Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareeris 666 898 inimest 2014. aasta eest tulu kokku üle 6,7 miljardi euro, keskmine aastane brutotulu kasvas inimese kohta 2013. aastaga võrreldes 4,8 protsenti ehk 11 758 euroni. Oluliselt kasvas möödunud aastal üüritulu deklareerijate ja tuludeklaratsioonide arv.

Võrreldes 2013. aastaga deklareeris oma tulusid 30 444 inimest ehk 4,8 protsenti rohkem. Üüritulu deklareeriti 5 246 deklaratsioonis summas 12,5 miljonit eurot, aasta tagasi 4 018 deklaratsioonis 9,1 miljonit eurot.

Tagastatav tulumaksusumma jäi kõige sagedamini vahemikku 64–192 eurot, üle 6000 euro tagastati enammakstud tulumaksu 12 tuludeklaratsiooni alusel. Juurdemaksmisele kuuluv summa oli peamiselt vahemikus 10–32 eurot, üle 63 000 eurot tuli juurde maksta 30 deklaratsiooni põhjal.
Keskmine deklareeritud aastane brutotulu oli 11 758 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 980 eurot. Aasta tagasi oli see summa 11 223 eurot aastas ehk 935 eurot kuus.

Ka sel aastal pööras maksu- ja tolliamet suuremat tähelepanu välistulude deklareerimisest teavitamisele ja võrreldes möödunud aastaga kasvas Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv. Vähenes Eestis maksustamisele kuuluv välismaalt saadud tulu deklareerimine 6700 deklaratsioonini, aasta varem oli neid 7006.

Numbreid:
• 15. veebruari õhtuks oli esitatud 40% kõikidest e-deklaratsioonidest, elektroonselt esitati kokku 564 786 ehk 95% deklaratsioonidest.

• 95% said tagastuse 5 tööpäeva jooksul.

• Tulumaksu juurdemaksmise kohustusega deklaratsioone oli 12,2% ehk 2791 rohkem, keskmine juurdemaksmisele kuuluv summa oli 1052 eurot (2013. a 1032 eurot).

• Suurim juurde määratav summa oli natuke üle ühe miljoni euro.

• Pensioni deklareeris 10 183 isikut rohkem. Saadud pensioni deklareeriti kokku 521,9 miljonit eurot ehk keskmiseks pensioniks kuus 284 eurot, aasta tagasi oli see 267 eurot.

• Eluasemelaenu intresse deklareeriti 3,3 miljonit eurot rohkem 4668 deklaratsiooniga. Tasutud intresse deklareeriti keskmiselt 611 eurot, aasta tagasi 607 eurot.

• Kasvas kõikide maakondade keskmine aastane sissetulek. Suurimad tõusjad on Võru maakond (+56 eurot kuus) ja Rapla maakond (+53 eurot), väikseim tõus Hiiu maakonnas (+27 eurot).

• Keskmine kasu väärtpaberite võõrandamisest oli 8 298 eurot deklaratsiooni kohta, aasta tagasi 5 687 eurot.

• Annetuste deklareerijate arv kasvas 33%.

{fcomment}

Kolmandast tsoonist ei tohi sigu eksportida, vaid võib müüa ainult Eestis asuvatesse tapamajadesse, neil pole aga võimalust kolmanda tsooni sigu vastu võtta; kuigi tuhanded sead on tapaküpsed, kasvab neid järjest peale, kirjutab Maaleht.

Eestis toodetakse rohkem sealiha, kui siin ära süüakse. Seni on seakasvatajad osa sigu Lätti ja Leetu müünud, kuid nüüd ei saa enam sigu välja müüa. "Riik on viinud Eesti seakasvatuse olukorrani, kus kvaliteetset sealiha pole võimalik kuhugi realiseerida," ütles seakasvataja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Suur hulk seafarme asub kolmandas kitsendustega tsoonis, kust ei või sigu Eestist välja viia. Sealt võib sead viia üksnes Eestis asuvasse tapamajja. Siinsetel tapamajadel pole aga piisavalt võimsust, pealegi tapetakse Valgas ja Rakveres oma kontsernis kasvatatud sigasid.

