Sotsiaalministeerium valmistub 100-miljoni euroseks perearstireformiks

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev plaanib lähiajal valitsusse minna esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise määrusega, mille käigus koondatakse Eesti perearstikeskused suurematesse tõmbekeskustesse, uute tervisekeskuste rajamise eelarve on enam kui 100 miljonit eurot, kirjutab Maaleht.

Ühes tervisekeskuses peab olema vähemalt kolm perearsti koos 4500 inimese suuruse nimistuga. Viies suuremas linnas olid kavas keskused 8 perearsti ja 12 000 inimesega, kuid Vassiljev ütles lehele, et nüüdseks on see nõue asendatud 6 perearsti ja 9000 inimesega. "Oleme vaadanud suhtluses perearstidega, et on mõned kohad, kus on tekkinud küsimus, kas me saame kaheksat (nimistut) kokku ja siis tekiks olukord, kus nad ei saa üldse tervisekeskust teha," ütles Vassiljev.

Arstide koondamine tõmbekeskustesse tähendab paratamatult seda, et maapiirkondades jääb arstiabi inimestest kaugemale. "Esmatasandi võrgustik peab end korrigeerima, see on paratamatus. Arstivõrgustik peab end kohandama elanike paiknemise järgi. Maakondade nimistud vähenevad ja selle elanike arvuga ei tule arstid majanduslikult toime," ütles perearstide seltsi juhatuse esimehe Diana Ingerainen lehele. "Loomulikult – kõik see mõjutab inimeste turvatunnet ja muutused tekitavad rahulolematust."

Hiiumaale tuleb üks keskus. Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Valga-, Viljandi-, Võru-, Lääne-Virumaale igasse kaks ehk kokku 22 esmatasandi tervisekeskust.Tartumaale ja Ida-Virumaale kummassegi kolm ja Harjumaa saab neli keskust. Ülejäänud keskuste kandidaadid valivad välja ministeeriumid, terviseamet ja Tartu ülikool, kirjutab Maaleht.

Kolme nimistuga keskuse suurim toetussumma on 583 000 eurot. Maksimaalse ehk kuni 2,8 miljoni euro suuruse toetuse taotlemise eelduseks on see, et tervisekeskuses on vähemalt 24 patsientide nimistut.

Mai lõpus kooskõlastusele läinud määrus planeerib Eestisse aastatel 2016—2023 vähemalt 35 uut tervisekeskust, Euroopa regionaalarengu fondi (ERDF) vahenditest kaetakse 85,6 miljonit eurot, kirjutas BNS mai lõpus.