EESTI UUDISED BNS

Enam kui 80 protsenti Eesti elanikest toetab eurot

FOTO: VTEnam kui 80 protsenti Eesti elanikest toetab eurot, tegemist on EL-i kõrgeima näitajaga.

Eurobaromeetri  uuringust selgub, et toetus eurole on kogu EL-i s pisut tõusnud, on samas vähenenud nende riiki arv, kus euro toetajad on enamuses.

Uuringust selgub, et Eestis toetab eurot 83, Slovakkias 81 ja Luxembourgis 80 protsenti elanikest. Madalaim on toetus eurole Rootsis, Tšehhis ja Ühendkuningriigis, vastavalt 25, 22 ja 20 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta sügisel läbi viidud uuringuga, on toetus eurole kõige rohkem suurenenud Leedus ja Kreekas, vastavalt 10 ja kuus protsenti.

Toetus eurole on langenud kümnes riigis, kõige rohkem Poolas, Küprosel ja Austrias, vastavalt kaheksa, seitse ja kuus protsenti.

Toetus eurole on jäänud samale tasemele Eestis, Luksemburgis, Horvaatias ja Ühendkuningriigis.

Rõuges avati kolmas admiral Pitka luureretk

FOTO: Martin Mark FACEBOOKRõuge Vabadussõja ausamba juures avati teisipäeval keskpäeval piduliku rivistusega selleaastane admiral Pitka luureretk, võistluse start antakse õhtul Nursipalus.

Võistluse avanud Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili sõnul on rahvusvaheline sõjalis-sportlik võistlus katsumus, aga samas ka võimalus kõigile sel osalejatele, teatas Kaitseliidu pressiesindaja BNS-ile. "„Eelkõige on võistlusel osalemine üliomane neile, kes armastavad oma isamaad. Aga rõhutan, et kõik, kes siin täna seisavad on juba võitjad,"“ lisas kindral Kiili.

Võistluse avamisel osales ka Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja Võru maavanem Andres Kõiv.

Võistlejad stardivad trassile teisipäeva õhtul Nursipalust, võistlejad peavad nelja päeva jooksul läbima linnulennult 120. kilomeetrise trassi.

Võistlusel osaleb 24 võistkonda, kellest kaheks on pärit raja tagant. Väliskülalistest võtab patrullretkest osa kaks Ameerika, kaks Soome, üks Taani, üks Rootsi, üks Norra ja üks Läti võistkond. Samuti on võistlusel oma naiskonnaga esindatud ka Naiskodukaitse.

Pealtvaatajad saavad võistlejaid tegutsemas näha veel reedel, 7. augustil avatud kontrollpunktis Rõuge Ööbikorus, kus on üles seatud takistusrada, ja laupäeval, 8. augusti hommikul Tamula järve ääres lõppeval võistluse lõpujooksul

Admiral Pitka luurevõistlus on rahvusvaheline sõjalis-sportlik üritus, mis toimub igal aastal erinevas Eesti piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljaku eelist. Võistluse eesmärgiks on mõõta reaalsusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppetaset, relvastust/varustust ning kindlasti ka moraali.

Kaitseliidu korraldatava militaarvõistluse ülem on Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, võistluste peakohtunik on Soome reservohvitser kapten Tomi Haimelin. Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud nii kaitsevägi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit kui teised organisatsioonid.

4G-võrgule üleminek toob Elisa kliendile kaheeurose hinnatõusu

FOTO: VTAlates 1. septembrist võtab Elisa eelmise põlvkonna nutipakettides kasutusele 4G-võrgu, mis toob kliendile kaheeurose hinnatõusu.

Andmesidekiiruse kahekordistamine ja 4G-võrgu avamine toob paratamatult kaasa veidi kõrgemad kulud, ütles Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski BNS-le.

Üleminek puudutab Elisa Nutikalt Piiramatu 9 ja Nutikalt Piiramatu 11 pakettide kliente, kelle seadmed lülitatakse 4G-võrku automaatselt.

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda selgitas, et olukorras, kus sideettevõtja muudab ühepoolselt sideteenuse lepingu tingimusi, peab tarbija tegema valiku, kas ta nõustub uute tingimustega või ütleb lepingu üles ilma leppetrahvita ja valib omale sobivama sideteenuse pakkuja.

"Antud juhul on eelviidatud Elisa kodulehel tarbijaid teavitatud ka sellest, et nende pakettide kasutajatel, keda muudatus puudutab, on õigus leping käesoleva aasta augustikuu jooksul üles öelda," märkis Kalda.

Olemasolevate Mint Basic, Mint Mild, Nutikalt piiramatu 8 klientidele annab Elisa kvaliteetse 4G võrgu kasutamise võimaluse ja lisakiirused ühe euro suuruse hinnamuudatuse eest.

Alanud nädala teises pooles on oodata kuni 30 kraadi sooja

FOTO: VTAlanud nädala esimesel poolel valitseb muutlik ilm koos hoovihmadega, samas nädala teisel poolel on oodata soojalainet, mis tõstab päevased maksimumtemperatuurid paiguti kuni 30 kraadini.

Teisipäeval kaugeneb madalrõhkkond Venemaale ja Läänemere ümbruses tugevneb kõrgrõhkkond. Saju võimalus on väike. Lääne- ja loodetuul nõrgeneb ning on päeval muutliku suunaga. Sooja on öösel 6-11, rannikul kuni 15 kraadi. Päeval tuleb sooja 21-24, briisituulega rannikul kuni 19 kraadi.

