3,7 miljonit eurot maksma läinud Võrumaa Kutsehariduskeskuse (KHK) puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER valmib septembri lõpus.

"Projekti 3,7 miljonilisest eelarvest moodustas ühe kolmandiku keskuse ehitus, teise kolmandiku seadmepargi soetamine ja ülejäänud läks tegevus- ja tööjõukulude peale," ütles TSENTERi projektijuht Annika Kuus BNS-ile.

Seni Võrumaa KHK ruumides tegutsenud kompetentsikeskuse fookusvaldkonnad uues hoones on puidu viimistlemine, tootearendus ja tootmise efektiivsemaks muutmine puiduvaldkonnas, selgitas Kuus.

Tehase ehitust rahastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuni 85 protsendiga ning Võrumaa KHK ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused kuni 15 protsendiga.

Kompetentsikeskuse ehituse hanke võitis 2014. aasta juulis AS Semuehitus.

Rahvusvahelisel admiral Pitka luurevõistlusel osalev Vanglateenistuse I võistkond pidas reede õhtul kella 20.25 paiku Võrumaal Haanja lähedal kinni tagurpidi vastassuunas liikuva sõiduki Citroen Berlingo, mille juht oli raskes joobes.

Võistlejad eemaldasid autojuhi roolist ja kutsusid kohale politsei, kes mõõtis sõidukijuhile väga raske joobe, teatas kaitseliidu pressiesindaja.

Admiral Pitka luurevõistlus on rahvusvaheline sõjalis-sportlik üritus, mis toimub tänavu Võrumaal 4.-8. augustini.

Võistlusele startis 24 võistkonda, kellest 8 on pärit raja tagant.

Väliskülalistest võtab patrullretkest osa kaks Ameerika, kaks Soome, üks Taani, üks Rootsi, üks Norra ja üks Läti võistkond. Samuti on võistlusel oma naiskonnaga esindatud ka Naiskodukaitse.

Riik kavatseb muuta keeleõppe ja kohanemisprogrammi läbimise pagulastele kohustuslikus, lisaks võib Eesti keelata ka avalikus ruumis nägu katva riietuse kandmise, kirjutab Eesti Päevaleht.

Neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil tegi sotsiaalkaitseminister ja IRL-i esimees Margus Tsahkna ettepaneku, et justiitsministeerium hakkaks analüüsima, milliseid probleeme võib kaasneda sellega, kui Eestisse tulevad meist erineva kultuuritaustaga inimesed.

Üks konkreetne ettepanek on keelata Eesti avalikus ruumis nägu kattev riietus. See tähendab, et muslimi pagulased ei saa kanda tänaval, postkontoris ega muudes avalikes kohtades burkat või muid riietus­esemeid, mis nende nägu varjavad. Paljudes islamiriikides on näo katmine laialt levinud. Seda tava järgivaid sisserändajaid võib näha Euroopa riikides. Mitu riiki on püüdnud viimase kümne aasta jooksul seda tava piirata, kuid tagantjärele on see raske.

"Erinevad teised riigid on püüdnud selliseid asju reguleerida tagantjärele, mis on tekitanud probleeme. Meie tahame seda ennetada," ütles minister.

Näo katmise keelu põhjuseks nimetas Tsahkna isiku tuvastamise vajalikkust. „See puudutab avaliku ruumi turvalisust,” põhjendas ta. "Me oleme harjunud, et inimesed on avalikus ruumis identifitseeritavad. Prantsusmaal on samuti ühene keeld, mis lähtub samast turvalisuse loogikast," ütles Tsahkna. "Siin pole veel lõplikku otsust, aga justiitsministeerium peab analüüsima, mis on meile siin kohane," lisas sotsiaalkaitseminister.

Eesti elanikud usaldavad siseturvalisuse eest vastutavatest institutsioonidest kõige rohkem politseid ja vabatahtlikke päästjaid, samas usaldus abipolitseinike vastu on langenud, selgub siseministeeriumi tellitud turvalisuse uuringust.

Vabatahtlike päästjaid peab täiesti või pigem usaldusväärseks 81 protsenti vastanutest, Kaitseliitu 72 protsenti, turvaettevõtteid 65 protsenti, naabrivalvet 55 protsenti ning abipolitseinikke 49 protsenti, selgub tänavu kevadel Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud telefoniküsitlusest Eesti 15-aastaste ning vanemate elanike seas. Uuringust selgub, et eestlaste seas on usaldus naabrivalve, vabatahtlike päästjate ja kaitseliidu suhtes kõrgem kui mitte-eestlaste seas.

15-74-aastaste sihtrühmas on võrreldes 2013. aastaga 5 protsendipunkti võrra suurenenud vabatahtlikke päästjaid ja 7 protsendipunkti võrra Kaitseliitu usaldavate inimeste osakaal. Samas 12 protsendipunkti võrra on kahanenud usaldus naabrivalve ja 18 protsendipunkti võrra abipolitseinike vastu. Politsei usaldusväärsus pole võrrelduna kahe aasta taguse perioodiga muutunud, püsides 84 protsendi juures. Turvaettevõtete usaldusväärsust 2013. aastal ei mõõdetud, mistõttu nende organisatsioonide puhul ajalised võrdlusandmed puuduvad.

