Eurojackpoti reedene loosimine tõi Eestisse 555 414-eurose võidu.

Eurojackpoti loosimisel loositi reedel välja kaks 5+1 võidutasandi võitu, millest üks tuli Eestisse, teatas Eesti Loto BNS-ile. Eesti mängija võidusummaks on 555 414 eurot. Võidupilet osteti Järve Selverist. Teine 5+1 tasandi võit samas summas võideti Saksamaal. Peavõitu sellel loosimisel ei võidetud.

Tegemist on juba kolmanda Eestisse tulnud 5+1 võidutasandi võiduga sel aastal. Jaanuaris võitis sama võidutasandiga ligi 321 000 eurot tudengineiu, märtsis läks 346 500 euro suurune võit Lõuna-Eestist pärit noorele mehele.

{fcomment}

Haigekassa hinnangul maksab töötajatele esimese kolme haiguspäeva hüvitamine ligi 30 miljonit eurot aastas, mida on ametiühingute sõnul võimalik finantseerida tubakaaktsiisi täiendava tõusu abil.

Esmaspäeval riigikogu sotsiaalkomisjonis arutlusele tulev ametiühingute nõue hüvitada töötajatele esimesed kolm haiguspäeva maksab haigekassa hinnangul ligi 30 miljonit eurot aastas. Ametiühingud leiavad, et raha võiks tulla tubakaaktsiisi täiendavast tõusust. Ametiühingute arvutuste kohaselt tuleks tubakaaktsiisi tõsta 12 protsenti, mis lisaks suitsupaki hinnale keskmiselt 25 senti, teatas Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) BNS-ile.

"Kuna keskmine palk tõuseb vaid 6 protsenti aastas, näitab 15-protsendiline kulutõus muuhulgas seda, et inimesed on järjest pikemalt haiged," kommenteeris EAKL-i juht Peep Peterson. "Pikemad haigused tähendavad aga pikemaid ravijärjekordi ja suuremat kulu ravimitele."

Kuigi praegu tööandjad ja haigekassa esimest kolme haiguspäeva ei hüvita, tõuseb haigushüvitistele kuluv summa haigekassa eelarves kiiresti. Esimesel poolaastal kulus haigekassal haiguspäevade hüvitamiseks 15 protsenti rohkem kui mullu. Ametiühingud on veendunud, et kui haigused õigeaegselt välja ravida, on hilisemad kulud madalamad.

"Peame haigekassa abi tooma igas mõttes varasemaks," ütles Peterson ja rõhutas, et kuigi muudatus haiguspäevade hüvitamises tasub ennast pikas perspektiivis ise ära, on esialgu lisaraha kindlasti vaja ja see ei tohi tulla õdede ja arstide palgaraha arvelt.

"Vähem suitsu ning õigeaegselt väljaravitud külmetus tagab töötajatele parema tervise," põhjendas Peterson ettepanekut leida raha just tubakaaktsiisi tõusu arvelt.

Selle aasta aprillis alustasid ametiühingud ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Kuu ajaga koguti petitsioonile pea 25 000 toetusallkirja, mis vastavalt seadusele kohustab riigikogu algatust ametlikult arutusele võtma.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab ametiühingute eelnõud esmaspäevasel istungil. Ametiühingud kutsuvad sotsiaalkomisjoni suhtuma algatatud eelnõusse loovalt, et leida tasakaal tööandjate-töövõtjate huvide ning rahaliste võimaluste vahel.

EAKL on töötajate loodud ametiühingute keskne organisatsioon. Ametiühingud tutvustavad töötajatele nende seaduslikke õigusi, esindavad töötajate huve ja kaitsevad nende õigusi suhetes tööandjaga. Ametiühingute keskliitu kuulub 19 alaliitu, mis ühendavad riigi- ja omavalitsusasutuste töötajaid, haritlasi, tervishoiutöötajaid, transporditöötajaid, tööstustöötajaid ning teenindussektoris töötajaid.

{fcomment}

Tele2 kliendistatistika kohaselt helistab keskmine Võrumaa elanik kuus 256 minutit, mis on Eesti kõrgeim tulemus.

Tele2 Eesti tootedirektori Katrin Aroni sõnul näitab statistika, et õrnem sugu on üldiselt natuke jutukam ja näiteks Võrumaa naised rääkisid juulis ühes kuus meestest keskmiselt 20 minutit kauem. “Kui tavaliselt veedavad mehed internetis natuke rohkem aega, siis Võrumaa naised kasutasid mobiilset internetti erandlikult kohalikest meestest natuke enam,” ütles Aron.

Katrin Aroni sõnul on võrumaalased olnud pidevalt Eesti ühed aktiivsemad mobiilikasutajad ja tarbimine on aastatega suurenenud. “Kaks aastat tagasi helistasid võrumaalased näiteks kuus keskmiselt 160 minutit, mis on tänasega võrreldes üle pooleteise tunni vähem,” ütles Aron ja lisas, et helistamine on muutunud järjest soodsamaks ning telefonikasutamisest saanud igapäevase elu osa.

Tele2 2015. aasta juuli kliendistatistika kohaselt kasutasid Võrumaa elanikud ühes kuus keskmiselt 2,3 gigabaiti mobiilset internetti, mis on maakondade võrdluses keskmine tulemus.

Statistika kohaselt teevad Eestis nii mehed kui naised kuus keskmiselt 92 kõnet, kuid naised räägivad pikemalt. Keskmiselt helistavad naised kuus välja 258 ning mehed 214 minutit. Naised saadavad kuus keskmiselt 28 ning mehed 26 SMS-sõnumit. Eesti mehed kasutavad kuus keskmiselt mobiiliga 2,3 ning naised 2,2 gigabaiti mobiilset internetti.

Tele2 ehitab 2015. aastal Võrumaale 15 uut tugijaama.

{fcomment}

Statistikaameti andmetel osteti sealiha juulis kokku 3264 tonni ja sealiha keskmine kokkuostuhind langes aastaga 11,7 protsenti ehk 21 senti 1,56 eurole kilo eest.

Veiseliha osteti juulis kokku 699 tonni ja kokkuostuhind kasvas aastaga 4,6 protsenti ehk 9 senti 2,11 euroni kilost.

Lamba- ja kitseliha osteti juulis kokku 3,1 tonni ja keskmine kokkuostuhind vähenes 1,5 protsenti ehk 5 senti 2,61 euroni kilo kohta võrreldes möödunud aastaga.

Juulis tapeti tunnustatud lihakäitlemisettevõtetes 45 800 siga, 3300 veist ja 300 lammast.

{fcomment}