Kolmapäev tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta. Üksnes Saaremaal ja Hiiumaal võib õhtul hoovihma sadada. Öö on vaikne, päeval tugevneb kagutuul, puhudes 4-9 m/s. Sooja on öösel 8-13, rannikul kuni 17 kraadi. Päeval on sooja oodata 23-27 kraadi, vaid rannikul võib paar kraadi jahedam olla.

Neljapäeval püsib Läänemere ääres kõrgrõhkkond, kuid selle serva riivab madalrõhulohk. Öösel võib olla ükskuid sajuhooge, hommikul ja päeval sajab laialdasemalt hoovihma ja on äikest. Tuul puhub lõunakaarest, päeval pöördub järk-järgult läänekaarde ja on võrdlemisi nõrk, kuid äikese ajal on tugevate puhangute oht. Sooja öösel 12-18 ja päeval 24-27 kraadi, Kagu-Eestis tõuseb temperatuur 30 kraadi ümbrusse.  

Reedel tugevneb uuesti kõrgrõhuhari ja saju võimalus on väike. Ülemäärane kuumus ajutiselt eemaldub ning sooja öösel 11-16, päeval 22-25 kraadi, Ida-Eestis võib paar kraadi kõrgemale tõusta.

Laupäeval on samuti ülekaalus kõrgrõhkkonna mõju. Kuid Läänemere lõunavetelt läheneva madalrõhkkonna mõjul muutub kuum õhumass ebapüsivamaks ning suureneb hoovihma ja äikese võimalus. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Sooja on öösel 11-16, rannikul kuni 18 kraadi. Päeval on sooja 25-30, rannikul kuni 22 kraadi.

Pühapäeval suundub madalrõhkkond üle Läänemere Soome ja selle lohk liigub Eesti kohale. Sajab hoovihma ja on äikest. Sajuhood ja äike võivad väga tugevad olla. Tuul pöördub edelasse ja tugevneb. Sooja on öösel 15-20, päeval rannikul kuni 22, sisemaal 22-27 kraadi. Lõuna-Eestis võib temperatuur veel paar kraadi kõrgemale tõusta.

Esmaspäeval madalrõhuvöönd kaugeneb. Kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Tuul pöördub läänekaarde ja kuumus eemaldub. Sooja on öösel 15-20, päeval 22-27 kraadi.

Vee-ettevõtted ostavad vähemalt 3 miljoni eest ühiselt veearvesteid

FOTO: VTEesti vee-ettevõtete liitu (EVEL) kuuluvad 21 veefirmat ostavad raamlepingu korras ühiselt nutikaid veearvesteid, kokku läheb projekt maksma vähemalt 3 miljonit eurot.

Täpset maksumust on raske öelda, kuna sõlmitakse raamleping ja reaalselt tarnitavate veearvestite hulk oleneb tarbijate vajadusest. Siiski peaks maksumus olema ligikaudu vahemikus 3–5 miljonit eurot, ütles EVEL-i tegevdirektor Vahur Tarkmees BNS-ile.

Riigihanke eesmärk on osta nutikad veearvestid, mis võimaldavad joogivee infrastruktuuri paremini jälgida ning parendada ka süsteemi hooldamist, töökindlust ja ressursikasutust, teatas liit. Arvestite oodatav eluiga on vähemalt 12 aastat.

Eeldatavasti septembris lõppeva riigihanke tulemusel sõlmib iga vee-ettevõte eduka pakkujaga hankelepingu kindlaksmääratud arvu arvestite ostmiseks pakkumuses toodud hinnaga.

Riigihankega ostetavaid seadmeid finantseeritakse Ühtekuuluvusfondist 85 protsendi ulatuses.

Teiste seas osalevad hankes Tartu Veevärk, Viimsi Vesi, Paide Vesi ja Võru Vesi.

Vangide arv jätkab vähenemist

FOTO: VTKui tänavu veebruaris langes vangide arv esmakordselt alla 2900, ning suve hakul juba ka alla 2800, siis hiljem on nende vähenemine veelgi jätkunud.

Juuli lõpu seisuga viibib vanglates 2775 inimest, kellest 2213 on süüdimõistetud kurjategijad ning 562 vahistatud, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Kõige enam kinnipeetavaid, täpsemalt 895 on Tallinna vanglas. Viru vanglas on kinnipeetavaid 870, Tartu vanglas 834 ning Harku ja Murru vanglas 176. Alaealisi kinnipeetavaid on juuli lõpu seisuga 27, naisi 154, eluaegseid vange 40 ja avavangla vange 235.

Kriminaalhoolduse all on 5184 inimest, neist 589 on ennetähtaegselt vanglast vabastatud, 1183 inimest on määratud üldkasulikule tööle ja 123 inimest on elektroonilise järelevalve all.

Mullu märtsis langes kinnipeetavate arv esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos alla 3000 piiri. Kümme aastat tagasi oli Eestis 4576 kinnipeetavat ning möödunud kümnendi keskel 4410 vangi, 2012. aastaks oli see arv langenud 3371-ni ning tunamullu rekordiliselt madalale, täpsemalt 3123-ni.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD