Kui nädalane töötundide arv ulatub 55-ni või üle selle, tõuseb insuldioht 35-40-tunnise töönädalaga võrreldes kolmandiku võrra, näitavad neljapäeval meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud uurimistulemused.

Töö aluseks on 17 uuringut, mis hõlmas 528 908 meest ja naist, keda jälgiti keskmiselt 7,2 aastat. Ajurabanduse ohtu vaadeldes võeti arvesse ka tegurid nagu suitsetamine, alkoholitarbimine ja füüsilise aktiivsuse tase.

Teadusajakirjas avaldatud kokkuvõte näitab, et standardtöönädalaga piirduvate inimestega võrreldes on 41-48 tundi töötavatel inimestel insuldioht 10 protsenti suurem, 49-54-tunnise töönädalaga inimeste puhul tõuseb oht aga 27 protsenti.

Inimesel, kes töötab nädalas 55 tundi või rohkem, on ajurabanduse oht tavalisest 33 protsenti kõrgem.

Pikem töönädal tõstab 13 protsendi võrra ka südamehaiguste tekke ohtu.

Londoni Ülikooli kolledži (University College London - UCL) epidemioloogiaprofessor Mika Kivimäki ja tema kolleegid analüüsisid 25 uurimistöö andmeid, mis hõlmavad 603 838 meest ja naist Euroopas, USA-s ja Austraalias, keda jälgiti keskmiselt 8,5 aastat.

Selgus, et insuldi ja südamehaiguste põhjused on komplekssed, koosnedes nii geneetilistest kui keskkonnateguritest. Riski suurendavad vähene füüsiline aktiivsus, suur alkoholitarbimine ja korduv stress.

Kivimäki sõnul võimaldas nii suure andmehulga läbivaatamine uurida senisest täpsemalt seoseid pika töönädala ja südameveresoonkonna haiguste vahel.

"Tervishoiutöötajad peaksid olema teadlikud, et pikem töönädal suurendab märgatavalt insuldiohtu ja võibolla ka südamehaiguste ohtu," rõhutas ta.

Töönädala pikkus on riigiti väga erinev, märkisid uuringu teostajad. Nii on arenenud riikidest Türgis kõige rohkem inimesi, kes töötavad üle 50 tunni päevas (43 protsenti), kõige vähem aga Hollandis (alla 1 protsendi).

Taasiseseisvumispäeval heisatakse neljapäeval Eesti lipud kõigile elu-, äri-, büroohoonetele.

Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ühtsustunde väljendamiseks on ka kõik teised oodatud sinimustvalgeid lippe heiskama.

Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

24 aastat tagasi 20. augustil 1991 taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariigi iseseisvus. Ülemnõukogu otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest“ lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseisvuse, muu hulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik.{fcomment}

Pihkva kohus mõistis Venemaa poolt röövitud Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri kolmapäeval 15 aastaks vangi.

Kohus leidis, et Kohveri süü on tõendatud spionaažis, illegaalses piiriületuses, relva omamises ja selle salakaubaveos ning selle eest peab mees veetmas 15 aastat Venemaal range režiimiga vanglas. Ühtlasi määras kohus Kohverile 100 000 rubla ehk 1375 euro suuruse trahvi, teatas Interfax.

Süüdistaja nõudis Kohverile 16-aastast vangistust ja 200 000 rubla suurust trahvi, seevastu kui Kohver ise end süüdi ei tunnistanud.

Juuli lõpus alanud protsess toimus suletud uste taga.

Kohverile  on esitatud süüdistus spionaažis, illegaalses piiriületuses, relva omamises ja selle salakaubaveos. Pihkva kohtu andmetest selgub, et Kohverit  süüdistatakse Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahv 276 järgi ehk spionaažis, paragrahv 226 lõige 1 järgi ehk relva salakaubaveos, paragrahv 222 järgi ehk relva kandmises ning üheksas rikkumises paragrahv 322 järgi, mis käsitleb riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.

Eesti kaitsepolitsei teatas mullu 5. septembri õhtul, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum leidis aset Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Enne Pihkvasse toomist oli   Kohver  Moskvas Lefortovo vanglas.{fcomment}

Võru- ja Valgamaa omavalitsusjuhid andsid teisipäeval toetuse maavanema kandidaatidele.

Riigihalduse minister Arto Aas kohtus omavalitsusjuhtidega, et tutvustada maavanema kandidaate uueks ametiajaks. Võrumaal jätkaks maavanemana pärast valitsuse heakskiitu Andres Kõiv ja Valgamaal Margus Lepik. 

„Maakonna tuleviku nimel on oluline, et jätkuks ettevõtluskeskkonna arendamine ja koostöö haldusreformi edukaks läbiviimiseks. See on ka põhjus, miks esitasin Võru ja Valga maavanema kandidaatideks inimesed, kes on kohaliku eluga kõige paremini tuttavad ja on siiani oma tööga hästi hakkama saanud,“ põhjendas Aas kandidaatide valikut.

„Tutvustasin täna kandidaate ka omavalitsusjuhtidele, et kuulata arvamusi tulevaste maavanemate kohta. Kohtumise tulemusel on mul hea meel, et olime nii linnade kui ka valdade juhtidega ühisel meelel ja saan juba kohaliku toetusega viia kandidaatide nimed valitsusse heakskiitmiseks,“ lisas riigihalduse minister.

Valga maavanema kandidaat Margus Lepik omandas kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolis aparaadiehituse erialal. Ta on pikalt osalenud Valga linna juhtimises, olles linnavolikogu liige aastatel 1996-1999 ja linnapea aastatel 1999-2007. Lepik on juhtinud Eesti Linnade Liitu. Ta kuulus riigikogu XI koosseisu kuni Valga maavanemaks saamiseni 2010. aastal. 

Andres Kõiv on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli piimatehnoloogia erialal ja kaitses 1998. aastal magistrikraadi ökonoomika ja ettevõtluse erialal. Enne maavanemaks saamist 2010. aastal töötas Kõiv Lõuna-Eesti Haiglas haldusdirektorina ja enne seda Võru linnavalitsuses abilinnapeana. 

Maavanema nimetab ametisse valitsus. Maavanem esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning juhib maavalitsuse tööd. Maavanema ametiaeg kestab viis aastat.{fcomment}