Reedel ühinesid Valio Eesti AS ja selle senine emaettevõte Valio Baltic AS, kuna emafirma pidamisel puudus otstarve.

"Kuna varem Valio Baltic alla kuulunud Võru Juust ühendati poolteist aastat tagasi Valio Eestiga, ei näinud emafirmal enam sisulist vajadust," ütles Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov BNS-ile.

Ta lisas, et kuna Valio Baltic oli ainult hoidev keha, kus majandustegevust ei toimunud, otsustasid nad emafirma likvideerida. "Üks keha vähem ja raamatupidajatel tööd vähem," ütles Solovjov.

Valio Eesti käive oli eelmisel aastal 92,5 miljonit eurot, kasvades 2,5 protsenti. Ettevõtte puhaskasum moodustas mullu ligi 3,3 miljonit eurot. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid.{fcomment}

Valitsus arutles neljapäeval kabinetinõupidamisel esmakordselt järgmise aasta riigieelarveprojekti, mille maht kasvab kava kohaselt 236 miljoni euro ehk 2,8 protsendi võrra 8,81 miljardi euroni.

Eelarve koostamise põhimõtted on jäänud samaks – see tuleb konservatiivne ja jätkusuutlik, ütles rahandusminister Sven Sester neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Rahandusministri sõnul suuri erimeelsusi eelarve osas oodata ei ole, kuivõrd rasked otsused langetati juba kevadel nelja aasta eelarvestrateegia koostamisel.

Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad kava kohaselt enim riigi ülekanded kohustuslikku pensionifondi 64,9 miljonit eurot, haigekassa eraldis 48 miljonit eurot, pensionikulud 46,7 miljonit eurot, makse Euroopa Liidule 14,5 miljonit eurot, otsetoetused põllumeestele 11,8 miljonit eurot ja töötuskindlustusmaksed töötukassale 7,9 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskulud kasvavad kava kohaselt 86,2 miljonit eurot ehk 6,1 protsenti 1,5 miljardi euroni. Kasv on peamiselt tingitud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) rendimaksete kasvust ja tervishoiutöötajate palgafondi kasvust.

Investeeringuteks on plaanitud tuleval aastal 263 miljonit eurot, millele lisandub RKAS-i kaudu veel 71 miljonit. RKAS-i kaudu on suurimad investeeringud tuleval aastal Tallinna uue kohtumaja ja uue vangla ning Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone ehitus. Samuti valmivad Eesti Rahva Muuseumi, Rahvusarhiivi ja Riigikontrolli uued hooned.

Riigikaitse eelarve moodustab järgmisel aastal vähemalt 2 protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste kohalolekuga seotud kulud, mis tuleval aastal moodustavad umbes 11 miljonit eurot. Sellest enamus läheb Tapa linnaku arendamisele ja kaitseväe keskpolügooni arendamisele.

Tuleval aastal on plaanis toetada ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostööd 21 miljoni euro ulatuses. Ettevõtete juurdepääsu rahastusallikatele suurendamiseks suunatakse 50 miljonit riigi fondifondi. Põllumajanduse arendamiseks suunatakse 144,8 ja kalandusse 11,9 miljonit eurot.

Teadus- ja arendusasutuste struktuursete muutuste läbiviimist ja võrgustiku korrastamist toetatakse 22,4 miljoni euroga. 1 miljon eraldatakse teaduse populariseerimiseks.

Madalapalgaliste maksutagastuseks, mis tuleval aastal käivitub, ja maksuvaba tulu tõusuks 170 euroni kuus kulub tuleval aastal 28 miljonit eurot. Selleks, et tõsta toimetulekutoetuse määr 130 euroni kuus, kulub tuleval aastal kava kohaselt 3,4 miljonit eurot. Lisaks plaanitakse 6,1 miljoni euro eest toetada täiskasvanute keskhariduse omandamist.

Lastetoetuse tõstmiseks tulevast aastast 50 euroni kuus kulub 14,3 miljonit eurot ja paljulapseliste perede kodutoetuse programmi lisandub 3,2 miljonit eurot. Täiendavate lastehoiukohtade loomiseks ja puuetega laste hoiuteenuse pakkumiseks investeeritakse 4,6 miljonit eurot.

Maapiirkondadesse on plaanis töökohti luua, majandust elavdada ja infrastruktuuri arendada kokku 32 miljoni euro eest. Lisaks on kavas muuta kruusateid tolmuvabaks kokku 11 miljoni euro eest.

