Võrus põhjustas liiklusmärki eiranud autojuht avarii, milles sai viga teise sõiduki juht.

Õnnetus juhtus kella 11.55 ajal Pika ja Luha tänava ristmikul, kus 35-aastase Reigo juhitud BMW 525 ei andnud teed sõidueesõigust omavale sõiduautole Volkswagen Golf ja sõitis sellele vasakule küljele sisse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Volkswagenit juhtinud 41-aastane Margit toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

Päevaga sai liikluses viga üheksa inimest

Möödunud ööpäeval said Eesti eri paigus liiklusõnnetuses vigastada üheksa inimest, kellest kolm olid kaherattalise juhid.

Pärnus sai kolmapäeva varahommikul kahe sõiduauto kokkupõrkes üks juhtidest viga. Õnnetus juhtus kella 05.20 ajal Ehitajate tee ja Niidu tänava fooridega reguleeritud ristmikul, kus 26-aastane Aili sõitis sõiduautoga Peugeot 206 külje pealt sisse peateel liikunud sõiduautole Renault Megane, mida juhtis 30-aastane Reimo, teatas siseministeerium BNS-ile. Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada Renault juht, kes toimetati Pärnu haiglasse.

Tallinnas sai vigastada ülekäigurajal autolt löögi saanud eakas jalakäija. Õnnetus juhtus kella 10.05 ajal Mustamäe teel, kus 76-aastane Viktor sõitis sõiduautoga Honda Accord otsa lubava foori tulega ülekäigurajal teed ületavale 75-aastasele Niinale. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Harjumaal sai viga autoga vastu poe seina sõitnud naine. Õnnetus juhtus kella 12.50 ajal Kiisal, kus 34-aastane Jelena sõitis Kurtna teel asuva poe parklas sõiduautoga Peugeot 508 üle kõnnitee vastu poe seina. Naine toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Lääne-Virumaal sai ennelõunal viga veokiga kokku põrganud sõiduauto juht. Õnnetus juhtus kella 11.15 paiku Kadrina vallas Loobu-Rõmeda mnt 3,6 kilomeetril, kus 56-aastase Tiia juhitud Nissan Almera sooritas vasakpööret ja põrkas kokku temast möödasõidul oleva veoautoga Scania, mida juhtis 55-aastane Heiki. Nissani juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Võrus põhjustas liiklusmärki eiranud autojuht avarii, milles sai viga teise sõiduki juht. Õnnetus juhtus kella 11.55 ajal Pika ja Luha tänava ristmikul, kus 35-aastase Reigo juhitud BMW 525 ei andnud teed sõidueesõigust omavale sõiduautole Volkswagen Golf ja sõitis sellele vasakule küljele sisse. Volkswagenit juhtinud 41-aastane Margit toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

Kella 16.43 ajal teatati liiklusõnnetusest Harjumaal Rae vallas Saare teel, kus vastava kategooria juhtimisõiguseta 23-aastane Reio kaotas kontrolli mootorratta Suzuki RF 900R üle, kukkus ning libises vastu vasakpoolset teepiiret. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kella 18.52 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Tartu vallas Kärkna-Kobratu tee 4. kilomeetril Vasula - Kõrveküla teeristis, kus sõiduautot BMW 728I juhtinud 22-aastane Tarmo sõitis ette peateel liikunud mopeedile Lingben LB50QT-35, mida juhtis 60-aastane Kalju. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada mopeedijuht, kes toimetati TÜ Kliinikumi.

Kella 22.47 ajal juhtus õnnetus Tallinnas Valdeku tänav 36 juures sõiduteel, kus jalgrattaga sõitnud 66-aastane Larissa seni teadmata põhjusel kukkus. Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Jalgratturi ei kandnud turvavarustust.