Keskmine hinnang elukoha turvalisusele on võrrelduna 2013. aastaga veidi paranenud. Eestlased hindasid oma elukoha turvalisust keskmiselt kõrgemalt kui mitte-eestlased, regioonide võrdluses on elanike turvatunne kõrgeim Lääne-Eestis ning madalaim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Oma elukoha turvalisust hindasid keskmiselt madalamalt inimesed, kes peavad siseturvalisuse tagamise eest vastutavaid institutsioone ebausaldusväärseks, sealjuures kõige tugevam seos ilmnes politsei ja vabatahtlike päästjate usaldusväärsusele antud hinnangute puhul.

Sellega, et vastutus elanikkonna turvalisuse eest hoolitsemise ja päästetegevuse eest peaks jääma politseile ja kutselistele päästjatele, nõustus 51 protsenti elanikest, sealjuures 26 protsenti oli sellega täielikult nõus ja 25 protsenti pigem nõus. Inimeste endi aktiivset osalust pooldas 37 protsenti elanikest, sealjuures 26 protsenti oli pigem nõus ning 11 protsenti täielikult nõus, et inimesed ise peaksid aktiivselt osalema oma kodukoha turvalisuse ja päästevõimekuse tagamises. Kindlat seisukohta antud küsimuses ei omanud 12 protsenti elanikkonnast.

Hoiakuid vastutuse jagunemise suhtes mõjutas vastaja rahvus, näiteks mitte-eestlased pooldavad eestlastest sagedamini politseid ja kutselisi päästjaid. Samuti mõjutab hoiakuid kokkupuude siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega. Inimesed, kel puudub kokkupuude, pooldavad samuti sagedamini politseid ja kutselisi päästjaid.

Tulemuste ajaline võrdlus 2013. aastaga näitas, et politsei ja kutseliste päästjate vastutust pooldavate elanike osatähtsus on 15-74-aastaste seas kahanenud 12 protsendipunkti võrra, samas kui elanike endi aktiivset osalust pooldavate elanike osatähtsus on kasvanud 4 protsendipunkti võrra ning ilma kindla seisukohata inimeste osatähtsus 8 protsendipunkti võrra. See kinnitab, et hoiakud vastutuse jagunemise osas on muutumas ning üha enam teadvustatakse ka elanike endi võimalusi ning vajadust oma turvalisuse tagamisse.

Elukoha turvalisust aitaks enam kui poolte elanike hinnangul suurendada eelkõige valvekaamerad tänavatel ning politsei tegevus. Kolmandik elanikest oli seisukohal, et toimiva naabrivalvesektori olemasolu suurendaks elukoha turvalisust väga olulisel määral. Samaväärselt hinnati ka abipolitseinike tegevust. Ülejäänud meetmete, näiteks turvaettevõtete patrullid tänavatel ja kaitseliidu üksuste korrakaitselised tegevused puhul jäi nende vastajate osakaal, kes pidasid meetme mõju elukoha turvalisuse suurendamise seisukohalt väga oluliseks, 20-26 protsendi piiresse.

Elanike teadlikkus sellest, milles seisneb turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse eest vastutavate organisatsioonidega, on suhteliselt madal: oma informeeritust turvaettevõtete koostööst politseiga hindas väga või pigem heaks 30 protsenti, koostööst päästjatega vastavalt 32 protsenti, koostööst kohalike omavalitsustega 23 protsenti ning piirkondlike vabatahtlike ühendustega 21 protsenti vastanutest. Turvaettevõtete ning eelpool nimetatud organisatsioonide koostööst pigem või väga halvasti informeerituks pidas end seevastu 61-69 protsenti elanikkonnast.

Võrreldes naistega hindasid oma informeeritust keskmiselt kõrgemalt meesterahvad, ning seda eriti politsei ning päästjatega tehtava koostöö vallas. Keskmisest tagasihoidlikumalt hindasid oma informeeritust 65-aastased ning eakamad elanikud ning kõrgharidusega inimesed.

Hoolimata sellest, et oma informeeritust turvaettevõtete ning erinevate siseturvalisuse tagamise eest vastutavate institutsioonide koostööst hinnati suhteliselt madalalt, peetakse sedalaadseid koostöösidemeid ennetustöö osas vajalikuks. Koostööd politseiga väärtegude ennetamisel ja patrullimisel hindas väga või pigem vajalikuks 93 protsenti elanikest, koostööd päästjatega tule- ja veeõnnetuste ennetamisel vastavalt 94 protsenti, koostööd kohalike omavalitsustega ennetustöö läbiviimisel, objektide valvel ning patrullimisel 86 protsenti ning koostööd piirkondlike vabatahtlike ühendustega 83 protsenti.

Sarnaselt koostööle ennetusvaldkonnas hinnati turvaettevõtete koostööd politsei, päästjate ning piirkondlike vabatahtlike ühendustega vajalikuks ka juhtumitest teatamisel ning neile reageerimisel. Turvaettevõtete koostööd politseiga avaliku korra rikkumiste ning isiku- ja varavastaste kuritegude puhul peab väga või pigem vajalikuks 96 protsenti elanikest; koostööd päästjatega tule- ja veeõnnetuste puhul samuti 96 protsenti, ning koostööd piirkondlike vabatahtlike ühendustega isiku- ja varavastaste kuritegude puhul vastavalt 89 protsenti elanikest.

Siseministeeriumi tellitud uuringu eesmärk oli selgitada, milline on teadlikkus, hoiakud, ootused ning usalduse hetketase Eesti turvaettevõtluse, turvateenuse, ennetustöösse panustamise ning turvaettevõtete ja siseturvalisuse eest vastutavate institutsioonide koostöö suhtes.

Kokku küsitleti tänavu aprillis ja mais 1001 inimest.