse üle 44 000 külastuse.

„Esimene üle-eestiline avatud talude päev oli üle ootuste edukas ja sellest said osa kümned tuhanded huvilised – kokku tehti ettevõtetesse üle 44 000 külastuse,“ ütles avatud talude projektijuht Karin Volmer põllumajandusministeeriumi teatel.

Rekordiline arv külastajaid oli Raplamaal asuvas Kuusemäe talus, mida külastas ligi 1500 inimest, Harjumaal asuvas Saidafarmis ja Pärnumaal asuvas Jaanihanso siidrivabrikus, kus käis üle 1000 inimese ning Ida-Virumaal asuvas Konju mõisa talus, kus käis üle 900 huvilise. Kokku sai avatud talude päeval külastada 147 talu ja põllumajandusettevõtet.

Avatud talude päeval sai külastada ettevõtteid alates Eesti suurimast piimatootmisest kuni kodumaise siidrivabrikuni, Eesti parimaid mahetootjaid, mitmeid suuri ja väikesi looma- ja teraviljakasvatajaid, aiandeid, puuvilja- ja marjakasvatajaid, ravim- ja maitsetaimede kasvatajaid, väiketöötlejaid ning turismitalusid. Vähemalt ühes ettevõttes õnnestus külalistel näha vasika sündi. 

Esmakordselt toimunud üle-eestilist avatud talude päeva korraldasid põllumajandusministeerium ja maamajanduse infokeskus koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Järva Arengu Partnerite ja Lõuna-Järva Koostöökoguga. Avatud talude päeva korraldamist rahastati Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD