EESTI UUDISED BNS

Jahimehed tahavad metssigadele taas ajujahti pidada

Foto: INNO TÄHISMAA

Jahimehed tahavad metsseajahile seatud piirangute kaotamist, sest näiteks ajujahi pidamise keelu tõttu ei saa sigade Aafrika katku (SAK) levitavate metssigade hulka oluliselt vähendada.

"SAK on levinud peaaegu üle Eesti ja meil on ettepanek piirangud küttimismahtude suurendamise valguses üle vaadata," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts, kelle sõnul tuleks jälle lubada korraldada metssigadele koertega ajujahti.

"Praegu on katkutsoonides piirangud, näiteks ei tohi pidada ajujahti ja jahti koertega. Kas piirangud olid õiged või valed, las ajaloolased otsustavad, aga need kehtestati teistes tingimustes. Praegu oleme vastu võtnud suure küttimismahu - 30 000 metssiga - ja tingimused on ka teised," sõnas Korts kolmapäeval BNS-ile. "Piirangud tuleks kaotada, sest nende olemasolul ei suuda me tagada eesmärgi täitmist."

Metssigade ajujaht keelati aasta eest, kui SAK Eestisse jõudis. Keelu eesmärk oli soov metssigu paigal hoida, mitte neid liikvele ajada. "Pea aastane keeluperioon on näidanud, et piirangutest pole mingit kasu ja katk liigub ikka kiiresti," sõnas Korts.

EJS-i tegevjuhi sõnul on lisaks jahimeestel sotsiaalne tellimus metssigade arvu vähendamiseks ka põllumeestelt, kelle saaki metssead hävitavad. "Jahimeestel on ka kahjude hüvitamise kohustus teatud tingimustel Ja selles mõttes oleme täna dilemma ees. Uus suur küttimismaht sai jahindusnõukogudes kooskõlastatud ikka selle tingimusega, et piirangud leevendatakse," sõnas Korts.

EJS-i tegevjuhi sõnul on jahimehed esitanud piirangute paotamise ettepanekud riigikogu maaelukomisjonile. "Omavahelistes kohtumistes oleme teemat valgustanud ka keskkonnaameti ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) esindajatele, meie ettepanekud on teada," lisas Korts.

VTA peadirektor Ago Pärtel on öelnud, et jahipidamise piirangute otsus tehti Balti riikide ja Poola poolt ühiselt Euroopa tasandil ja seda pole lihtne muuta. Selle otsusega on Pärteli sõnul seotud ka SAK-i puhul Euroopast tulev raha, mis tema sõnul katab 75 protsenti Eesti kulutustest.

Maaeluminister Urmas Kruuse on öelnud, et olukord on keeruline ja toimida tuleb talupojamõistusest lähtuvalt, aga selliselt, et rahastus säiliks.

{fcomment}

Mullu vähenes lahutuste arv ja kasvas abiellumiste arv

FOTO VTEelmisel aastal lahutati 3218 abielu, mida oli 125 võrra vähem kui aasta varem, samas abiellumiste arv kasvas.

Lahutatud abieludest 27,4 protsenti olid 20 ja enam aastat kestnud abielud, 0–4 aastat kestnud abielude lahutusi oli 25,5 protsenti ja 5–9 aastat kestnud abielusid 24,2 protsenti, selgub statistikaameti aastaraamatust. Kõige vähem lahutati 15–19 aastat ja 10–14 aastat kestnud abielusid.

Kordusabielu lahutas 22,7 protsenti lahutanud meestest ja 21,8 protsenti naistest. Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende paaride lahutuste osatähtsus, kellel ei ole ühiseid alaealisi lapsi. Mullu oli vähemalt üks ühine alaealine laps 51,7 protsendil lahutanud paaridest, 3,7 protsendil paaridest oli ühiseid alaealisi lapsi vähemalt kolm.

Eelmisel aastal sõlmiti 6220 abielu, mida on ligi 600 abielu võrra rohkem kui aasta varem. Viimastel aastatel on abiellumiste arv vähehaaval kasvanud. Sõlmitud abielude arv hakkab tasapisi lähenema 2006. ja 2007. aasta näitajani, mis oli 7000 abielu aastas. Tuhande elaniku kohta sõlmiti mullu 4,7 abielu, aasta varem 4,3. Ligi veerand abiellunud meestest ja naistest on varem juba abielus olnud.

Ühiseid lapsi oli 2014. aastal 28 protsendil abiellunud paaridest, 9 protsendil oli ühiseid lapsi vähemalt kaks. Abiellumisvanus oli nii meestel kui ka naistel eelmisel aastal 0,3 aasta võrra kõrgem kui aasta varem. Meeste keskmine vanus esimese abielu sõlmimisel oli 31,1 ja naistel 28,7 aastat. Alates 1993. aastast on naise keskmine vanus esimese abielu sõlmimisel olnud kõrgem kui ema keskmine vanus esimese lapse sünnil, sest paljud naised sünnitavad enne lapse ja alles seejärel abielluvad. 2014. aastal oli kahe näitaja vahe 2,1 aastat.{fcomment}

Eestis tehti mullu 6901 aborti

Pilt on illustratiivne FOTO: VTMullu tehti Eestis 6901 aborti, mida on 700 võrra vähem kui tunamullu, selgub statistikaameti aastaraamatust.

2014. aastal registreeriti 6901 aborti, sealhulgas 5154 legaalselt indutseeritud aborti. Kokku oli aborte 700 võrra vähem kui 2013. aastal. Tuhande viljakas eas naise kohta registreeriti möödunud aastal 17,5 ja saja elussünni kohta 38 legaalselt indutseeritud aborti.

