Leht: Eesti kodanikud panevad Soomes toime arvukalt vargusi

Eelmisel aastal kahtlustas ainuüksi Helsingi politsei Eesti kodanikke 1169 varavastases kuriteos ja neljandik vargustest, mille panevad seal toime välismaalased, läheb Eesti kodanike arvele.

Mullu sattus kuritegude eest Helsingis eeluurimise ajal lühemaks või pikemaks ajaks trellide taha 301 Eesti kodanikku. Nende hulka ei kuulu Eestist pärit kodakondsuseta või mõne kolmanda riigi kodanikest kurjategijad. Vahe selles tabelis teisel kohal oleva Kagu-Euroopa riigiga on pea kolmekordne.

Suurem osa varguste süükoormast lasub Eestist Soome külla sõitvatel varastel. Enamasti on nad kutselised kurjategijad, näiteks taskuvargad, kes eelistavad töötada gruppidena.

Eestlastest taskuvaraste tegutsemise puhul kordub tüüpskeem. Reede pärastlõunal lähevad nad kahekesi või kolmekesi Soome laevale, veedavad Helsingis töise õhtu ja öö ning tulevad hommikul esimese laevaga kodumaale tagasi. Hilisõhtul ja öötundidel varastavad nad rahvarohketes kohtades, näiteks baarides, restoranides.

„Taskuvarguste avastamise teeb keeruliseks see, et ohvritel pole enamasti aimugi, kes varastas. Kannatanud ei oska meid ka parema tahtmise juures aidata,” selgitas Helsingis varavastaseid kuritegusid uuriva politseiüksuse juht Kari Niinimäki.

Teine suurem grupp Eesti kodanikest vargaid on organiseerunud grupid, kes on spetsialiseerunud kodudesse sissemurdmisele, ehitusobjektidelt ja ettevõtetest varastamisele ning paadimootorite vargustele.

Niinimäki sõnul on põhjused, miks vargad eelistavad teises riigis kuritegusid toime panna, samad mis taskuvarastel. Peamine on suurem anonüümsus, sest kohalikul politseil ei ole teada nende andmeid ja varasema karistuseta on neil suurem tõenäosus pääseda tingimisi vangistusega.

Ulatuslikumaid vargusi, milles kahtlustatakse eestlasi, pandi mullu Helsingis toime veidi üle 300, kuid seda, kui palju eestlaste vargusi jäi avastamata, ei tea keegi.

Soomet tabas eestlastest varaste  laine pärast Eesti Schengeni alaga liitumist, haripunkt oli 2010.–2011. aastal. Niinimäki tunnistab, et Helsingi politseil läks paar aastat, et õppida nende kuritegude vastu võitlema. Viimase nelja aasta jooksul on eestlastest kahtlustatavate hulk siiski vähenenud. Põhjus võib olla paindlikumas lähenemises, sest rohkem kasutatakse kiirmenetlusi, et kurjategijatel ei õnnestuks end teises riigis peites vastutusest vabaneda. Tihenenud on ka sidemed Eesti politseiga.

"Olen koostööga väga rahul. Eesti politseinik meie üksuse juures tähendab, et saame infot vahetada minutitega. Kui meil ei õnnestu kurjategijaid Helsingis tabada, minnakse neile vastu Tallinna sadamas. Oleme õppinud tundma teineteise seadusandlust. Olukord on kontrolli all," kinnitas Niinimäki. Samas ei soovinud ta ennustada, millal kinnipeetavate eestlaste arv langeb esimeselt kohalt teisele. "Lähiajaks ma seda ennustada ei julge," sõnas ta.

Tallinna kordoni juhi Toomas Kaarjärve sõnul tegelevad piirivalvurid iga päev sellega, et varastel oleks keeruline oma saaki Eestisse tuua. "See, et Skandinaaviast varastatud asjad siia tulevad või Eesti kaudu edasi liiguvad, on ka meie mure," märkis ta.

Kaarjärve sõnul laekub Soome kolleegidelt palju eelinfot. Mullu saadi Tallinna sadamas kätte 17 varastatud paadimootorit, aga ka rehve, jalgrattaid, tööriistu ja ATV-sid.{fcomment}