Päeva viimane liiklusõnnetus juhtus Harjumaal, kus möödasõit lõppes autojuhile kraavi sõitmise ja vigastustega. Õnnetus juhtus kella 22.48 ajal Kernu vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 44. kilomeetril, kus 46-aastane Karine sooritades sõiduautoga Peugeot 206 möödasõitu samas suunas liikunud sõiduautost Volkswagen Multivan, mida juhtis 36-aastane Vaidas, sõitis Volkswagenile otsa ning seejärel teelt välja ja rullus katusele. Peugeot juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.{fcomment}

Eelmisel aastal kahtlustas ainuüksi Helsingi politsei Eesti kodanikke 1169 varavastases kuriteos ja neljandik vargustest, mille panevad seal toime välismaalased, läheb Eesti kodanike arvele.

Mullu sattus kuritegude eest Helsingis eeluurimise ajal lühemaks või pikemaks ajaks trellide taha 301 Eesti kodanikku. Nende hulka ei kuulu Eestist pärit kodakondsuseta või mõne kolmanda riigi kodanikest kurjategijad. Vahe selles tabelis teisel kohal oleva Kagu-Euroopa riigiga on pea kolmekordne.

Suurem osa varguste süükoormast lasub Eestist Soome külla sõitvatel varastel. Enamasti on nad kutselised kurjategijad, näiteks taskuvargad, kes eelistavad töötada gruppidena.

Eestlastest taskuvaraste tegutsemise puhul kordub tüüpskeem. Reede pärastlõunal lähevad nad kahekesi või kolmekesi Soome laevale, veedavad Helsingis töise õhtu ja öö ning tulevad hommikul esimese laevaga kodumaale tagasi. Hilisõhtul ja öötundidel varastavad nad rahvarohketes kohtades, näiteks baarides, restoranides.

„Taskuvarguste avastamise teeb keeruliseks see, et ohvritel pole enamasti aimugi, kes varastas. Kannatanud ei oska meid ka parema tahtmise juures aidata,” selgitas Helsingis varavastaseid kuritegusid uuriva politseiüksuse juht Kari Niinimäki.

Teine suurem grupp Eesti kodanikest vargaid on organiseerunud grupid, kes on spetsialiseerunud kodudesse sissemurdmisele, ehitusobjektidelt ja ettevõtetest varastamisele ning paadimootorite vargustele.

Niinimäki sõnul on põhjused, miks vargad eelistavad teises riigis kuritegusid toime panna, samad mis taskuvarastel. Peamine on suurem anonüümsus, sest kohalikul politseil ei ole teada nende andmeid ja varasema karistuseta on neil suurem tõenäosus pääseda tingimisi vangistusega.

Ulatuslikumaid vargusi, milles kahtlustatakse eestlasi, pandi mullu Helsingis toime veidi üle 300, kuid seda, kui palju eestlaste vargusi jäi avastamata, ei tea keegi.

Soomet tabas eestlastest varaste  laine pärast Eesti Schengeni alaga liitumist, haripunkt oli 2010.–2011. aastal. Niinimäki tunnistab, et Helsingi politseil läks paar aastat, et õppida nende kuritegude vastu võitlema. Viimase nelja aasta jooksul on eestlastest kahtlustatavate hulk siiski vähenenud. Põhjus võib olla paindlikumas lähenemises, sest rohkem kasutatakse kiirmenetlusi, et kurjategijatel ei õnnestuks end teises riigis peites vastutusest vabaneda. Tihenenud on ka sidemed Eesti politseiga.

"Olen koostööga väga rahul. Eesti politseinik meie üksuse juures tähendab, et saame infot vahetada minutitega. Kui meil ei õnnestu kurjategijaid Helsingis tabada, minnakse neile vastu Tallinna sadamas. Oleme õppinud tundma teineteise seadusandlust. Olukord on kontrolli all," kinnitas Niinimäki. Samas ei soovinud ta ennustada, millal kinnipeetavate eestlaste arv langeb esimeselt kohalt teisele. "Lähiajaks ma seda ennustada ei julge," sõnas ta.

Tallinna kordoni juhi Toomas Kaarjärve sõnul tegelevad piirivalvurid iga päev sellega, et varastel oleks keeruline oma saaki Eestisse tuua. "See, et Skandinaaviast varastatud asjad siia tulevad või Eesti kaudu edasi liiguvad, on ka meie mure," märkis ta.

Kaarjärve sõnul laekub Soome kolleegidelt palju eelinfot. Mullu saadi Tallinna sadamas kätte 17 varastatud paadimootorit, aga ka rehve, jalgrattaid, tööriistu ja ATV-sid.{fcomment}

Kui tubakasuitsu kahjulikkusest on enamik inimesi teadlikud, siis e-sigarette peetakse ekslikult ohutuks. Kuid e-sigarettide tarvitamisel väljahingatav õhk sisaldab mitmeid mürgiseid aineid, mis on kahjulikud nii suitsetajale endale kui ka kõrvalseisjatele, räägib Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna vanemspetsialist Liina Üksik.

Liina Üksiku sõnul sisaldab e-sigareti suits erinevaid mürgiseid aineid, sealhulgas sõltuvust tekitavat nikotiini ja hingamisteid ärritavat propüleenglükooli. „Kunagi peeti ka tavasigarette ohutuks, kuid 50 aastat teadusuuringuid andis kinnituse, et nii see ei ole. E-sigarette on uuritud vaid mõned aastad, kuid on juba leitud, et e-sigarettide tarvitamisel väljahingatav õhk ei ole puhas veeaur,“ ütles Üksik.

„Kuna tubakaseaduse keeld siseruumides suitsetada ei laiene kahjuks e-sigarettidele, siis näeme palju seda, kuidas inimesed tarvitavad e-sigaretti siseruumides, poodides, restoranides ning teiste inimeste läheduses. Paraku võib ka e-sigareti tarvitamisel väljahingatav õhk olla ohuks kõrvalseisjatele,“ lisas Üksik.

Teaduslikud uuringud on leidnud e-sigareti tarvitamisel tekkivas väljahingatavas õhus mitmeid erinevaid kemikaale ja kantserogeene. Täpne sisaldus varieerub tooteti, kuid kemikaalidest on leitud näiteks propüleenglükooli, mis on silmi ja hingamisteid ärritav, aga ka formaldehüüdi ja atseetaldehüüdi, mida seostatakse vähi tekkega.

E-sigarettide kasutamine on viimase kahe aasta jooksul Eestis kolmekordistunud ning eriti populaarne on see noorte seas. „Eelmisel aastal Eestis läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et 38 protsenti põhikooliealistest poistest ja 28 protsenti tüdrukutest on tarvitanud e-sigaretti,“ rääkis Üksik.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kujutab e-sigaret endast „väravat“, mille kaudu inimesed ning eelkõige noored sisenevad nikotiinisõltuvuse maailma.  Oluline on kaitsta nii enda kui teiste tervist mistahes tubakatoodete eest – parim viis selleks on antud toodetest loobuda.

{fcomment}

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel sündis juunis Eestis kokku 1261 last, neist 595 tüdrukut ja 666 poissi.

Kaksikuid sündis 25 paari, neist 11 paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile. Tallinnas sündis 457 last, Harjumaal 156, Hiiumaal 10, Ida-Virumaal 114, Jõgevamaal 19, Järvamaal 21, Läänemaal 20, Lääne-Virumaal 49, Põlvamaal 28, Pärnumaal 82, Raplamaal 24, Saaremaal 25, Tartumaal 172, Valgamaal 20, Viljandimaal 40 ja Võrumaal 24 last.

Mais olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Eliise ja Sofia (11 korral), Milana (üheksal korral) ja Elisabeth (seitsmel korral). Poistele pandi enim nimeks Rasmus (10 korral), Artjom, Daniil, Hugo ja Sander (kaheksal korral), Kevin, Kristjan, Markus ja Martin (seitsmel korral).

Eelmisel kuul sõlmiti 649 abielu, neist 50 notarite ja 65 vaimulike poolt. Lahutati 190 abielu, neist 14 notarite poolt. Mais registreeriti 1255 surma.

Regionaalvaldkonna asekantsleri otsusega anti uus nimi 17 ja maavalitsuse otsusega 128 inimesele, neist eesnimi 17, perekonnanimi 122 ning ees- ja perekonnanimi kuuele inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 95 naist ja 50 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1224 sündi, 1201 surma, 696 abielu, 209 abielulahutust ja 145 inimesele anti uus nimi.

{fcomment}