Imikusurmade arv on viimastel aastatel stabiliseerunud. 2014. aastal suri enne aastaseks saamist 36 last, kellest 19 olid poisid ja 17 tüdrukud. See teeb 2,7 imikusurma tuhande elussünni kohta. 2013. aastal olid need näitajad vastavalt 28 ja 2,1.

Võrdlust 2013. aastaga ei maksaks üle tähtsustada, sest tegemist on viimase paarikümne aasta ühe väikseima näitajaga. Selle aja jooksul on imikusurmade arv siiski vähenenud. Euroopa Liidu keskmine imikusuremuskordaja oli 2013. aastal 3,7.{fcomment}

Kütusefirmad langetasid diisli ja bensiini hindasid

FOTO: VTKütusefirmad Neste ja Statoil langetasid teisipäeval bensiini hinda 2 senti ja diislikütuse hinda 1,4 senti liitri kohta.

Pärast langetust maksab bensiin Futura 95 1,169 eurot liitri kohta, Futura 98 1,209 eurot liitri kohta ja diislikütus Futura D 1,069 eurot liitri kohta.

Neste teatel on hinnamuutuse põhjuseks sisseostuhindade langus.

Jaamades, kus hinnad olid uutest tavahindades madalamad, hinnad ei muutunud.

Statoil liitud hinnalangetusega kell 11.52. Pärast hinnamuudatust maksab Statoil 1-2-3 automaatjaamades mootoribensiin 95 miles 1,169 eurot liitri kohta, mootoribensiin 98 miles 1,209 eurot ja diislikütus miles 1,069 eurot liitri kohta. Teenindusjaamades, kus hinnad olid enne hinnamuutust soodsamad, jäid kehtima senised madalamad hinnad.

Seoses maailmaturuhindade muutusega langetas ka Olerex mootoribensiinide hinda 2 sendi võrra liitrist ning diislikütuse hinda 0,9 sendi võrra liitrist. Koos eilse hinnalangetusega on diislikütuse liitrihind 1,4 senti madalam. Pärast hinnalangetust maksab bensiin 95 Olerexi automaatjaamades 1,169 eurot liitri kohta, bensiini 98 aga 1,209 eurot ja diislikütus 1,069 eurot liitri kohta.

Ka Statoil ja Olerex liitusid hinnalangetusega.

{fcomment}

Tuukrid tõid järvest välja kadunuks jäänud mehe surnukeha

FOTO: VTTuukrid tõid Põlvamaal järvest välja keskealise mehe surnukeha, mees oli kadunuks jäänud eelmisel päeval.

Esmaspäeval kella 13.09 ajal tõid tuukrid Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere järvest välja uppunud 47-aastase mehe surnukeha, teatas siseministeerium BNS-ile.

Mees oli kadunuks jäänud pühapäeval.

{fcomment}

Alanud nädalal on oodata vihmahooge ja äikest

FOTO: VTIlmateenistuse andmeil on alanud nädalaks oodata vihmahooge ja äikest, sajuvõimalus väheneb alles nädala lõpuks.

Teisipäeva öösel on kõrgrõhkkonna servas ilm sajuta. Tuul vaibub ja on muutliku suunaga. Sooja on 7-12, rannikul kuni 15 kraadi. Hommikul jõuab Taani kohale uus madalrõhkkond, mis suundub päeval Lõuna-Rootsi. Madalrõhkkonna eel liikuv paks pilvemass laieneb põhiliselt Läänemere kohale. Eestis võib vaid kohati hoog vihma tulla. Õhtul jõuavad vihmapilved Eesti edela- ja lõunaserva. Tuul pöördub kagusse ja muutub tuntavamaks. Sooja on 18-22 kraadi.

Kolmapäeval jääb madalrõhkkond Lõuna-Rootsi kohale tiirlema. Teine keeris liigub Eesti idapiiri tagant Soome poole. Eesti jääb kahe madalrõhkkonna vahelisse vööndisse. Sajab hoovihma, päeval on ka äikese võimalus. Tuul on öösel nõrk ja muutliku suunaga, päeval pöördub edelasse ja õhtul tugevneb veidi. Sooja öösel 10-15, päeval 17-21 kraadi.

Neljapäeval jääb Eesti madalrõhkkonna servaalale. Ilm on hoovihmadega ja päeval suureneb taas äikese võimalus. Puhub võrdlemisi tugev lõuna- ja edelatuul. Sooja öösel 11-15, päeval 15-19 kraadi.

Reedeks jääb madalrõhkkond Põhja-Euroopa kohale tiirlema ja Eesti kohale ulatub selle lõunaserv. Sajuhooge on öösel kohati, päeval arenevatest rünksajupilvedest tuleb aga hoovihma laialdaselt. Puhub võrdlemisi tugev edela- ja läänetuul. Sooja öösel 9-14, päeval 16-20 kraadi.

Laupäeval jääb Euroopa põhjaosa madalrõhkkonna mõjusfääri. Samal ajal tugevneb Kesk-Euroopa kohal kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail sajab meil mõnes kohas hoovihma. Puhub võrdlemisi tugev edelatuul ning sooja öösel 9-14, päeval 16-20 kraadi.

Pühapäeval saab mõjusamaks kõrgrõhuala ja saju võimalus on väiksem. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Sooja öösel 8-12, rannikul kuni 15 kraadi. Päeval on sooja oodata 18-21 kraadi.

Esmapäevaks saavutab kõrgrõhkkond ülekaalu ja ilm on sajuta. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Sooja öösel 8-12, rannikul kuni 15 kraadi. Päeval on sisemaal sooja 20-23, meretuulega rannikul paar kraadi vähem.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD