Keskerakond peab augusti teisel nädalavahetusel Viljandimaal erakonna suvepäevi mille eelarve on orienteeruvalt 25 000 eurot.

Keskerakonna pressisekretär Taavi Pukk ütles BNS-ile, et see summa sisaldab puhkekeskuse renti, osalejate toitlustamist ning meelelahutusprogrammi. Suvepäevad toimuvad 8.-9. augustini Sammuli puhkekülas Viljandi järve kaldal.

Vaid nädal hiljem, 15-16. augustil peab samas puhkekülas oma suvepäevi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Erakonna pressiesindaja Priit Värgi sõnul on IRL-i suvepäevade eelarve kuni 10 000 eurot.

IRL-iga samal nädalavahetusel peab Võrumaal Uhtjärve ürgoru Nõiariigis suvepäevi ka Reformierakond. "Eelarve osas selguvad täpsemad numbrid siis, kui suvepäevad on peetud. Osalustasu on ühele inimesele suurusjärgus kuni 18 eurot," sõnas Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Anna-Liisa Villmann.

Lisaks IRL-ile ja Reformierakonnale peab samal nädalalõpul Pärnumaal Luige Puhketalus suvepäevi Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE).

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) peab oma suvepäevi 1.-2. augustil Peipsi ääres Kauksi puhkekeskuses. Ürituse peakorraldaja on erakonna Tartu ringkond. "Planeeritud eelarve on 5000-7000 eurot, olenevalt osalejate arvust. Kulud kaetakse 60-70 protsendi ulatuses osalustasuga ja ülejäänu maksab erakond," ütles EKRE fraktsiooni nõunik Urmas Espenberg BNS-ile. "Eelarvesse kuuluvad majutus majakestes ja kämpingus, mitu söögikorda, ansambel ja muud väiksemad asjad," lisas ta.

Vabaerakonna suvepäevad toimuvad 8.-9. augustil Elva külje all. Vabaerakonna tegevjuhi Margus Maidla sõnul on ürituse eelarve ligiakaudu 8000 eurot. "Väärib väljatoomist see, et seekord ei toimu lihtsalt klassikalised meelelahutusliku ja sportliku suunitlusega suvepäevad, vaid suvepäevade raames toimub ka erakonna erakorraline üldkoosolek, milles kinnitatakse erakonna põhikirja uus redaktsioon, mille sisuliseks arenguks on Vabaerakonna esinduskogu statuudi kehtestamine ning toimub samuti esinduskogu esimene kogunemine. Seega, meie suvepäevade eelarve sisaldab ka korralduslikke kulusid nii erakorralise üldkoosoleku, kui ka esinduskogu läbiviimiseks," selgitas Maidla.

Sotsiaaldemokraadid pidasid oma suvepäevi 3.-5. juulil Saaremaal Mändjalas, kus osales üle 400 sotsi​aaldemokraadi ja nende pereliikme. Kolme päeva jooksul toimusid arutelud pagulaspoliitika, huvihariduse, vanemapuhkuse paindlikkuse ja tööhõive teemadel. Lisaks sellele leidsid aset ka traditsioonilised piirkondadevahelised spordivõistlused ja mälumäng.  "Suvepäevade osalejad tasusid suures osas osavõtutasu näol majutuse ja toitlustamise eest ise. Erakonna panus oli suurusjärgus 9000 eurot," ütles SDE suvepäevade peakorraldaja ja noorsotside president Maris Sild.

{fcomment}

Eile, 21. juuli õhtul mõned minutid enne kella 7 teatas üks tähelepanelik naine, et Rõuge kandis tuli poe juurde autoga üks mees, kes tundub purjus olevat. Naine pelgas, et mees asub peagi sõitu ning võib kellelegi oma ebakindla sõidumaneeriga ohuks olla.

Läks umbes pooltund aega, kui mees istuski autorooli ning suundus Viitina poole. Politseipatrull oli talle vastu tulnud ning Audi peatati kinni. Autot juhtinud 54-aastasel mehel tuvastasid politseinikud raske alkoholijoobe. Selgus seegi, et mehel ei ole juhtimisõigust. Mees viidi esiti kambrisse kainenema ning edasi ootab teda juba kriminaalmenetlus.

Rõuge valla piirkonnapolitseinik Hans Saarniit ütles, et üks telefonikõne häirekeskusesse ohtlikust autojuhist ei ole mitte ainult tänuväärt, aga teatud juhtudel suisa elupäästev tegu. „Politsei kontrollib kahtlasi autojuhte igal sammul, kuid igale teelõigule või tänavanurgale me isegi kõige parema tahtmise juures paraku ei jõua,“ selgitas Saarniit. Ta lisas, et politsei on ka edaspidi tänulik kõigile nendele, kes ohtlikku autojuhti märganuna sellest hädaabinumbril 112 teada annavad.

Tänavu on Eestis joobes juhi süül aset leidnud liiklusõnnetustes viga saanud 87 ning hukkunud 4 inimest. Võrumaal on joobes juhi süül juhtunud tänavu 4 avariid, milles on viga saanud 4 inimest.{fcomment}

Nafta hinna kukkumine ei ole Eestis seni suurt hinnalangust toonud, kuid nüüd on see kütusemüüjate arvates nädalate küsimus, kirjutab Äripäev.

Kuigi nafta hind on aastaga langenud poole võrra, ei ole Eesti kütusehinnad märkimisväärselt odavnenud.

Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor Kai Realo loodab, et toornafta hinnalangus hakkab lõpuks mõjutama ka valmistoodete hindu. "Praegu on bensiini hind küll allapoole liikunud, aga kahjuks mitte sellises tempos, nagu võiks," ütles ta.

Põhjuseid, miks nafta madal hind senimaani valmistoodeteni jõudnud pole, on Realo sõnul mitu. Üks neist võib olla, et tehased võivad suvisel ajal remondis olla, mistõttu pole nafta töötlejad end hinnalangusest mõjutada lasknud.

"Pikemas perspektiivis ma väga loodan, et jõuame taas toredatesse hindadesse, mis meil aastavahetusel olid," märkis ta. Siis maksis nii mootorikütuste liiter ühe euro ringis.

Olerexi juhatuse liige ja kütuste sisseostujuht Alan Vaht usub, et Eesti kütuse jaehinnad langevad. Tõenäoliselt langeb veelgi ka seni kõvasti kukkunud nafta hind. Vaht selgitas, et praegune nafta hinna langus on suuresti seotud Iraani tuumakokkuleppega, mis lubab riigil paisata rahvusvahelisele turule suure hulga naftat.

Tuumaleppe esimene mõju avaldus hindadele juba eelmisel nädalal. Bensiini hind on eelmisest nädalast alates langenud 25 eurot tonni kohta, diisli kütuse oma 11 eurot tonni kohta. "Usun, et mõju jõuab õige pea ka lõpptarbijani. Ajanihe on tavaliselt umbes nädal," ütles Vaht.

Ta lisas, et hinnakõikumisi mõjutab suuresti ka kohalik konkurents ehk tanklakettide valmisolek hinnamuutustega kaasa minna.

Eesti Õliühingu tegevjuht Toomas Saks ütles seevastu, et langenud nafta hind ei tähenda automaatselt, et ka kütuste hinnad peaksid kukkuma. Kuna aga Eestis naftat ei töödelda, sõltub siinsete toodete hind teistest. "Praegusel juhul võtavad töötlejad ilmselt ilusat kasumit välja," rääkis Saks.

Siseministeeriumi teatel on ministeerium valmis, et äsja avalikustatud uuringus “Rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja -paigutamise programmides osalemise võimalikud riskid Eesti sisejulgeolekule” välja toodud ohte kunagi ei tekiks ja et Eesti suudaks vältida teiste riikide möödalaskmisi pagulasküsimustes.

"Tänases Eesti Ekspressis kajastatud uuring toob välja võimalikud rändeteemat puudutavad ohud. Vähem on artiklis kajastatud aga uuringus välja toodud meetmeid, mida soovitatakse kasutusele võtta, et nende ohtude realiseerumist vältida,"ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi kolmapäeval pressiesindaja vahendusel. "Meie jaoks on võimalikud lahendused uuringu kõige olulisem osa, sest need annavad olulisi soovitusi edasisteks tegevusteks."

Mägi sõnul on kõikvõimalike ohtude kaardistamise eesmärk olla valmis juhuks, kui selline vajadus peaks kunagi tekkima. "Meie oleme valmis selleks, et uuringus välja toodud ohte kunagi ei tekiks ja et suudaksime vältida teiste riikide möödalaskmisi pagulasküsimustes," lisas ta.

Näiteks on uringus lahendustena välja toodud vastuvõetavate inimeste taustakontroll, kohanemisprogrammide ja vajalike sotsiaalteenuste pakkumine, riigi kutuuriruumi sobivate inimeste eelistamine ja pagulaste hajutamine erinevate kohalike omavalitsuste vahel. "Kõik need meetmed on Eestil pagulastega tegeledes ka täna töös," kinnitas Mägi.

Samas ei ole uuringus toodu lõpuni kohaldatav Eesti oludele. "Näiteks kirjeldab uuring sisserände ohte, tuginedes rahvusvahelisele teaduskirjandusele ja teiste riikide kogemusele. See aga Eesti oludesse ei sobi, kuna analüüsitud riikide – Austria, Taani, Ühendkuningriigid, Holland, Saksamaa, Tšehhi, Norra ja Soome – sisseränne pole kaugeltki võrreldav Eesti sarnaste numbritega," lausus Mägi.

Saksamaale jõudis eelmisel aastal üle 200 000, Rootsi 81 000 ja Soome üle 3500 asüülitaotleja. "Uuringu üks peamisi järeldusi on, et riskide realiseerumise vältimiseks on kõige olulisem aspekt sisserände massiivsuse vältimine," sõnas Mägi.

"Eesti jõudis Brüsselis peetud läbirääkimistel kokkuleppele, mille kohaselt võtame vabatahtlikult vastu alla kahesaja pagulase. Sellise inimeste arvu puhul on meil võimalik läbi viia põhjalik taustakontroll, kusjuures meil on õigus pagulase vastuvõtmisest keelduda, kui ta on ohuks riigi julgeolekule. Samuti kehtivad kõigile siinolijatele meie riigi seadused ja kui pagulane oma uuel kodumaal raske seaduserikkumisega hakkama saab, on meil õigus ta riigist välja saata.