Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad on tänavu esimesel poolaastal avastanud 9 978 149 salasigaretti, mida on üle kahe korra rohkem võrreldes mullu sama perioodiga.

"Esimese poolaasta statistikas on olulist rolli mänginud suur avastus märtsis, kui Paldiski sadamas Rootsi laevale suunduva veoauto haagisest tabati 7,7 miljonit salasigaretti," ütles MTA avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits BNS-ile. "Kauba sihtriigiks ei olnud Eesti, kuid siinsele salaturule jäädes oleks riigile jäänud maksudena laekumata üle 1,3 miljoni euro," lisas ta.

Huule-, suitsetamis- vesipiibu- ja närimistubakat avastas MTA poole aastaga 53 korral kokku 96,3 kilogrammi, mullu samal perioodil leiti tubakatooteid kaheksal korral umbkaudu 206 kilogrammi.

MTA pidas tänavu esimesel poolaastal 72 korral kokku 906 liitrit absoluutalkoholi, kuuel korral puskarit kokku ligi 73 liitrit ja kahel korral meskit kokku 240 liitrit. Mullu esimesel poolaastal avastati 107 korral kokku 3449 liitrit absoluutalkoholi, üheksal korral puskarit kokku 62 liitrit ja meskit kolmel korral kokku 136 liitrit.

"Jätkuvalt avastab MTA denaturante sisaldavat salaalkoholi, mille tagajärjel võib tekkida tõsiseid tervisekahjustusi. Möödunud aastal avastasime kokku näiteks 7100 liitrit salaalkoholi, millest pea kaks kolmandikku oli joogikõlbmatu ja sisaldas tervist kahjustada võivaid aineid. Piiritusele lisatavaid aineid kasutatakse näiteks klaasipesuvedelikes ja lahustites," rääkis Laurits.

Narkootilisi aineid avastati poole aasta jooksul 101 korral kokku 835,6 kilogrammi. MTA üks suurematest töövõitudest leidis veebruari lõpus aset Narva piiripunktis, kus MTA ametnikud pidasid Eestist väljuval suunal kinni Leedu registreerimismärgiga veoauto koos külmikhaagisega, millest avastati tollikontrolli käigus 830 kilogrammi hašišit.

Jaanuari lõpus pidasid MTA töötajad kinni Argentiinast Eestisse saabunud Läti kodaniku, kes püüdis kehasiseselt Eestisse toimetada ligikaudu kilo kokaiini. Kokku väljutas mees oma kehast 37 pakendit, mis sisaldasid ligikaudu 938 grammi vedelal kujul narkoainet.

Illegaalset kütust avastas MTA esimesel poolaastal 103 korral kokku 56 340 liitrit. Mullu samal perioodil avastati 86 korral 236 229 liitrit kütust. MTA uurimisosakond pidas tänavu aprillis kinni 15 inimest, keda kahtlustatakse vedelkütuse ebaseaduslikus käitlemises ning maksukuritegudes, mille tagajärjel jäi riigile laekumata pea miljon eurot. 

MTA avastas poole aasta jooksul ka 859 keeldude ja piirangutega seotud rikkumist, sealhulgas 146 korral ebaseaduslikke ravimeid, 58 korral veterinaar- ja fütosanitaarsertifikaadita kaupu, 131 korral relvi ja strateegilisi kaupu, 144 korral 105 189 ühikut tooteohutusnõuetele mittevastavaid kaupu ning 267 korral 14 968 ühikut intellektuaalset omandit rikkuvaid kaupu.

Lisaks avastati 12 100 kilogrammi ohtlikke kemikaale, 67 kilogrammi ohtlikke jäätmeid ning 184 293 eurot deklareerimata sularaha.

Laurits rõhutas, et keeldude-piirangute seotud avastuste puhul on tegemist esialgsete andmetega. "Osade kinnipeetud kaupade täpne olemus ja kogus on alles väljaselgitamisel, mistõttu võivad arvnäitajad muutuda," lisas ta.

Põlvamaa loomatauditõrje komisjon peab vajalikuks teha maakonnas rohkem teavitustööd, kuna sigade Aafrika katku levimisel metsas kodumajapidamistesse kujutab inimtegevus kõige suuremat riski.

Teisipäeval kogunes Põlvamaa loomatauditõrje komisjon, et arutleda sigade Aafrika katku olukorra ning teavitustöö üle pärast seda, kui 24. juulil Põlva vallas Aarna külas leitud metsseakorjuselt võetud proovide alusel kinnitati esimene katkujuhtum maakonnas, teatas komisjoni esindaja BNS-ile.

Komisjon leidis ühiselt, et maakonnas on vajalik teha rohkem teavitustööd.

"Praeguses olukorras, kus taud levib metsast kodumajapidamistesse ehk kodusigadele, on inimtegevusel kõige suurem oht," sõnas Põlvamaa veterinaarkeskuse juhataja Seido Suija.

Põlvamaal rakendati esimesed kitsendused 22. juulil, kui kui maakonna piiri lähedalt Tagakülast Võrumaalt leiti korjus, kellel tuvastati sigade Aafrika katk. Sellega seoses laienes Võrumaa taudistunud ala Põlvamaa Kanepi ja Laheda valla seitsmele seafarmile. Kaks päeva hiljem Põlva vallast Aarna külast metsseakorjuselt võetud proovide alusel kinnitati ka esimene sigade Aafrika katku juhtum Põlvamaal.

Taudistunud ala sisse jäi neli Põlva vallas asuvat seafarmi. Kitsendustega sigalad on võetud rangema veterinaarjärelevalve alla, enne sigade tapamajja viimist võetakse vereproovid ning kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist.

Põlvamaa asub nüüd teises kitsendusega tsoonis, mis tähendab, et metssigadelt on leitud seakatku. Kitsendustega tsoone on kolm ning kolmas tsoon tähendab, et seakatku on diagnoositud ka kodusigadel.

Põlvamaa loomatauditõrje komisjoni kuuluvad lisaks maavanemale ja Põlvamaa veterinaarkeskuse juhatajale ka volitatud veterinaararstid, omavalitsuste, politsei, päästeameti, keskkonnaameti, Kaitseliidu ja jahimeeste esindajad.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitas määruse, mis annab võimaluse kirjakaste ümber paigutada vähem kasutatavatest kohtadest sinna, kus inimesed teenust rohkem kasutavad, Eesti Post eemaldab muudatuse tulemusena üle Eesti 250 vähekasutatud kirjakasti.

Uute nõuete kohaselt on kirjakasti keskmine lubatud kaugus linnades senise 0,5 kilomeetri asemel 3 kilomeetrit postiteenuse kasutajast ning valdades senise 2 kilomeetri asemel 5 kilomeetrit, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja BNS-ile. Maapiirkondades, kus postkontor asub saatja elukohast kaugemal kui 5 kilomeetrit, saab kirja üleandmiseks kutsuda koju kirjakandja.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal sõnas, et vajadus kirjakastide paiknemise osas on muutunud, kuna postiga saadetavaid arveid, teavitusi ja kirju jääb üha vähemaks ning inimesed eelistavad mugavuse ning kiiruse huvides kasutada elektroonilisi kanaleid.

“Tänased füüsilised kirjad, teavitamised ja arved liiguvad püsivalt e-kanalitesse ning lihtkirjade hulk väheneb aastas 10–15 protsenti. Samas on Eestis täna umbes pool tuhat kirjakasti, kuhu pannakse kirju vaid paar korda kuus, ja kus nõuame, et neid iga päev tühjendataks. Kulu sellele teenusele on 154 000 eurot aastas ja muutusega hoiame maksumaksjale raha kokku. Pikem strateegia näeb ette, et postiteenust saab kasutada ka kohtades, kus inimestel on igapäevaselt rohkem asja – näiteks kauplustes. Tänapäeval saab kirjakandja maapiirkondades ka koju kutsuda või arvuti tagant lahkumata kirja e-teenindusest elektrooniliselt teele saata, ning see ümbrikustatakse ja viiakse füüsiliselt kohale,“ rääkis Michal.

Paberkandjal kirju, mida Eesti Post võtab vastu ja kannab laiali Eestis või saadab välismaale jääb igal aastal vähemaks 10-12 protsenti, viimase nelja aasta jooksul on selliseid kirju saadetud 1,5 miljonit tükki vähem. Samal ajal on mitmekordistunud elektrooniliselt vastu võetud ja füüsiliselt laiali kantud kirjade hulk – selliste kirjade kasv aastas on 10-20 protsenti, viimase nelja aasta jooksul on selliseid kirju laiali kantud 3 miljonit tükki rohkem.

Lisaks kirjade füüsilisele üleandmisele kirjakastide kaudu, on Eesti Post võimaldanud üleandmise e-teeninduses ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt üle antud info trükitakse, ümbrikustatakse ja viiakse paberkandjal kirjasaaja postkasti.

Eesti Postil on üle Eesti enam kui 2700 kirjakasti. Ettevõtte hinnangul on kulu vähekasutatud kirjakastide igapäevasele tühjendusele 154 000 eurot aastas.

Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi sõnul on riigi peamine meede alkoholitarbimise vähendamiseks aktsiisi tõstmine.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis Eesti Konjunktuuriinstituudil uuring, millest selgus, et 2014. aastal alkoholi kättesaadavus Eestis paranes: alkoholi jaehinnad tõusid 2014. aastal 3,1 protsenti, palgad seevastu 5,1 protsenti.

2014. aastal tarbiti Eestis absoluutset alkoholi 9,9 liitrit iga elaniku kohta. "Aktsiisi tõstmine on oluline samm selleks, et saada alkoholi tarbimise näitaja, mis viimased viis aastat samal tasemel on püsinud, alla 8 liitri," ütles Vassiljev.

Lisaks aktsiisile tõi minister oluliste sammudena välja ka alkoholi kättesaadavuse piiramist ja reklaamide muutumist informatiivseks.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu arvates võib aktsiisi tõusuga kaasneda tootjapoolne kange alkoholi ettetootmine. Näitena tõi ta välja tubakatooted, mille tootmine on suudetud kontrolli alla saada ajaliste maksumärkide abil. Analoogseid piiranguid vajaks tema hinnangul ka alkoholiturg.

2014. aastal laekus riigi eelarvesse 220 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Konjunktuuriinstituudi prognooside kohaselt peaks 2015. aastal aktsiisi laekuma 20 miljonit rohkem kui mullu.