Valitsemissektoris töökohtade koondamise kaudu plaanitakse kokku hoida 13 miljonit eurot ja e-arvete kasutamisest kokku hoida 2,5 miljonit eurot. Lisaks plaanitakse valitsemiskulusid kokku hoida 3,8 miljonit eurot ehk 3 protsenti. Välistoetuste kaasfinantseerimise põhimõtete muutumisest plaanitakse säästu 5 miljonit eurot.

Esialgse plaani kohaselt peaks valitsus lõplikult jõudma eelarve osas kokkuleppele 24. septembriks.

{fcomment}

Ööl vastu reedet puhkes Põlvamaal asuvas Ihamaru külas ühes kortermajas tulekahju, milles hukkus mees, teatas BNS-ile Lõuna päästekeskuse valvepressiesindaja.

Häirekeskus sai kell 01.00 teate, et Ihamaru külas põleb kortermaja teisel korrusel korter. Korteris pidi elama kaks inimest. Teataja sõnul olid leegid korteri uksest väljas.

Päästjad alustasid suitsusukeldumisega ning korterist toodi välja kaks kannatanut, naine ja mees. Ühe kannatanu viis kiirabi põletushaavadega haiglasse, teise kannatanu elu kahjuks päästa ei õnnestunud.

Tulekahjule reageerisid päästemeeskonnad Põlvast ja Otepäält. Kohal olid kiirabibrigaadid Põlvast ja Otepäält.

Tulekahju lokaliseeriti kell 01.26 ning kustutati kell 02.01

Tuli oli alguse saanud koridorist. Korteris puudusid nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandurid. Kohale saabunud menetleja leidis küll suitsuanduri elutoast riiulilt, kuid kuna anduri patarei oli tühi, siis andur ei töötanud.

Ikka ja jälle tuletab Päästeamet meelde, et eluruumides peavad olema paigaldatud suitsuandurid nõuetekohaselt. Mida kiiremini tulekahju avastatakse, seda suurem võimalus on päästa oma elu.

Põlengu täpsemad asjaolud ning tekkepõhjuse selgitab uurimine.{fcomment}

Mullu jõustunud liikluskindlustuse seaduse üleminekusäte vabastas liikluses mittekasutatavad sõidukid 12 kuuks lepingu sõlmimise kohustusest, 1. oktoobril 2015 see üleminekuaeg lõppeb; Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) hinnangul puudutab üleminekuaja lõpp umbes 40 000 sõidukit.

Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või haagisel peab olema liikluskindlustuse leping. Seisva sõiduki suhtes ei pea lepingut olema, kui viimase lepingu lõpust ei ole aasta möödas. Kui lepingu sõlmimise kohustus on täitmata, rakendub sundkindlustus, teatas fond.

Sundkindlustus ei puuduta sõidukeid, mille kindlustuse ja ülevaatuse lõppemisest on möödunud üle kahe aasta. Nende sõidukite registrikanne on automaatselt peatunud. Samuti ei puuduta sundkindlustus vanasõidukeid ega võistlusautosid.

"Sundkindlustust on mõistlik vältida, sest kindlustusmakse on tavalisest liikluskindlustusest oluliselt suurem, lisaks rakendub kahju tekitajale 640 eurone omavastutus," ütles LKF-i juhatuse liige Lauri Potsepp. "Sundkindlustatud sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on kohustus tasuda kindlustusmakse LKF-ile. Kui makse jääb tasumata, esitab LKF kindlustusmakse nõude täitmiseks kohtutäiturile," lisas Potsepp.

Sundkindlustuse kindlustusmakse peab tasuma sõiduki vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isik või sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik, kui liiklusregistrisse ei ole kantud sõiduki vastutavat kasutajat.

Sõiduki kindlustuskaiste kehtivust ja sundkindlustuse ohtu saab kontrollida LKF-i kodulehelt. Sõiduki registrist kustutamiseks tuleb pöörduda maanteeameti teenindusbüroosse. Ajutiselt saab sõidukit kustutada ka e-teeninduses. Sõiduauto ja kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto saab registrist lõplikult kustutada ainult nõuetekohase lammutustõendi alusel. Teised sõidukid kustutatakse omaniku taotluse alusel.

LKF on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit.{fcomment}