Põlvamaa tauditõrjekomisjon peab vajalikuks teha rohkem teavitustööd

Põlvamaa loomatauditõrje komisjon peab vajalikuks teha maakonnas rohkem teavitustööd, kuna sigade Aafrika katku levimisel metsas kodumajapidamistesse kujutab inimtegevus kõige suuremat riski.

Teisipäeval kogunes Põlvamaa loomatauditõrje komisjon, et arutleda sigade Aafrika katku olukorra ning teavitustöö üle pärast seda, kui 24. juulil Põlva vallas Aarna külas leitud metsseakorjuselt võetud proovide alusel kinnitati esimene katkujuhtum maakonnas, teatas komisjoni esindaja BNS-ile.

Komisjon leidis ühiselt, et maakonnas on vajalik teha rohkem teavitustööd.

"Praeguses olukorras, kus taud levib metsast kodumajapidamistesse ehk kodusigadele, on inimtegevusel kõige suurem oht," sõnas Põlvamaa veterinaarkeskuse juhataja Seido Suija.

Põlvamaal rakendati esimesed kitsendused 22. juulil, kui kui maakonna piiri lähedalt Tagakülast Võrumaalt leiti korjus, kellel tuvastati sigade Aafrika katk. Sellega seoses laienes Võrumaa taudistunud ala Põlvamaa Kanepi ja Laheda valla seitsmele seafarmile. Kaks päeva hiljem Põlva vallast Aarna külast metsseakorjuselt võetud proovide alusel kinnitati ka esimene sigade Aafrika katku juhtum Põlvamaal.

Taudistunud ala sisse jäi neli Põlva vallas asuvat seafarmi. Kitsendustega sigalad on võetud rangema veterinaarjärelevalve alla, enne sigade tapamajja viimist võetakse vereproovid ning kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist.

Põlvamaa asub nüüd teises kitsendusega tsoonis, mis tähendab, et metssigadelt on leitud seakatku. Kitsendustega tsoone on kolm ning kolmas tsoon tähendab, et seakatku on diagnoositud ka kodusigadel.

Põlvamaa loomatauditõrje komisjoni kuuluvad lisaks maavanemale ja Põlvamaa veterinaarkeskuse juhatajale ka volitatud veterinaararstid, omavalitsuste, politsei, päästeameti, keskkonnaameti, Kaitseliidu ja jahimeeste esindajad.