Atria Eesti juht Olle Horm selgitas, et kolmanda tsooni sigu tuleb tappa eraldi päeval ja neil Valgas puudub vastuvõtmise võimalus. Ka HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm ütles, et nende oma Rakvere Farmide süsteemist on kolmandik sigu kolmandas tsoonis ja praeguses olukorras ei ole võimalik rohkem kolmanda tsooni sigu osta. Ümberkorraldused lihatööstuses võtavad aega.

"Olukorraga kohanedes ja kuumtöötlustoodete mahu kasvades võib juba septembris tekkida ka võimalus osta täiendavat kogust kolmanda tsooni sigu, kuid piirangute tõttu on nende hind kindlasti odavam," ütles Soorm. "Kardetavasti ei ole kolmandas tsoonis sigade kasvatamine jätkusuutlik."

"Tõusigade aretusühistu farmides on 3500 siga ootel, kuid neid pole kuhugi panna," tõdes Laht, lisades, et ühel hetkel on farmerid sunnitud sead protesti märgiks Laiale tänavale põllumajandusministeeriumi ette viima.

"Kriis on nii suur, et üks osa farmereid lubab uputama hakata," sõnas Laht.

Peale selle on hind kõvasti kukkunud. Lahe sõnul räägitakse 30–80 sendist eluskaalu kilo kohta, kuid seakasvatuse omahind on 1,15–1,20 eurot kilo kohta. "See viib selleni, et pole piisavalt raha sisendite eest maksta," lisas ta.

Seakasvatajad on pöördunud riigi poole, et saada sotsiaal-, käibe- ja tulumaksu osas neljaks kuuks maksuerisus. See aitaks seakasvatajatel ehk kõige hullem aeg üle elada.

{fcomment}

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks laste ja perede arengukava uut rakendusplaani ning arengukava rakendusplaani täitmise möödunud aasta aruande.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks aastateks 2012–2020 koostatud laste ja perede arengukava rakendusplaani aastateks 2015-2018 ning samuti arengukava rakendusplaani täitmise 2014. aasta aruande, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Uus rakendusplaan aastateks 2015-2018 näeb olulisemate tegevustena ette riiklike peretoetuste tõusu, riikliku tugisüsteemi rakendamist kohalikul tasandil tehtava lastekaitsetöö toetamiseks, lapsehoiukohtade loomist ja teenusepakkumise toetamist 0–7-aastastele lastele ning alushariduse ja lapsehoiusüsteemi arendamist. Olulised arengud on kavandatud asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks ja perepõhise asendushoolduse edendamiseks, samuti valmistatakse ette reform laste õigusrikkumiste vähendamiseks.

Rakendusperioodi jooksul töötatakse välja ja käivitatakse elatisabifond.

Aruande kohaselt oli möödunud aasta olulisemaks edasiminekuks laste ja perede arengukava rakendamisel ning laste ja perede heaolu tagamisel 2016. aastal jõustuva uue lastekaitseseaduse heakskiitmine riigikogus. Samuti valmis neli olulist strateegiadokumenti ehk peretoetuste, -teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat, vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse roheline raamat, lapse heaolu mõõtmise käsitlus ning riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamise lähtealused. Ka alustati mullu tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad" koolitustega.

Arengukava tegevuste elluviimise kogukulud möödunud aastal olid 295 762 879 eurot.

{fcomment}

Peaminister Taavi Rõivas ja maaeluminister Urmas Kruuse arutasid kolmapäeval kohtumisel seakasvatajatega sigade Aafrika katku leviku tõkestamist tagajärgede kõrvaldamist, peaministri sõnul saab taudi vastu vastu vaid seakasvatajate ja riigi koostöös.

Seakasvatajad esitasid peaministrile ja maaeluministrile oma ettepanekud sektori olukorra parandamiseks, sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

„Arutasime mitmeid muresid, mis seakasvatajad välja tõid. Ametkonnad eesotsas maaeluministeeriumiga peavad tegema kõik võimaliku, et sigade Aafrika katku levikust mõjutatud seakasvatajatel aidata raskest olukorrast välja tulla,“ ütles peaminister. "Selge on, et sigade Aafrika katku vastu on võimalik saada ainult seakasvatajate ja riigi tihedas koostöös,“ ütles Rõivas.

Kohtumisel lepiti kokku toetusmeetmete üle vaatamine ja katku leviku tõkestamise võimalik kiirendamine.