Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt tuleohutuse seadusele peab tänavu septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. 

Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga 5 aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija, teatas päästeamet BNS-ile. Tuleohutuse seaduse kehtestamisest, mis selle kohustuse määrab, möödub tänavu septembris 5 aastat. See tähendab, et käesoleva aasta sügisel peab igal kütteseadmega maja omanikul korstnapühkija tehtud tööd tõendav dokument olemas olema.

Korstnapühkija akt on tähtis ohutuse seisukohast, kuid annab majaomanikule lisaks ka spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ja õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada. Kui küttesüsteem on ohtlik ja seda kasutada ei tohiks, annab korstnapühkija sellest teada omanikule ja ka päästeasutusele.

Kes ei ole viimase viie aasta jooksul lasknud korstnaid puhastada kutselisel korstnapühkijal, soovitab  päästeamet korstnapühkija kontakti saamiseks helistada päästeala infotelefonil 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel.

Tuleohutuse seadus jõustus 2010. aasta 1. septembril.

{fcomment}

Tuleval kolmapäeval, 19. augustil algusega kell 15 avab Võru linnavalitsus pidulikult rekonstrueeritud Vee tänava kvartali, mille puhul pakutakse linnarahvale ja külalistele väikest kultuuriprogrammi ning suupisteid. Üritus toimub Vee ja Vabaduse tänavate ristmikul.

Piduliku sündmuse põhjuseks on Vee tänava ning F. R. Kreutzwaldi tänava ja Tamula järve vahel asuvate Liiva, Vabaduse ja Tartu tänava lõikude tänavaala kompleksne rekonstrueerimine, mille käigus on lisaks tänavakatete ehitusele välja vahetatud ka kõik tänavate alused amortiseerunud kommunikatsioonid ning rajatud uued vajalikud kommunikatsioonid ja värske haljastus, samuti paigaldatud uus ja rekonstrueeritud olemasolev tänavavalgustus.

Linnapea Anti Allase sõnul on Võru rahvas Vee tänava piirkonna tänavaala rekonstrueerimist oodanud pikki aastaid. „Nüüd viivad Eesti ühte ilusamasse randa ka väga korras teed,“ on ta saavutatu üle uhke.

Tööde koordineerimisel kandsid linnavalitsuse poolt põhiraskust linnamajanduse osakonna juhataja Raiko Palm, linnamajanduse osakonna asetäitja Risto Aim ja juriidilise osakonna juhataja Esko Hillep. Samas tõstab abilinnapea Kalev Ilves esile kogu linnavalitsuse kollektiivi panust. „Meeldiv on töötada professionaalse ja hingestatud meeskonnaga,“ lausus ta.

Vee tänava kvartali rekonstrueerimiseks kulus kokku ligi 1,85 miljonit eurot (linn investeeris ligi 0,9 miljonit, Võru Vesi AS ligi 0,78 miljonit, Danpower Eesti AS ligi 0,1 miljonit ja Taristuhaldus OÜ ligi 0,07 miljonit eurot). Kogusummast ligi 0,81 miljonit eurot moodustasid Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastused.

Ehitustööde käik:
*Kvartali rekonstrueerimine algas 2014. aasta kevadel vee-, reoveekanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitrasside paigaldamisega.
Rekonstrueerimise käigus paigaldati tänavate alla AS Võru Vesi eestvedamisel u 850 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, u 230 m survekanalisatsioonitorustikku ning u 1 400 m veetorustikku, Danpower Eesti AS eestvedamisel u 270 m kaugküttetorustikku, Elektrilevi OÜ eestvedamisel u 450 m elektrikaabli reservtoru ja Võru linnavalitsuse eestvedamisel u 875 m sademeveekanalisatsioonitorustikku. Lisaks paigaldati Tamula järve suubuva sademevee puhastamiseks liiva-õlipüüdur.

* Paralleelselt tänavaaluste kommunikatsioonide rajamisega alustati 2014. aasta sügisel Võru linnavalitsuse tellimusel tänavaala rekonstrueerimisega, mille käigus paigaldati u 2 500 m sõidutee betoonäärekive, u 1 300 m kõnnitee betoonäärekive, u 13 000 m2 betoonkivikatet (u 440 000 kivi), u 1 900 m2 asfaltbetoonkatet ja u 60 m2 maakivisillutist. Lisaks paigaldati Taristuhaldus OÜ eestvedamisel 41 uut ja rekonstrueeriti 20 olemasolevat tänavavalgustit.

*Kõigi nende tööde teostamisel eemaldati tänavate alt u 15 000 m3 külmakerkelist pinnast, mis asendati hea kandevõimega mineraalse täitega. Selline kogus võrdub ca 600 poolhaagisega kalluri (vanni) mahuga.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) tuvastas sigade Aafrika katku Võrumaal asuvas 1800 koduseaga farmis ja Viljandimaal asuvas 2900 koduseaga farmis.

Võrumaa farm asub Haanja vallas Luutsniku külas ja Viljandimaa farm Tarvastu vallas Pikru külas, ütles põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Karin Volmer BNS-ile.

Pikru külas olev farm kuulub BNS-i andmetel OÜ-le Nukike. Farm kuulus Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud kolmandasse ehk rangeima järelevalvega ohutsooni.

Luutsniku külas oleva farmi omanik on Postrum OÜ. Ka see farm kuulus kolmandasse tsooni.

Tarvastu vallast on leitud pea pooled seakatku juhtumid metssigadel. Varem on seakatk avastatud ka HKSCanile kuuluvast 2149 seaga farmist samas vallas Vooru külas.

VTA on seakatku kodusigadel leidnud seni Lääne-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal. Kokku on hukatud üle 10 000 säärastest farmidest pärit siga.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.{fcomment}

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatuse, mis võimaldaks muuhulagas maksu- ja tolliametil kütuse liikumist reaalajas jälgida.

"Kõige olulisem muudatus on, et edaspidi muutub kogu kütuse liikumise teekond ja laoarvestuse info maksu- ja tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See aitab turult eemal hoida valemängijaid ja parandab maksulaekumisi riigieelarvesse, hinnanguliselt kuni 17 miljonit eurot aastas," ütles minister Kristen Michal pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et kindlasti on see hea uudis täna turul ausalt tegutsevatele kütusemüüjatele. "Aus konkurents tervendab turgu ja on kokkuvõttes kasulik nii tanklakettidele kui tarbijatele," lausus ta.

Samuti võimaldab planeeritav seadusemuudatus maksu- ja tolliametil planeerida ja teostada müüki mineva kütuse liikumise üle järelevalvet senisest operatiivsemalt ja väiksema ajakuluga.

Plaanide kohaselt peaksid uus vedelkütuse seadus jõustuma 2017. aasta alguses.