Ilmateenistus prognoosib algava nädala esimeseks pooleks taas vahelduvat pilvisust ja vihma.

Esmaspäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul 7-12 m/s, saartel ja rannikul puhanguti 15-18 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Esmaspäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Hommikul sajab kohati hoovihma. Puhub edelatuul 7-12 m/s, saartel ja rannikul puhanguti 15-18 m/s. Pärastlõunal tuul nõrgeneb. Sooja on 16-21 kraadi.

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 8-14 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma. Puhub idakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 18-23 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub kagutuul 3-9 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Ka kolmapäeva päeval on pilves ilm ja sajab vihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 15-19 kraadi.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasrahastuse toel alustab Võru linn järgmisel nädalal elanikele suunatud ohtlike ja suurjäätmete kogumise kampaaniaga.

Kampaaniaga soovitakse koguda Võru linna elanikelt ohtlikke jäätmeid umbkaudu 65 tonni ja erinevaid suurjäätmeid ligi 400 tonni, teatas Võru linnavalitsus BNS-ile. Kampaania algab 28. juulil ja kestab kuni lepingutega ettenähtud jäätmete koguste täitumiseni. Ajaliselt on kampaania planeeritud kuni käesoleva aasta lõpuni.

Projekti "Võru elanikelt kogutud suurjäätmete äravedu ja käitlemine" finantseerib KIK summas 17 980 eurot ja projekti "Võru elanikelt kogutud ohtlike jäätmete äravedu ja käitlemine" summas 16 862 eurot.

Suurjäätmete käitlemise hankeleping on sõlmitud MTÜ-ga Võru Jäätmekeskus ja ohtlike jäätmete käitlemise leping aktsiaseltsiga Ragn-Sells.

Võru linna elanikud saavad jäätmeid üle anda MTÜ Võru Jäätmekeskusesse.

Põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on Eesti tõusigadest viimase poole aastaga tapetud 3500 emist, mis tähendab, et aasta lõpuks on Eestis sigu 20–25 protsenti ehk 80 000–85 000 võrra vähem; seakatk ohustab sektorit veelgi ning riik peaks liitude hinnangul asuma tootjaid rahaliselt toetama.

Keeruline majandusolukord, mis on eelkõige tekkinud geopoliitilistel põhjustel, on viinud juba mitmetes ettevõtetes tootmise lõpetamiseni. Enamik ettevõtjaid on aga teinud muuhulgas riigi toel vajalikud investeeringud tootmise kaasajastamiseks, loomade heaolureeglite täitmiseks ja püsivate töökohtade loomiseks, teatasid põllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit.

Olukord sealihasektoris on juba pea neli aastat olnud keeruline, sest Venemaa poolt kehtestatud impordikeelud nii Eesti elussigade ekspordile kui Euroopa Liidu toiduainetele on sealihaturu tasakaalust välja viinud. "Meie piirkonnas võimendab raskusi asjaolu, et mullu puhkenud kriisi tõttu ei saa Leedu ja Poola kaubelda ebastabiilsel Ukraina turul. Ekspordivõimaluste kahanemise tulemusel on järsult langenud sealiha kokkuostuhinnad, seda eelkõige riikides, kes on traditsiooniliselt kaubelnud Venemaaga," teatasid liigud.

Aafrika seakatku levik paneb sealihatootjad täiendava majandusliku surve alla. Kuigi inimestele sigade Aafrika katk ega ka klassikaline katk ohtu ei kujuta ja sealiha söömine on inimesele täiesti ohutu, siis sealihatootjatele tekitab seakatku levik lisakulusid, kauplemispiiranguid ja olulisi majanduslikke riske, märgivad liidud

"Eesti võime varustada oma tarbijaid kodumaise värske sealihaga on tõsise löögi all. Riik peab leidma võimalused sealihatootjate toetamiseks, et leevendada Aafrika seakatku levikust tingitud lisakulusid ja varasemalt Venemaa poolt kehtestatud impordikeeldude negatiivseid mõjusid," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo liitude teate vahendusel. "Pelgalt riigi mõistvast suhtumisest enam abi pole, vaja on konkreetseid majanduslikke samme sealihatootmise elujõu kindlustamiseks," lisas Kaselo.

{fcomment}

Maanteeameti liiklusregistri bürood on tänavu kuue kuuga välja andnud juba üle 61 000 juhiloa, mida on enam kui kaks korda rohkem kui mullu samal perioodil.

Maanteeameti liiklusregistri bürood on tänavu esimesel poolaastal välja andnud 61 088 juhiluba, neist esmaseid 6443, selgub maanteeameti statistikast. Mullu samal perioodil anti välja 26 497 juhiluba, millest 6773 olid esmased. Käesoleval aastal aegub ligi 90 000 juhiluba, mis tähendab, et juhiluba peab vahetama kolm korda rohkem inimesi kui möödunud aastal.

Tänavu poole aastaga tehti maanteeameti liiklusregistri büroodes kokku 16 386 sõidueksamit, millest 12 428 olid B-kategooria juhiloa eksamid ja 769 A-kategooriate eksamid.

Esimesel katsel sooritas B-kategooria sõidueksami 56,1 protsenti eksaminandidest. A-kategooria eksami läbis esimesel katsel 80,6 protsenti, A1-kategooria 76 protsenti ja A2-kategooria eksami 79,2 protsenti eksaminandidest.

Juhendaja tunnistus väljastati poole aasta jooksul 5767 inimesele. Käesolevast nädalast saab mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistust taotleda maanteeameti e-teeninduses.

{fcomment}