EESTI UUDISED BNS

Alates laupäevast sulgeb Eesti Energia kõik kontorid peale Tallinnas ja Tartus asuvate esinduste, kontserni kuuluva Elektrilevi teeninduspunktid jäävad ka Jõhvi ning Pärnusse.

Teeninduspunktid sulguvad Jõgeval, Kärdlas Paides, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Kui Elektrilevi kliendil tekib vajadus asju ajada spetsialistiga, on võimalik ette teatades konsulteerida ka Elektrilevi spetsialistiga igas maakonnas, ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile.

Praegu pöördub üle 90 protsenti Eesti Energia klientidest küsimuste korral e-teenindusse või helistab klienditelefonile, 98 protsenti elektrilepingutest pikeneb automaatselt ja ligi 16 000 klienti kasutab elektritoiminguteks Eesti Energia mobiiliäppi, märkis Eesti Energiateenindusosakonna juhataja Eve Vuks BNS-ile.

Teenindusvõrgu ümberkorraldamist on varem kritiseerinud opositsioonilise Keskerakonna liikmed, kelle hinnangul on samm regionaalpoliitilises mõttes ebaõige.{fcomment}

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil eelnõu, mis annab pereõele retsepti väljakirjutamise õiguse, samuti laiendatakse ämmaemandatale vaktsineerimisõigus.

Eelnõu kohaselt saab pereõde õiguse kirjutada välja ainult korduvretsepti ja vaid piiratud hulgale ravimitele ning ainetele. Nende seas on diabeedi raviks kasutatavad ained, vere lipiidide sisaldust vähendavad ained, kõrgvererõhutõve ravimid, hormonaalsed rasestumisvastased ravimid ja kilpnäärme hormoonid, imikute toitesegud.

Praeguse seaduse kohaselt võivad ravimeid välja kirjutada ainult tervishoiuteenuse osutamise õigusega arstid, hambaarstid ja ämmaemandad.

Eelnõu kohaselt võimaldab pereõdede õigus väljastada retsepte terviklikumat krooniliste haigete jälgimist ja tervisealast nõustamist. Pereõed  saavad iseseisvalt patsiendi vastuvõtu lõpuni viia ja nad ei pea paluma arstil retsepti välja kirjutada. Samas saavad patsiendid kiiremini vajalikud korduvretseptiga ravimid kätte.

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et see peaks vähendama perearstide töökoormust ja perearstil peaks jääma rohkem aega patsientidega tegelemiseks.

Lisaks näeb eelnõu ette ka teisi muudatusi. Näiteks laiendatakse vaktsineerimisõigus ämmaemandatale. Vassiljevi sõnul on see ennekõike oluline vastsündinute ja nendele tehtavate vaktsiinide puhul.

Ka muutub lihtsamaks nende töötajate olukord, kes peavad esitama tõendi nakkushaiguste kontrolli läbimise kohta. Kui varem pidi käima nii töötervishoiuarsti kui ka perearsti juures, siis edaspidi piisab vaid töötervishoiuarsti visiidist.

Lisaks näeb eelnõu ette ka teisi muudatusi, mis puudutavad näiteks arstide kitsamat spetsialiseerumist, füsioteraapia teenuse kättesaadavuse parandamist ja ka muid tervishoiuteenustega seotud muudatusi.

{fcomment}

Swedbanki hinnangul on seakasvatuse olukord saavutanud uue riskitaseme; suurim oht on tootmise ajutine sulgemine, kuna nullist esimeste loomade müügini kulub terve aasta, ent samal ajal peab farm siiski kohustusi täitma.

"Rääkides seakasvatajatest, siis on riskid selles sektoris olnud kõrgemad juba pikemat aega. Venemaa otsustas keelata elussigade impordi Euroopa Liidust juba 2012. aastal, 2014. aasta augustist keelati ka lihatoodete import. Samal ajal levis sigade Aafrika katk juba Läti põhjapiiril ja selle jõudmine septembrikuus Valgamaale ei olnud enam üllatus," ütles Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Juus BNS-ile.

Arvestades asjaolu, et juulikuuks on jõudnud katk ka farmidesse, on riskid seakasvatuses tõepoolest saavutanud uue taseme, tõdes ta ja märkis, et suurim risk on äritegevuse katkemine. "Kui farmi sigu tabab katk, siis sead hukatakse ning laudad puhastatakse ja desinfitseeritakse. Juhul, kui loomapidaja on rakendanud kõiki kehtestatud nõudeid, siis hukatud loomade väärtus hüvitatakse," märkis ta.

"Tootmine jääb katku tõttu mingiks ajaks suletuks ning täistsükli puhul kulub nullist alustamise korral esimeste loomade müügini aega terve aasta. Samal ajal on kaasaegsete sigalate ehitamiseks võetud laenud, mis vajavad teenindamist, hankijatelt on ostetud sööta ja muid tarvikuid, palgad vajavad maksmist ja nii edas. Siinkohal tulebki seotud osapooltel leida lahendusi tekkinud olukorra lahendamiseks," selgitas Juus.

Mõnevõrra paremas olukorras on tema sõnul need tootjad, kes lisaks sigadele tegelevad ka näiteks teraviljakasvatusega – segapõllumajandus annab võimaluse jagada riske erinevate tootmisharude vahel.{fcomment}

Vältimaks Aafrika seakatku levikut on valitsusel võimekus osta kokku sead väikefarmeritelt, kes ei suuda ise karmistuvaid ohutusabinõusid tõsta.

Eestis on 900 seakasvatajat, kellest kolmandik toodab enamuse sealihast, mis tähendab, et väga suur osa seapidajatest kasvatab väga vähe sigu. "Kui ilmneb, et nõudeid ei suudeta täita, siis riigil on olemas võimalus need sead üles osta," ütles maaeluminister neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Samu pakkumisi on tegemas ka suurfarmerid, kelle jaoks väikefarmid on osutunud ootamatult suureks riskiks, viitas maaeluminister Ekseko kavale oma farmide ümbruses väikefarmidelt sead üles osta.

Piirangutsooni jäävatele farmidele, kelle juures ei leita seakatku, neile saab riik toetusi maksta, kui sealihahind peaks langema üle 30 protsendi, ütles Kruuse.

Farmides, kus sead hävitatakse, pakub riik toetuseks tapetud sigade ja sööda hüvitamist. Samuti on olemas toetusmeede farmeritele tegutsemissektori vahetamiseks.

Eestis on 370 000 siga.

{fcomment}